Obsah (4)

§ 4231§ 5§ 199§ 24

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 4231järgi Tallinna Ringkonnakohtu 20.

märtsi

1. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-1102 Rando Tiido kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, määruskaebus Põhja Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Lauri Talumäe
2. september 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a määrus Rando Tiido kriminaalasjas muutmata ja Rando Tiido kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe määruskaebus rahuldamata.
6. Määrata OÜ-le Arkins Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rando Tiidole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rando Tiidolt Eesti Vabariigi kasuks välja 48 (nelikümmend kaheksa) eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Rando Tiidot süüdistati karistusseadustiku (

) § 4231 järgi selles, et tema, olles

1. septembril 2014 karistatud liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 ja
2. oktoobril 2014 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt
3. veebruaril 2015 Tallinnas mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Sellega rikkus R. Tiido LS § 94 lg 1 nõuet.
4. Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a määrusega kriminaalmenetlus lõpetati, kuna kohtu hinnangul esinesid R. Tiido teos väärteo tunnused. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 2.1.

§ 4231koosseis sisaldub karistusseadustikus alates 1.

jaanuarist

1. Varem oli mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine karistatav LS § 201 alusel väärteokorras olenemata sellest, mitmendat korda juhtimisõiguseta isik mootorsõidukit juhtis. 2.
2. R. Tiido asjas ei ole kohaldatavad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-11-87-08 väljendatud seisukohad, milles käsitleti süstemaatilise vargusega seonduvat. Esiteks oli viidatud lahend siduv vaid sama asja uuesti läbivaatavale kohtule ja teiseks oli sellele lisatud kaks eriarvamust, milles nähti vastuolu

§ 5lg-s 3 ja PS § 23 lg-s 1 sätestatud nullum crimen sine lege põhimõttega.

Samuti on vargus ja mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine väga erinevad teod, mistõttu süstemaatilise varguse kohta väljendatut ei saa automaatselt üle kanda mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisele. Ka oli LS §-s 201 sätestatud tegu enne 1. jaanuari 2015 karistatav üksnes väärteona. 2.3. Tulenevalt

§ 5

lg-st 3 ei saa isikut karistada kuriteo toimepanemise eest, kui see tegu ei ole kuriteona karistatav.

§ 4231

järgi on karistatav mitme teo süstemaatiline toimepanemine, mistõttu peaks erinevate osategude vaheline side jääma

§ 5lg-s 3 sätestatut järgides uue seaduse kehtivuse aega.

2.4. Kohus raskendaks R. Tiido olukorda, kui mõistaks ta süüdi

§ 4231järgi.

R. Tiido on pärast

1. jaanuari 2015 pannud toime vaid ühe osateo kolmest. Kuna süstemaatiline mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on kriminaalkorras karistatav
2. jaanuarist 2015, ei saanud R. Tiido eeldada, et vaid ühe üleastumise korral pärast
3. jaanuari 2015 karistatakse teda kuriteo eest üksnes põhjusel, et ta on varem, s.t kergema seaduse kehtivuse ajal, pannud toime mitu samasugust rikkumist.
4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Prokurör leidis, et R. Tiido tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 4231

järgi ja maakohtul tuli järgida Riigikohtu poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08 väljendatud seisukohti.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määrusega tühistati Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus osas, milles maakohus lõpetas kriminaalmenetluse R. Tiido süüdistuses

§ 4231järgi seoses väärteotunnuste esinemisega.

Ringkonnakohus saatis kriminaalasja samale maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 4.

1. Maakohtu väide, et karistusõigusnormi tõlgendamist puudutavad Riigikohtu seisukohad ei ole esimese ja teise astme kohtutele teiste kohtuasjade lahendamisel formaalselt siduvad, on iseenesest õige. Ometi ei tähenda see, et Riigikohtu seisukohtadega ei peaks sarnases kohtuasjas arvestama. Nimetatut kinnitab muu hulgas KrMS § 349 lg 3 p 3, mille kohaselt võetakse kassatsioon menetlusse, kui Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. 4.
2. R. Tiidole esitatud süüdistusega esile kerkinud õiguslikku küsimust ei mõjuta see, kas tegemist on varavastase või liiklusalase süüteoga. Kuigi mainitud kuriteokoosseisud on erinevad, on küsimus ühe konkreetse kuriteokoosseisutunnuse – süstemaatilisuse – sisustamises. Ühte ja sama mõistet tuleb sama õigusakti raames sisustada ühetaoliselt. 4.
3. Isiku karistamisel süstemaatilise varguse eest ei anta uut õiguslikku hinnangut tegudele, mille eest on teda juba väärteokorras karistatud, vaid see, et ta on varem samalaadseid süütegusid toime pannud, võib anda alust alates kolmandast teost lugeda tema käitumist süstemaatiliseks. Seevastu ei muuda kolmas toimepandud samalaadne süütegu tagasiulatuvalt süstemaatiliselt toimepanduks ka isiku eelnevaid tegusid. 4.
4. Süstemaatilisus ei ole n-ö katusmõiste vähemalt kolme episoodi hõlmava teo kohta, vaid tegemist on tunnusega, mis iseloomustab isiku suhtumist konkreetsesse toimepandud teosse ja õiguskorda; järeldus selle kohta tehakse aga seaduses ette nähtud asjaolu põhjal, milleks on isiku poolt varem korduvalt samalaadsete tegude toimepanemine. R. Tiido pani talle süüdistuses etteheidetava teo toime pärast
5. jaanuari 2015, ehk ajal, mil

§ 4231

kehtis, mistõttu ei ole alust rääkida sellest, et tal ei olnud võimalik uue teo toimepanemisel ette näha, et sellele teole võiks järgneda kriminaalvastutus. Ka ei ole vaidlust selle üle, et R. Tiido teadis, et teda on mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest varem karistatud. Seega oli kriminaalkorras karistamine R. Tiidole ka ettenähtav. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Tiido kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, taotledes Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a määruse tühistamist ja Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse muutmata jätmist. Kaitsja märgib, et R. Tiido pani teo toime
6. veebruaril
7. Ta ei saanud kergema seaduse kehtivuse ajal kuidagi oletada, et pärast samasugust tegu võib järgneda kriminaalvastutus. Karistus sarnase teo eest järgneb alles pärast kolmandat rikkumist. Kaitsja leidis sedagi, et kuriteo toimepanemist ei saa lugeda süstemaatiliseks, kuna seda tegu ei saa hinnata tema kaitsealuse elustiiliks. Samuti märkis kaitsja, et ringkonnakohus on läinud vastuollu nullum crimen sine lege põhimõttega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8. Kuni
9. jaanuarini 2015 oli mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav väärteona LS § 201 järgi. Alates
10. jaanuarist 2015 on selline sõidukijuhtimine aga karistatav kuriteona

§ 4231järgi juhul, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Praeguses määruskaebemenetluses vajabki lahendamist küsimus mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisusest – maakohus leidis, et R. Tiidole etteheidetav käitumine ei ole käsitatav kuriteona, vaid sellel on väärteo tunnused, ringkonnakohus asus aga seisukohale, et R. Tiidole etteheidetav tegu täidab

§-s 4231 sätestatud kuriteo koosseisu. Seejuures on ringkonnakohus oma järeldust väga põhjalikult argumenteerinud. Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega ja pidades silmas seaduse ühetaolise kohaldamise eesmärki, kordab kokkuvõtlikult järgmist.

1. Kriminaalkolleegium on mitmes lahendis peatunud süstemaatilise süüteo mõistel. Põhjalikumalt on süstemaatilisusega seotud küsimusi vaetud
2. aprilli
3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-87-
4. Viidatud lahendis vaadeldi süstemaatilisust süstemaatilise varguse (

§ 199

lg 2 p 9) kontekstis (viidatud otsuse p-d 10-12), kuid kolleegiumi hinnangul on selles väljendatud seisukohad mutatis mutandis ülekantavad ka süstemaatilisele juhtimisele (

§ 4231). 8.

Süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega

§ 24

lg 1 tähenduses, mis

§ 4231

koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid

§-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv).

1. R. Tiidot karistati
2. septembril ja
3. oktoobril 2014 LS § 201 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest. Arutatavas asjas süüdistatakse R. Tiidot selles, et olles korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis ta
4. veebruaril 2015 uuesti, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit juhtimisõiguseta, millega pani toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega ei süüdistata R. Tiidot käesolevas asjas

1. aastal toimepandud tegudes, käimasolevas menetluses ei anta nendele tegudele ka uut õiguslikku hinnangut ja sõltumata
2. aastal toimepandud teole antavast hinnangust ei saa neid tegusid lugeda tagasiulatuvalt süstemaatiliselt toimepanduks.
3. Vastuseks kaitsja väidetele nullum crimen sine lege põhimõtte rikkumise kohta märgib kolleegium, et senises praktikas sellele põhimõttele antud tõlgenduse kohaselt ei ole vajalik, et kõik kolm mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist peaksid olema toime pandud pärast

§ 4231kehtestamist ehk siis pärast 1.

jaanuari 2015 (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08, p 12). Karistades süüdlast olukorras, mil eelnev sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine vastas üksnes väärteokoosseisule ja isikut on väärteokorras korduvalt ka karistatud, karistatakse teda üksnes viimase, s.o kuriteotunnustega teo, mitte aga varasemate väärtegude eest. Varasemalt juhtimisõiguseta juhtimise eest korduvalt karistatud isikule pidi olema arusaadav, et pärast
3. jaanuari 2015 sõidukit taas juhtimisõiguseta juhtima asudes paneb ta toime järjekordse rikkumise, mis võib olla hinnatav kuriteona.
4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
5. märtsi
6. a määruse R. Tiido kriminaalasjas

§ 4231järgi muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

1. R. Tiido kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe esitas Riigikohtule taotluse määrata OÜ-le Arkins Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi suuruseks R. Tiidole määruskaebe-menetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 eurot, milles sisaldub käibemaksuna 8 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1 tund. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg-st 3 ja § 21 lg-st 1 ning kaitsetoimingu tegemise ajal kehtiva „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise korra“ p-dest 2 ja
2. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 kohaselt R. Tiidolt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)