Obsah (9)

§ 43§ 45§ 158§ 38§ 151§ 211§ 47§ 231§ 62

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 121 lg 1 p 3 alusel nende punktide peale esitatud tuvastamiskaebusi lahendada. Haldusasjas nr 3-13-968 jäeti kaebaja kaebus rahuldamata ning kodukorra punktid kehtivad. Samuti ei ole kaebaja välja toonud, milline on tema õigustatud huvi vangla kodukorra punkti 7.1.

1. vaidlustamise vastu, ning arusaamatuks jääb, milliseid vangla toiminguid tuvastamiskaebusega vaidlustatakse. Vangla otsused ja kodukorra sätted on õiguspärased ning nõuetekohaselt põhjendatud. Vastustaja märkis, et kinnipeetava õigus saada üldiselt levitatavat informatsiooni on tagatud kambrisse ehitatud raadio kaudu. Isikliku raadio väljastamiseks puudub seetõttu vajadus ning selle väljastamine kujutaks vanglas ka julgeolekuriski, sest eset on võimalik lihtsalt ümber seadistada nii, et raadiot saab kasutada side väljastajana või muul moel mittesihipäraselt (nt signaalide vastuvõtmine lubamatutelt sagedustelt). Sellise muudatuse kontrollimine on praktikas oluliselt raskendatud ning sellega kaasnevad arvestatavad ressursikulud. Lugemislambi väljastamisest keeldumise õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada, et arsti seisukoht oli soovitusliku, mitte imperatiivse iseloomuga. Vangla ei ole kaalutlusreegleid rikkunud. Elektriseadmed, sh lugemislamp, koosnevad paljudest detailidest, mida saab lahti võtta ja kasutada mittesihipäraselt ning millest võib lähtuda oht vangla julgeolekule. Lisaks võivad mõned elektriseadme osad olla iseseisvalt kasutades keelatud esemeteks. Riskide maandamiseks on ITK-s ette nähtud vajalikud tegevused. ITK-s märgitud koolitusel ei ole kaebaja osalenud ja töökohustuse täitmisest on ta keeldunud. Kaebaja väited õppimissoovi kohta on otsitud ja põhjendamata. Kuna otsused on õiguspärased, siis puudub alus ka kohustamiskaebuste rahuldamiseks.
2. Tartu Halduskohus rahuldas
3. jaanuari
4. a otsusega kaebuse osaliselt, tühistas Viru Vangla
5. juuli
6. a otsuse nr 6-9/21075-2, tuvastas vangla kodukorra punkti 7.1.
7. õigus​vastasuse ja kohustas vanglat vaatama
8. juuni
9. a taotluse uuesti läbi. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 8.
10. Haldusasjas nr 3-13-968 taotleb kaebaja vangla kodukorra punktide 7.1.3., 7.1.
11. ja 19.
12. tühistamist. Tegemist ei ole korduva kaebusega

§ 43mõttes.

Nende kodukorra punktide peale õigusvastasuse tuvastamise kaebuse esitamine on selles asjas lubatav.

§ 45lg 2 eeldused on täidetud.

8.

1. Kohtu hinnangul on kaebaja nägemisteravuse halvenemine tõendatud. Kaebaja tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt on kaebaja külastanud vanglas mitmel korral silmaarsti, kes on märkinud tema tervisekaardile, et võimaluse korral lubada lisavalgusti. Viru Vangla
2. juuli
3. a otsuses nr 6-9/21075-2 puuduvad asjakohaseid kaalutlused. Lugemislambi väljastamisest keeldumine oli õigusvastane ja
4. juuli
5. a otsus tuleb selles osas tühistada. 8.
6. Riigikohus ei ole pidanud asjakohaseks kaalutluseks vangla argumenti, et raadio kuulamise võimalus on kinnipeetavatele tagatud (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-49-10, p 12). Õigeks ei saa pidada praktikat, et vastustaja asub vaidlustatavat haldusakti alles kohtumenetluses põhjendama. Vaidlustatud haldusaktis ei ole kaalutud julgeolekuriske. Usutav ei ole, et kohtumenetluses märgitud kaalutlustest juhinduti haldusakti andmise ajal. Vastustaja ei ole keeldumisel lähtunud julgeoleku​kaalutlustest. Seetõttu tuleb juhinduda Riigikohtu seisukohast ning lugeda raadio väljastamisest keeldumine õigusvastaseks ning tühistada
7. juuli
8. a otsus ka selles osas. Vangla kodukorra p 7.1.
9. on raadiot keelavas osas samuti õigusvastane. 8.
10. Kuna
11. juuli
12. a otsus tühistatakse tuleb vastavas osas kohustamisnõue rahuldada. Vanglal tuleb vaadata
13. juuni
14. a taotlus uuesti läbi. 8.
15. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal võimaldati osaleda E8 osakonnas jumalateenistusel, kohtuda preestriga ning saada osa sakramendist. Kohustamiskaebust ei tule rahuldada. 8.
16. Kas võimaldada kinnipeetaval haridust omandada või mitte, on vangla kaalutlusotsus. Varasemas ITK-s keskhariduse omandamist kaebajale ette ei nähtud. Asjaolud ei ole muutunud ning ITK muutmise vajadus puudub. ITK-s on riskide maandamise tegevusena ette nähtud tööharjumuse tekitamiseks esimesel võimalusel tööle asumine ja tööturul läbilöömiseks koristusteenuse koolitusel osalemine. Vangla on õigesti jätnud kaebaja taotluse üldkeskhariduse omandamiseks rahuldamata. Vangla
17. juuli
18. a otsuse tühistamise nõue ja sellega seotud kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata. 8.
19. Kodukorra punktid 7.1.2., 7.1.
20. ja 19.
21. on õiguspärased, kehtestatud piirangud on VangS §-s 4¹ sätestatuga kooskõlas ning vangla kodukorras on piirangute kehtestamise vajadust piisavalt põhjendatud.
22. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles jäi kohtueelses menetluses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde ning palus kaebuse rahuldamata osas rahuldada ja halduskohtu otsuse vastavas osas tühistada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, hinnanud tõendeid ebapiisavalt ja ebaõigesti ning tuginenud põhjendamatult üksnes vastustaja seisukohtadele ning jätnud kaebaja seisukohad piisavalt analüüsimata. Halduskohus ei ole esitanud põhjendusi, mis õigustavad kabelis käimisele ja religioossetest toimingutest osavõtmisele kehtestatud piiranguid. Kodukorra punkt 19.
23. on õigusvastane. Kaebajale isikliku raadio väljastamisest keeldumise korral tuleks seadistada lubatavad raadiokanalid ümber või lisada taotletud raadiokanaleid. Halduskohus jättis
24. juuli
25. a otsuse nr 6-10/22686-2 peale esitatud tühistamisnõude ja hariduse omandamist ning ITK muutmist puudutava kohustamisnõude lahendamisel põhjendamatult arvestamata Riigikohtu otsuses asjas nr 33-1-31-12 väljendatud seisukohad. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja
26. aastal vanglale esitatud kaks taotlust ja vabakasutuskonto väljavõtte.
27. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsuse osas, millega kaebus rahuldati. Vastustaja hinnangul oleks vangla kodukorra punkti 7.1.
28. peale esitatud õigusvastasuse tuvastamise kaebus tulnud jätta läbi vaatamata, sest sama punkti õiguspärasust kontrolliti juba haldusasja nr 3-13-968 raames esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel. Tühistamis​kaebus hõlmab ka õigusvastasuse tuvastamise. Halduskohus on ebaõigesti tühistanud Viru Vangla
29. juuli
30. a otsuse nr 6-9/21075-
31. Isikliku raadio keelustamise põhjendused, sh esemest lähtuv julgeolekuoht, olid kodukorra seletuskirjas ja otsuses kajastatud ning see ese ei ole kambrisse sisseehitatud raadiote tõttu vajalik. Üldtuntuks võib pidada, et nüüdisaegne tehnoloogia võimaldab raadioid ümber ehitada raadiosignaali edastamiseks, samuti muude signaalide (nt internetilevi) vastuvõtmiseks. Vanglal on praktiliselt võimatu kontrollida isiklikke raadioid ilma neid lahti võtmata, mistõttu on taoline piirang põhjendatud. Haldusakt on seega piisavalt põhjendatud ning halduskohtu järeldus ebaõige. Halduskohus tugines ebaõigesti pärast
32. juuli
33. a otsust koostatud
34. juuli
35. a arstitõendile ja rikkus seeläbi

§ 158lg-t 2.

Viru Vangla

1. juuli
2. a otsuses nr 69/21075-2 on nõuetekohaselt põhjendatud lugemislambi väljastamisest keeldumist ning see on õiguspärane.
3. Viru Vangla apellatsioonkaebuse palus kaebaja jätta rahuldamata, sest halduskohtu otsus on selles osas seaduslik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
4. juulil 2014 esitatud taotluses märkis kaebaja, et Viru Vangla esitas
5. detsembri
6. a arstitõendi esimest korda alles apellatsiooni​menetluses. Arstitõendis kajastatu on ebaobjektiivne ning sellest ei selgu, miks kaebajal ei ole lugemislampi vaja. Tõendi vastuvõtmisel palus kaebaja korraldada kohtuistungi ja kuulata arst tunnistajana üle. Kaebaja palus kohtuasja materjalide hulka võtta ka
7. detsembri
8. a,
9. jaanuari
10. a ja
11. märtsi
12. a taotlused,
13. mai
14. a vaide, vangla
15. jaanuari
16. a,
17. veebruari
18. a,
19. aprilli
20. a ja
21. mai
22. a vastused ning
23. aprillil 2014 koostatud ITK.
24. Vastustaja hinnangul tuleb kaebaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vangla kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.
25. ning 19.
26. peale esitatud tuvastamiskaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Vastustaja palus võtta haldusasja materjalide hulka
27. detsembri
28. a arstitõendi, millest nähtuvalt ei ole arsti täiendava hinnangu kohaselt apellandile lisavalgusti vajalik. Kaebajale ITK-s riskide maandamisena ette nähtud tegevused on õiguspärased ning keskhariduse omandamise võimaldamise märkimata jätmine põhjendatud. Riskide maandamiseks ja kaebaja resotsialiseerimise eesmärgil on vajalik esmalt tööharjumuste tekitamine ning lisaks on kaebajale ITK-s ette nähtud ka koolituse läbimine. Erinevalt Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-31-12 kajastatud asjaoludest ei ole kaebajal keskhariduse omandamine pooleli. Kodukorra punkt 19.
29. ei puuduta ka vaidluse esemeks olevaid vangla keelduvaid otsuseid. Kodukorra punkt 7.1.
30. välistab loa andmise ning mõned raadio detailid võivad vastata ka kodukorra punktis 7.1.
31. sätestatud keelatud esemetele. Kinnipeetav asub tugevdatud järelevalvega osakonnas. Osakonnas viibivatele kinnipeetavatele on tagatud õiguste tegelik ja seaduses sätestatud mahus kasutamise võimalus, sh usutalitustel osalemine, kuid need tegevused toimuvad julgeoleku kaalutlustel osakonnas.
32. Tartu Ringkonnakohus võttis
33. detsembri
34. a määrusega vangla esitatud
35. detsembri
36. a arstitõendi vastu. Kuna apellatsiooniastmes on endist viisi vaidluse all ka lugemislambi väljastamise taotluse rahuldamata jätmine ning menetlusosalised on esitanud seetõttu väiteid ja tõendeid kaebaja silmanägemise halvenemise ja lugemislambi vajalikkuse kohta, siis on
37. detsembri
38. a arstitõend kohtu arvates asjassepuutuv ja tuleb võtta asja materjalide hulka. Kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks ja arsti ülekuulamiseks jättis ringkonnakohus rahuldamata. Kohtu hinnangul on kirjalikult esitatud materjalidest võimalik teha järeldusi kaebaja nägemisteravuse muutumise kohta ning arsti ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks puudub vajadus.
39. Tartu Ringkonnakohus jättis
40. jaanuari
41. a otsusega mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 14.
42. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et vastustaja viidatud haldusasjas nr 3-13-968 on kohtumenetluses sõnaselgelt lahendatud üksnes kodukorra punktide tühistamise nõuet, seostamata seda vangla konkreetsete keeldumistega. Selles asjas seondub kodukorra õigusvastasuse tuvastamise nõue vangla keeldumisega väljastada kaebajale kambrisse raadio. Seega ei kattu selles asjas esitatud nõuded haldusasjas nr 3-13-968 esitatud nõuetega, mistõttu on ka vangla kodukorra punkti 7.1.
43. peale esitatud tuvastamiskaebus lubatav. 14.
44. Viru Vangla on
45. juuli
46. a otsuses ebaõigesti lähtunud isikliku raadio vajalikkuse kriteeriumist. Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-10 selgitanud, et kinnipeetavale kambrisse isikliku raadio, televiisori või muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisel on vangla diskretsioon piiratud VangS § 31 lg-s 2 nimetatud kaalutlustega ning asjakohaseks keeldumise põhjenduseks ei ole asjaolu, et kinnipeetava kambris on juba sisseehitatud raadio. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis välja toonud küll julgeolekukaalutlusi, kuid neid ei ole võimalik seostada kaebaja isikust lähtuva julgeolekuohuga. Haldusaktis ei ole põhjendatud, miks ei ole võimalik väljastada kaebajale raadiot turvakleebisega. Samuti puudub nõuetekohane hinnang VangS § 31 lg-s 2 sätestatud kaalumisele kuuluvate asjaolude kohta ning otsus on ebapiisavalt motiveeritud. 14.
47. Kodukorra punkti 7.1.
48. õigusvastasust ja isikliku raadio väljastamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamist puudutavas osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. 14.4.

§ 158

lg 2 alusel arvestatakse halduskohtumenetluses menetluse ajal toimuvaid muutusi asjaoludes. Halduskohus võis lugemislambi keeldumise õiguspärasuse hindamisel tugineda ka

1. juuli
2. a arstitõendile. Ka vastustaja on vaideotsuses sellele tõendile hinnangu andnud. 14.
3. Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtuvalt oli tema silmanägemine ajavahemikul
4. juuni 2008 kuni
5. juuni 2013 märgatavalt halvenenud. Üldtuntuks ja tõendamist mittevajavaks saab lugeda asjaolu, et hämaras valguses lugemine väsitab lugeja silmi, mis võib pikema aja vältel kaasa tuua silmanägemise halvenemise. Silmaarst on märkinud soovitusena, et võimaluse korral lubada kaebajale lisavalgusti.
6. detsembri
7. a arstitõendis pole lisavalgusti vajadust enam märgitud, kuid puuduvad selgitused, mis põhjusel on varasemaga võrreldes teistsugune otsus tehtud. Kuna asjas on vaidlus selle üle, et kaebaja väitel vajab ta lugemiseks lisavalgustit, millise soovituse on andnud varasemate nägemiskontrollide tulemusel ka arstid, mitte ei ole vaidlust selle üle, kas kambrisse paigaldatud valgustid vastavad standardnõuetele, siis sellekohased vastustaja väited ei põhista lisavalgustuse andmisest keeldumist. Lugemislambi kambrisse väljastamisest keeldumine oli õigusvastane ja halduskohus on õigesti Viru Vangla
8. juuli
9. a otsuse selles osas tühistanud. 14.
10. Kambrisse sisseehitatud raadiote kaudu on tagatud kinnipeetavatele kahe eestikeelse ja kahe venekeelse raadiokanali kuulamise võimalus. VangS § 31 lg 1 ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust kuulata talle sobilikke raadiokanaleid. Sättest tuleneb, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda raadiokanalite kuulamise võimaluse tagamist, mitte aga õigus kuulata konkreetseid raadiokanaleid. Kaebaja õigusi ei ole rikutud. 14.
11. VangS §-st 62 ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda religioossete toimingute tegemist temale meelepärases kohas. Usuliste toimingute tegemine (kohtumine preestriga, osalemine jumalateenistustel ning sakramendist osasaamine) vangla osakonnas oli VangS §-s 62 sätestatud määral tagatud. Kinnipeetava lubamine vangla kabelisse usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole tingimata vajalik. Vangla kodukorra p 19.
12. on õiguspärane. 14.
13. Halduskohus on nõuetekohaselt võtnud seisukoha kaebaja nõuete osas keskhariduse omandamise mittevõimaldamise ning ITK-s kajastamata jätmise õigusvastasuse kohta ega ole rikkunud menetlusnorme. Selles asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et esineb ülekaalukas vajadus muuta ITK-d. Riskide maandamise tegevusena on põhjendatult ette nähtud tööharjumuste tekitamiseks tööle asumine ja kutseõppe läbimine. 14.
14. Esitatud vabakasutuskonto väljavõtte vastuvõtmine ei ole vajalik, sest väljatrükk ei hõlma asjakohast ajavahemikku. Apellatsioonimenetluses esitatud muud täiendavad tõendid (aastatel 2012– 2014 vanglale esitatud taotlused, vangla vastused ja
15. aprillil 2014 koostatud ITK) ei oma puutumust vaidlustatud haldusaktidega ega ole vaidluse eseme seisukohalt asjakohased ning need tuleb kaebajale tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
16. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses kohtute otsused tühistada osas, millega kaebus jäeti rahuldamata. Kaebaja jääb varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu otsus on ebaõige ka osas, millega kohus tagastas apellatsiooniastmes esitatud tõendid läbivaatamatult. Vangla on põhjendamatult keeldunud võimaldamast kaebajal omandada kesk​haridust ja külastada kabelit. Vangla ei seadista kambrisse ehitatud raadioid kinnipeetava vajadustest lähtuvalt. Kohtud on ebaõigesti jätnud vangla kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.
17. ja 19.
18. õigusvastasuse tuvastamata. Vastustaja kassatsioonkaebuse palub kaebaja jätta rahuldamata.
19. Viru Vangla vaidlustab kassatsioonkaebusega kohtute otsused osas, millega tühistati Viru Vangla
20. juuli
21. a otsus nr 6-9/21075-2, rahuldati kaebus Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.
22. õigusvastasuse tuvastamiseks ning kohustati vanglat taotlust uuesti lahendama. Vangla hinnangul on taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamine ebaõige, sest kodukorra punkt 7.1.
23. kehtib ning haldusorgan peab sellest lähtuma ja tegema uuesti sama otsuse. Kohtud rikkusid kodukorra punkti 7.1.
24. õigusvastasuse tuvastamisel menetlusõiguse norme, sest tuvastamisnõude menetlemisega ei saa kaitsta kaebaja õigusi. Kodukorra punkti 7.1.
25. õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud sisuliselt haldusasjas nr 3-13-968 menetletud tühistamisnõudega. Otsuse nr 6-9/21075-2 tühistamine oli ebaõige ka seetõttu, et taotluse rahuldamata jätmise põhiargumendid olid käskkirjas ja kodukorra seletuskirjas esitatud ning uus otsus tuleks teha samasisuline. Vastustaja palub saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, sest muuta tuleb
26. detsembri
27. a arstitõendile antud hinnangut. Kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub vastustaja hinnangul alus ja vajadus. Kaebaja apellatsiooniastmes esitatud tõendite tagastamine oli õigus​pärane, sest need ei olnud asja lahendamiseks vajalikud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
28. Kolleegium võtab seisukoha kohtumenetluses esitatud tuvastamis- (I) ja kohustamisnõuete (II) lubatavuse kohta, lahendab lubatavad nõuded (III) ning kassatsioonkaebused ja menetlusosaliste taotlused (IV). I
29. Kaebaja ei ole selle asja kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses taotlenud vangla kodu​korra punktide 7.1.2., 7.1.
30. 7.1.
31. ja 19.
32. tühistamist ega läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtud on lahendanud nende kodukorra punktide peale esitatud tuvastamiskaebuseid. Asjaolu, et kaebaja on esitanud Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.3., 7.1.
33. ja 19.
34. peale teises kohtuasjas (haldusasi nr 3-13-968) tühistamisnõude ning et tegemist ei ole korduva kaebusega

§ 43mõttes, ei muuda esitatud tuvastamiskaebuseid veel iseenesest lubatavaks.

Tuvastamis​kaebuse läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4).

1. Vangla kodukorra punktides 7.1.
2. ja 7.1.
3. sätestatud keelatud esemete olemusest lähtuvalt võib järeldada, et kaebaja arvates tuleneb ka nendest normidest taotletud elektriseadmete kambrisse väljastamise keeld, sest elektriseadmed võivad sisaldada detaile, mis vastavad keelatud esemete tunnustele (juhe, kaabel, metallist esemed või esemed, mis neid sisaldavad). Kolleegiumi hinnangul ei ole nimetatud kodukorra punktide vaidlustamiseks aga vajadust, sest lähtuda tuleb erinormina vangla kodukorra punktist 7.1.
4. Vangla kodukorra punktid 7.1.
5. ja 7.1.
6. ei mõjutanud asja materjalidest tulenevalt keelu rakendamist. 20.

§ 45

lg 2 teise lause järgi ei anna hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust esitada tuvastamiskaebust, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kodukorra punktide õigus​vastasuse tuvastamine ei muudaks kodukorras sätestatud piirangute kehtivust ega aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Punktides 7.1.2., 7.1.

1. ja 7.1.
2. sätestatud keelatud esemete nimekiri ja punktis 19.
3. sätestatud jumalateenistusel osalemise kord ei saanud kaebajale kaebuses toodud asjaoludel hüvitatavat mittevaralist kahju tekitada ning seega oleks selline kahju hüvitamise kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Samuti ei ole kaebuses esitatud asjaolud piisavad kinnitamaks preven​tiivset huvi. Seetõttu ei ole kodukorra punktide peale esitatud tuvastamiskaebuste esitamine selles asjas lubatav.
4. Kohtuotsustest ei selgu piisava selgusega, milliste konkreetsete toimingute õigusvastasust kaebaja tuvastada soovis ja halduskohus kontrollis. Kaebuses on märgitud üksnes, et vaidlustatud toimingud tulenevad Viru Vangla
5. juuli
6. a otsusest nr 6-9/21075-2 ja
7. juuli
8. a otsusest nr 610/22686-
9. Kohtumenetluses on kaebaja soovinud vaidlustada ka konkreetsetes vangla kodukorra punktides sätestatud piiranguid, kuid ka nendest nõuetest ei selgu, milliseid vangla toiminguid vaidlustatakse.
10. Kolleegiumi hinnangul oli kaebaja tahteks esmajoones taotletud esemete kambrisse väljastamise saavutamine, hariduse omandamise võimaldamine ning ITK muutmine, mitte aga eraldiseisvalt toimingute õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja haldus- ja kohtumenetluses esitatud seisukohad kinnitavad, et kaebaja pidas õigusvastaseks just nende toimingute tegemata jätmist, mille tegemise eelduseks oleks tema taotluste rahuldamine ja loa andmine. Kaebust tuleb mõista seega nii, et vangla otsusest tulenevate toimingutena peeti silmas konkreetsete esemete kambrisse andmist, õppimise võimaldamist ning ITK muutmist. Ka kohtumenetluses esitatud väited kabeli külastamise ja raadiokanalite valiku piiramise ebaseaduslikkuse kohta on käsitatavad põhjendustena, mis kinnitavad kaebaja hinnangul kodukorra punktide 7.1.
11. ja 19.
12. õigusvastasust ja taotluste rahuldamata jätmise ebaseaduslikkust, mitte iseseisva toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudena. Kaebaja õiguste kaitse tagatakse vangla keelduvate otsuste peale esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete lahendamise kaudu.
13. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vangla toimingute ja kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.3., 7.1.
14. ja 19.
15. peale esitatud tuvastamiskaebused lubatavad ning need tuleb jätta

§ 151lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

Riigikohus tühistab seetõttu

§ 211lg 5 ja § 155 lg 3 alusel halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused selles osas.

II

1. Kaebaja esitas halduskohtule muu hulgas kohustamisnõude, milles palus kohustada vanglat võimaldama kaebajal külastada vangla kabelit ja võtta osa seal toimuvatest jumalateenistustest ning võimaldama kaebajal kuulata erinevaid usulisi ja muid raadiokanaleid ja -saateid. Kohtud lahendasid need kohustamisnõuded sisuliselt ja jätsid kaebuse selles osas rahuldamata. Kohtud ei pööranud aga tähelepanu kohustamiskaebuse lubatavusele.
2. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne vaidemenetlust esitanud vanglale iseseisva taotluse raadiokanaleid puudutavate piirangute muutmiseks või vangla kabeli külastamise võimaldamiseks, et vangla oleks sellised taotlused jätnud rahuldamata ning kaebaja oleks keeldumised vaidemenetluses vaidlustanud. Kaebaja tõi
3. juuni
4. a taotluses kabeli külastamise piirangu ja kambrisse ehitatud raadio kuulamisel raadiokanalite piiratuse välja üksnes põhjendusena, mis tingib tema arvates isikliku raadio kambrisse väljastamise vajaduse.
5. Alles vanglale esitatud vaides märkis kaebaja, et tal ei võimaldata kabelit külastada ja raadiot vajab ta teiste raadiokanalite kuulamiseks, mida kambrisse sisseehitatud raadio kuulata ei võimalda. Lisaks leidis kaebaja, et vangla on põhjendamatult jätnud isikliku raadio väljastamise taotluse lahendamisel kaalumata võimaluse laiendada kambrisse sisseehitatud raadiote kaudu kuulatavate raadiokanalite nimistut. Ka vangla vaideotsuses kontrolliti üksnes Viru Vangla
6. juuli
7. a otsuse nr 6-9/21075-2 ning
8. juuli
9. a otsuse nr 6-10/22686-2 õiguspärasust.
10. Kolleegiumi hinnangul tulnuks vaie nende nõuete osas haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kaebajal ei olnud nende nõuete osas vaide esitamise õigust, sest puudus kohustamis​nõude esitamise eelduseks olev vanglapoolne toimingu tegemisest või haldusakti andmisest keeldumine (vt ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 3). Kuna kohustamisnõue tulnuks eel​nimetatud piiranguid puudutavas osas vaidemenetluses tagastada, siis ei olnud kohtule esitatud kohustamiskaebus selles ulatuses samuti lubatav, sest kaebaja ei ole sisuliselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (

§ 47lg 1 ja Vang

S § 11 lg 5). Eelnevast tulenevalt on kohtud ebaõigesti lahendanud kohustamisnõuet osas, millega paluti kohustada vanglat võimaldama kaebajal külastada vangla kabelit ning kuulata erinevaid usulisi ja muid raadiokanaleid ja -saateid. 28. Lisaks ei ole eelnimetatud kohustamisnõude rahuldamine ka asja sisulisel läbivaatamisel õiguslikult võimalik, sest ka kodukorra punktide õigusvastasuse tuvastamine ei mõjutaks nende kehtivust ning kohtul puuduks õiguslik alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks oleks vastavate kodukorra punktide tühistamine. Selles asjas ei ole aga tühistamiskaebust esitatud ning haldusasjas nr 3-13-968 jäeti tühistamiskaebused rahuldamata. Seega ei oleks nende kohustamisnõuetega võimalik kaebuse eesmärki saavutada.

§ 151

lg 2 p 1 ja § 155 lg 3 alusel tuleb eelnimetatud kohustamisnõuded jätta läbi vaatamata ja vastavas osas kohtute otsused tühistada.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et selles asjas on lubatavad Viru Vangla
2. juuli
3. a otsuse nr 6-9/21075-2 ja
4. juuli
5. a otsuse nr 6-10/22686-2 peale esitatud tühistamisnõuded ning taotlustes märgitud elektriseadmete kambrisse väljastamiseks, hariduse omandamiseks ja ITK muutmiseks kohustamise nõuded. Ülejäänud nõuded tuleb jätta läbi vaatamata. III
6. VangS §-i 15 täiendati
7. jaanuaril
8. VangS § 15 lg 2 p 6 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis nõuavad vangistusseaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS § 15 muutmisega koos muudeti ka VangS § 31 lg 2 sõnastust. VangS § 31 lg 2 järgi võib kinnipeetaval olla vanglateenistuse ametniku loal isiklik raadio, televiisor või muu vajalik elektriseade, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda ning ei häiri teisi isikuid ja kui kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on talle määratud isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest. Varasemas redaktsioonis oli muu elektriseadme asemel toodud näitlik loetelu. VangS § 15 lg 2 p-st 6 koostoimes § 31 lg-ga 2 tuleneb, et kuni eriloa andmiseni on isiklike raadiote, televiisorite ja muude vajalike elektriseadmete kasutamine kinnipeetavale keelatud, loa saamisel võib neid seadmeid kinnipeetava kambrisse väljastada. Lisaks on vanglal VangS § 15 lg 4 alusel õigus keelata aineid ja esemeid, mis vastavad sama paragrahvi teises lõikes sätestatud tingimustele.
9. Kolleegiumi seisukohad asjas nr 3-3-1-49-10 puudutavad eseme kambrisse väljastamiseks loa andmise kaalutlusi ja VangS § 31 lg 2 tõlgendamist. Hilisemates lahendites on kolleegium tõlgendanud VangS § 31 lg-t 2 koosmõjus VangS §-ga 15 laiendavalt ning leidnud, et vangla võib lähtuvalt julgeolekuohust keelata ka selliseid esemeid, mis nõuavad kambrisse väljastamiseks vangla luba. Kolleegium rõhutab, et haldusasjades nr 3-3-1-49-10, 3-3-1-27-12 ja 3-3-1-28-12 võetud seisukohad elektriseadme vajalikkuse hindamise kohta on kohaldatavad üksnes olukorras, mil otsustatakse sellise elektriseadme kambrisse väljastamise üle, mida ei ole tunnistatud keelatud esemeks. Õigusliku regulatsiooni muutmisega on VangS § 31 lg-s 2 sätestatud elektriseadmed keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole andnud VangS § 31 lg-s 2 sätestatud luba (VangS § 15 lg 2 p 6), kusjuures põhjendatud juhul, nt elektriseadme olemusest tulenev oht vangla julgeolekule, võib vangla VangS § 15 lg 4 alusel lisada keelatud esemete nimistusse ka VangS § 31 lg-s 2 sätestatud eseme. Kolleegium on ka varasemas praktikas pidanud elektriseadmete üldkorraldusega keelamist julgeolekuohu tõttu üldjuhul põhjendatuks (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-27-12 ja nr 3-3-1-28-12).
10. Viru Vangla kodukorra punktist 7.1.
11. tuleneva isikliku raadio kambrisse väljastamise keelu tõttu ei olnud vanglal õiguslikku alust anda luba isikliku raadio kambrisse väljastamiseks ning taotluse lahendamisel ei jõuta VangS § 31 lg-s 2 sätestatud teiste tingimuste sisulise kaalumiseni. Haldusasjas nr 3-13-968 vaidlustas kaebaja muu hulgas vangla kodukorra punkti 7.1.
12. ja palus selle tühistada. Tartu Ringkonnakohtu
13. detsembri
14. a jõustunud otsusega haldusasjas nr 3-13-968 jäeti kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata. Isegi, kui lubada kaebajal vaidlustada kodu​korra punkti 7.1.
15. tuvastamisnõudega ja kui ka esineks alus selle rahuldamiseks, ei mõjuta kodu​korra õigusvastasuse tuvastamine vangla keelduva otsuse õiguspärasust. Vangla oli kohustatud järgima haldusakti andmise ajal kehtinud üldkorraldusest tulenevaid piiranguid. Kohtute otsustes viidatud puudused haldusakti põhjendamisel ei ole seetõttu asjakohased ega otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel määravad. Isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumisel on vangla põhjendatult tuginenud kodukorra punktile 7.1.
16. ning vangla otsus on isikliku raadio kambrisse väljastamisest keeldumist puudutavas osas õiguspärane.
17. Lisaks tuleb arvestada, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinni​peetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest.
18. Kohtud on seega ebaõigesti Viru Vangla
19. juuli
20. a otsuse nr 6-9/21075-2 kaebajale isikliku raadio väljastamist puudutavas osas tühistanud. Kaebaja kaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata. Samal põhjusel tuleb kohtute otsused tühistada ka osas, millega kohustati vanglat uuesti taotlust selles osas läbi vaatama. Isegi tühistamiskaebuse rahuldamise korral puuduks alus kohustamisnõude rahuldamiseks, sest kodukorra punkt 7.1.
21. on kehtiv ning selle tulemusel redutseeruks vangla kaalutlusruum vaid ühe valikuni.
22. Kolleegium nõustub kohtute otsustega, et kambrisse lugemislambi väljastamisest keeldumise otsus oli õigusvastane ja esineb alus selles osas Viru Vangla
23. juuli
24. a otsuse nr 6-9/21075-2 tühistamiseks ning taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kolleegium nõustub ka kohtute seisukohtadega Viru Vangla
25. juuli
26. a otsuse nr 6-10/22686-2 õiguspärasuse kohta ning seda taotlust puudutava kohustamisnõude rahuldamata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid

§ 231lg 6 alusel korrata.

Kassatsioonkaebustes esitatud vastuväidete kohta märgib kolleegium järgmist.

1. Hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees ning vanglal on lai kaalumisruum ITK sisustamisel ning riskide maandamisel. Vangla on isiku vabanemise aega arvestades õigesti kaalunud riskide maandamiseks vajalike vahendite kohaldamist ning pidanud tööharjumuste tekitamiseks kaebaja tööle asumist ja koolituse läbimist piisavaks. Vangla ei ole kaalumisreegleid rikkunud.
2. Ebaõige on kaebaja kassatsioonkaebuses esitatud väide tõendite vastuvõtmisest keeldumise õigusvastasuse kohta. Ringkonnakohtule esitatud tõendid käsitlesid kas enne või pärast praeguses asjas vaidluse all olevate otsuste tegemist vanglale esitatud taotlusi ja vangla otsuseid ning muid dokumente. Esitatud tõendid ei omanud vaidlustatud vangla otsustega puutumust ega olnud asja lahendamise seisukohalt asjakohased (

§ 62lg 2).

Samuti ei põhjendanud kaebaja nõuete​kohaselt, miks ei olnud enne

1. a tekkinud tõendeid võimalik halduskohtule esitada. Seega ei olnud apellatsiooniastmes esitatud uued tõendid selle asja vaidluse eset arvestades asjakohased ega lubatavad ning ringkonnakohus on need õigesti tagastanud.
2. Kohtud on ebaõigesti arvestanud Viru Vangla
3. juuli
4. a otsuse, millega muu hulgas keelduti kaebajale kambrisse elektriseadmena isikliku lugemislambi väljastamisest, õiguspärasuse hindamisel
5. juuli
6. a ja ringkonnakohus ka
7. detsembri
8. a arstitõenditega.

§ 158

lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga, kuid sama lõike teise lause järgi tuleb haldusakti õiguspärasust hinnata haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seetõttu on halduskohus ja ringkonnakohus ebaõigesti tuginenud lugemis​lambi kambrisse väljastamisest keeldumise otsuse peale esitatud tühistamiskaebuse lahendamisel pärast

1. juuli
2. a otsust väljastatud arstitõenditele. Muutunud faktilised asjaolud ja seda kinnitavad tõendid võivad olla olulised üksnes kohustamisnõude lahendamisel. Nimetatud eksimus ei mõjuta aga kohtute otsuste õiguspärasust, sest kohtud on lugemislambi väljastamise vajaduse tuvastamisel õigesti tuginenud ka taotleja tervisekaardi sissekannetele, millest nähtus arstide soovitus võimaluse korral väljastada kaebajale lisavalgusti. Vangla ei ole ka selle seadme väljastamisest keeldumise otsuses ega vaideotsuses tuginenud seadmest lähtuda võivatele julge​olekuriskidele. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. IV
3. Eelnevast tulenevalt tuleb vastustaja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja jätta kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium tühistab Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a ja Tartu Ringkonnakohtu
6. jaanuari
7. a otsused osas, millega lahendati sisuliselt kaebaja nõuded Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.2., 7.1.3., 7.1.
8. ja 19.
9. ja ning toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal osa võtta kabelis toimuvatest jumala​teenistustest ning kuulata erinevaid raadiokanaleid ja -saateid. Selles osas tuleb jätta kaebaja kaebus läbi vaatamata. Kolleegium tühistab kohtute otsused ka osas, millega tühistati Viru Vangla
10. juuli
11. a otsus nr 6-9/21075-2 isikliku raadio väljastamisest keeldumist puudutavas osas ning tehti Viru Vanglale ettekirjutus taotluse uueks läbivaatamiseks. Selles osas jätab kolleegium kaebaja kaebuse rahuldamata. Muus osas jäävad kohtute otsused muutmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Tõnu Anton, Viive Ligi, Jüri Põld