Obsah (8)

§ 152§ 120§ 252§ 20§ 153§ 108§ 109§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-21-15 15.

) § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus kolmanda isikuna menetlusse isiku, kes ei ole pool, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Selles kohtuasjas vaieldamatult otsustati sihtasutuse kui asjassepuutuva kinnistu omaniku õiguste ja kohustuste üle. Kolmandal isikul on menetluses pooltega võrdsed õigused ja kohustused, kui halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta teisiti. Kuivõrd halduskohus oli eelnevalt küsinud sihtasutuselt seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta, võis sihtasutus eeldada, et ta on selles haldusasjas menetlus​osaline. Seaduse sisu ja mõtte kohaselt ei saa sihtasutuse kantud menetluskulude hüvitamine sõltuda asjaolust, et halduskohus ei olnud veel jõudnud teha määrust sihtasutuse kolmanda isikuna menetlusse kaasamise kohta. Halduskohus ei andnud menetlusõiguse norme rikkudes sihtasutusele võimalust oma menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Sihtasutus esitas ringkonna​kohtule Advokaadibüroo Entsik & Partnerid

1. detsembri
2. a arve nr 1401158 summas 4349 eurot ning vastava maksekorralduse.
3. Kaebuse esitaja leiab, et kaebusest loobuja ei pea hüvitama sellise isiku menetluskulusid, kes ei ole menetlusosaline. Lisaks on menetluskulud 4349 eurot selles menetlusetapis ebamõistlikult suured.
4. Tallinna Ringkonnakohus jättis
5. jaanuari
6. a määrusega sihtasutuse määruskaebuse rahuldamata. Sihtasutus polnud kolmanda isikuna menetlusse kaasatud. Määruskaebuse esitaja ei saanud seda eeldada ka kohtunõude esitamisest, sest kohtunõudes on selgelt märgitud, et siht​asutuselt küsitakse seisukohta seetõttu, et tegemist on eeldatava kolmanda isikuga. Isikut, keda kaebuse menetlusse võtmisel tuleks kolmanda isikuna menetlusse kaasata, ei saa pidada menetlus​osaliseks. Kaebust ei olnud enne menetluse lõpetamist menetlusse võetud. Kuna määruskaebuse esitaja ei olnud menetlusosaline, ei saanud tema menetluskulusid kaebajalt välja mõista. Kolmanda isiku menetlusse kaasamata jätmine kaebusest loobumise nõude lahendamisel ei ole õigusvastane.

§ 152lg 1 p 3 ja lg 3 nägid ette menetluse lõpetamise kaebust menetlusse võtmata.

Selles olukorras on ennatlik otsustada ka kolmanda isiku menetlusse kaasamise üle. Kolmandal isikul ei ole enne kaebuse menetlusse võtmist õiguslikku kohustust esitada halduskohtule seisukohti esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse kohta. Kui kolmas isik peab esialgse õiguskaitse kohaldamist oma õigusi kahjustavaks, on tal võimalik taotleda pärast kaebuse menetlusse võtmist kohtult esialgse õiguskaitse määruse tühistamist või vähendada kantavate menetluskulude suurust, esitades esialgse õiguskaitse määruse peale määruskaebuse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Sihtasutus PJV Hooldusravi taotleb esitatud määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määruse ja Tallinna Halduskohtu
4. detsembri
5. a määruse tühistamist ning asja saatmist uueks lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Sihtasutuse menetluskulud on tinginud üksnes kaebaja tegevus. Sihtasutus oli asjas kolmandaks isikuks, kelle õiguste ja kohustuste üle asjas otsustati. Kohtul oli kohustus sihtasutus menetlusse kaasata ning menetluskulude hüvitamine ei saa sõltuda asjaolust, et halduskohus ei olnud veel jõudnud teha määrust sihtasutuse menetlusse kaasamise kohta.
6. Karl Lell palub jätta Sihtasutuse PJV Hooldusravi määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud sihtasutuse kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Pooled ei vaidle selle üle, et kohus sooritas kaebusega seotud halduskohtu toimingud ette​valmistavas menetluses. Selles menetluses lahendab kohus

§-s 120 sätestatud küsimusi ja sooritab toiminguid, mis on vajalikud kaebuse nõuetekohasuse tuvastamiseks ja kaebuse eseme kindlakstegemiseks.

§ 120

lg 1 p 6 kohaselt otsustab kohus ettevalmistavas menetluses ka esialgse õiguskaitse kohaldamise, kui see on vajalik enne eelmenetlust. 11. Ettevalmistavas menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamisel kohalduvad

24. peatüki sätted.

§ 252lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse viivitamata.

Kohus võib lahendada selle taotluse ka hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi.

§ 252

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisele kohaldatakse lihtmenetluse sätteid, kui sellest peatükist ei tulene teisiti. 12.

§ 120

lg 1 p 7 kohaselt kaasab kohus ettevalmistavas menetluses menetlusse kolmandad isikud, kelle seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust. Juhul, kui kohus lahendab ettevalmistavas menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ning peab vajalikuks puudutatud isiku seisukoha väljaselgitamist, tuleb nimetatud isik ülaltoodud sättele tuginevalt kaasata määrusega menetlusse kolmanda isikuna. Isiku kaasamine kolmanda isikuna toimub

§ 20ja § 21 alusel ning neis normides sätestatud korras.

Kolmandale isikule teatab kohus

§ 153

lg-s 2 sätestatu kohaselt kaebusest loobumise avalduse esitamisest, määrates sellele vastamise tähtaja. Teavitamine ja vastamise tähtaja andmine on oluline, et luua kolmandale isikule võimalus esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid. 13. Asjaolude kogumist nähtuvalt – sihtasutuse õigusi ja kohustusi vahetult puudutava esialgse õigus​kaitse taotluse lahendamine, selle taotluse lahendamine ettevalmistavas menetluses, siht​asutusele taotluse kohta seisukoha esitamise kohtunõude saatmine – on ilmne, et kohus on vaikivalt kaasanud sihtasutuse kolmanda isikuna. Vaidlust ei ole selle üle, et ettevalmistavas menetluses esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on kohus

§ 252

lg-le 1 tuginevalt esitanud kohtu​nõude kaebaja taotluse kohta seisukoha väljendamiseks ka sihtasutusele, nimetades teda "võimalikuks kolmandaks isikuks" (toimiku lk 19). Kaasamise määruse puudumine ei saa nendel asjaoludel olla kolmanda isiku menetluskulude üle otsustamisel määrava tähendusega. Halduskohtu esitatud seisukoha nõuet sihtasutusele kui "võimalikule kolmandale isikule" tuleb selles asjas lugeda sihtasutuse menetlusse kaasamise toiminguks. Eelnevast järeldab kolleegium, et sihtasutus on asjas menetlusosaline. 14. Menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid on selles asjas esitatud hilinenult, kuid seda kohtu vea tõttu. Kuna halduskohus jättis vastuolus

§ 153

lg-s 2 sätestatuga sihtasutusele kaebusest loobumise avalduse esitamisest teatamata, ei olnud sihtasutusel võimalik menetluskulude väljamõistmist taotleda ja kuludokumente esitada. Seega tuleb aktsepteerida sihtasutuse õigust esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid koos määrus​kaebusega menetlust lõpetava määruse peale. 15. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning kohtute määrused osas, millega jäeti kaebaja menetluskulud jagamata, tühistada. Kolleegium ei pea vajalikuks asja sihtasutuse menetluskulude väljamõistmise taotluse lahendamiseks tagasi halduskohtule saata, vaid lahendab taotluse ise. 16.

§ 108

lg 7 sätestab, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

§ 108

lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Menetluskulud mõistetakse välja menetlust lõpetavas määruses (

§ 109lg 1).

Sihtasutus on esitanud ringkonnakohtule kuludokumendid ja taotluse menetluskulude välja​mõistmiseks summas 4349 eurot.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolleegium on varem leidnud, et "menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetlus​kulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav" (vt halduskolleegiumi

1. det​sembri
2. a otsust asjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Võttes arvesse, et sihtasutus esitas oma seisu​koha ettevalmistava menetluse staadiumis ning arvamuse koostamine esialgse õiguskaitse kohalda​mise kohta ei olnud asja materjale arvestades väga keerukas, tuleb sihtasutuse põhjendatud ja vajalikeks kuludeks selles asjas lugeda 1300 eurot. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ringkonnakohtus ega Riigikohtus kantud menetluskulude hüvitamist ei ole sihtasutus taotlenud ega kuludokumente esitanud. Kaebajalt tuleb sihtasutuse kasuks välja mõista 1300 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (

§ 107lg 4).

Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving