Obsah (4)

§ 104§ 32§ 15§ 24

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-40-15 Määruse kuupäev Tartu, 14. oktoober 2015. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Malle Seppik,

) § 104 lg 2, mille kohaselt saab teatud seadusi vastu võtta ja muuta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega. See tähendab ühtlasi, et

§ 104

lg 2 reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi saab reguleerida üksnes seadusega ega saa delegeerida täitevvõimule.

§ 104

lg 2 p 14 kohaselt tuleb Riigikogu häälteenamusega vastu võtta ka kohtumenetluse seadused. Sama lahendi p-s 73 viitas üldkogu, et lepingulise esindaja kulude hüvitamisele piirmäära kehtestamine riivab menetlusosalise omandipõhiõigust (

§ 32

) ja kohtusse pöördumise õigust (

§ 15

lg 1) ning võib riivata ka edasikaebepõhiõigust (

§ 24lg 5).

Lahendi p-s 74 märkis üldkogu, et lepingulise esindaja kulude hüvitamise puhul on tegemist kohtumenetluses tekkinud kulude hüvitamisega, mistõttu kuulub küsimus üldkogu hinnangul olemuslikult kohtumenetluse seaduse (

§ 104lg 2 p 14) reguleerimisalasse.

Tulenevalt

§ 104

lg-st 2 peab kohtumenetluses tekkinud kulude hüvitamise küsimus olema seega reguleeritud Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastu võetud seaduses. Arvestades asjas nr 3-2-1-153-13 väljendatud Riigikohtu üldkogu seisukohta, tekkis kolleegiumil kahtlus, kas RÕS § 21 lg 3 ja selle alusel advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud tasude ja kulude kord on formaalselt põhiseadusega kooskõlas. Seetõttu peab tsiviilkolleegium vajalikuks anda asi lahendada Riigikohtu üldkogule, et asjas nr 3-2-1-153-13 tehtud üldkogu lahendi valguses vastata mh küsimusele, kas riigi õigusabi korras määratud esindajale tasude ja kulude (sh sõidukulude) hüvitamise korra kehtestamist saab seadusandja delegeerida täitevvõimule või saab seda korda reguleerida üksnes seadusega. 9. Kolleegiumi arvates on oluline, et üldkogu hindaks juhul, kui tasude ja kulude korra kehtestamist saab seadusandja põhimõtteliselt delegeerida täitevvõimule, ka seda, kas põhiseadusega kooskõlas olevaks saab pidada niisuguse üldakti kehtestamise õiguse delegeerimist või edasidelegeerimist eravõi avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Kolleegium leiab, et kehtestatud tasude ja kulude kord võib riivata nii omandipõhiõigust (

§ 32

) kui ka õigust kohtulikule kaitsele (

§ 15lg 1).

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Malle Seppik, Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu