← Eesti

3-3-1-27-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 2 lg 1 p 7). Ringkonnakohus leiab sarnaselt asjades nr 3-3-1-33-12 (p 18) ja nr 3-12-759 (3-3-1-60-13, p 6) väljendatud seisukohtadele, et maksuhaldur ei ole sotsiaalmaksu määramisel piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et väljamakse tuleb kvalifitseerida erisoodustusena. Praegusel juhul on maksu​haldur põhjendanud väljamakse lugemist kasumieraldise asemel erisoodustuseks eelkõige sellega, et kaebajal puudus majandusaasta aruannetest nähtuvalt sellises ulatuses jaotamata kasum, mille arvel dividende maksta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline järeldus täielikult asjakohane, arvestades, et maksuhaldur on kaebaja tehtud välja​maksete iseloomu ümber hinnanud. Nimelt on põhjendatud eeldada, et äriühingu majandus​aasta aruanded kajastasid Jõeoti 7 eramu tarbeks tehtud väljamakseid ettevõtlusega seotud kuludena. Kui selliseid väljamakseid ei oleks tehtud, võib eeldada samas mahus raha olemasolu kasumieraldiste tegemiseks. Seega ei saa ainuüksi majandusaasta aruandest nähtuv puhaskasumi puudumine (samuti dividendide väljamaksmise korralduse nõuded) olla aluseks väljamakse eristamisel kasumieraldiseks või erisoodustuseks. Lähtudes eeltoodust, ei ole maksuotsuses piisavalt põhjendatud sotsiaalmaksu määramist ning selles osas jääb halduskohtu otsus muutmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Maksu- ja Tolliamet taotleb esitatud kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles MTA apellatsioonkaebust ei rahuldatud, ja uue otsuse tegemist, millega jätta AS Salvete kaebus täies ulatuses rahuldamata. MTA leiab, et kohtud on vääralt kohaldanud erisoodustus​maksude määramise õiguslikke aluseid ning ebaõigesti leidnud, et sotsiaalmaksu määramine on olnud täies ulatuses põhjendamatu. Maksuhaldur ei nõustu, et sotsiaalmaksuga maksustamise motivatsioon on maksuotsuses ebapiisav. Erisoodustuse andmine on tuvastatud. On motiveeritud, miks on välistatud dividendidena kvalifitseerimine. Kui hüve vastab erisoodustusele, kaasneb sellega alati sotsiaalmaksu määramine (

§ 2

lg 1 p 7) ning sotsiaalmaksu osas ei tule maksu​otsust täiendavalt motiveerida sõltuvalt juhatuse liikme osalusest äriühingus. Seadus ei tee erandit osalusega või osaluseta äriühingu juhatuse liikmele antavate hüvede maksustamisel. Teatud asjaolud (nt isiku äärmiselt väike osalus äriühingus, dividendide maksmise varasem praktika jms) kogumis saavad õigustada dividendiväljamaksena maksustamise välistamist. Samuti on ringkonnakohus eba​õigesti leidnud, et tulumaksu määramine on kolmandalt isikult V. Patrikeevilt AS-le Salvete kantud raha (211 386 eurot ja 58 senti) ulatuses põhjendamatu. Maksuhalduril ega kohtutel ei ole võimalik tuvastada raha tegelikku kasutuseesmärki. Tõendite kogum kinnitab, et kolmepoolne võla​õiguslik leping sõlmiti üksnes õigusnäivuse tekitamiseks ning maksuhalduri eksitamiseks. Ringkonna​kohtu järeldused on vastuolulised.

  1. AS Salvete taotleb esitatud kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti AS Salvete kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on üllatuslik, sest muudetud on maksu​otsust ning kaebaja tegevust pole käsitatud mitte erisoodustuse andmisena, vaid ettevõtlusega mitte​seotud väljamaksete tegemisena. Hindamata on jäänud asjakohased tõendid ja eiratud on kohtu​otsuse põhjendamiskohustust. Maksuhaldur ei ole tõenditega ümber lükanud, et elamut ehitati, selle eest saadi tasu ning V. Patrikeevil oli tahe omandada kinnistu koos sellele rajatud elamuga. Sisend​käibemaksu puudutavas osas on ringkonnakohtu otsus ebapiisavalt põhjendatud.
  2. Vastaspoole esitatud kassatsioonkaebuse palub nii MTA kui ka AS Salvete jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium annab hinnangu maksuotsuse tühistamisele tulumaksuga maksustamise (I) osas ja käsitleb sotsiaalmaksu määramist ehk selgitab poolte tõendamiskoormust aktsionärist juhatuse liikmele tehtud väljamaksete lugemisel erisoodustuseks või dividendiks (II). Seejärel lahendab kolleegium AS Salvete kassatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
  4. TuMS § 48 lg 4 p 1 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse juhatuse liikmele (TuMS § 48 lg-s 3 nimetatud isik) seoses töövõi teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. TuMS § 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale tehtud erisoodustuselt tulumaksu.

§ 2

lg 1 p 7 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.

  1. Maksuhaldur on hinnanud
  2. novembri
  3. a kolmepoolse lepingu näilikuks ning lugenud kõik Jõeoti 7 eramu tarbeks tellitud kaubad ja teenused (kokku summas 561 900 eurot ja 29 senti) ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ja erisoodustuseks. Ringkonnakohus leidis, et kolme​poolse lepingu alusel AS-le Salvete kantud 211 386 eurot ja 58 senti välistab selle summa ulatuses ettevõtlusega mitteseotud kulud AS Salvete poolt P. Pärnale eramu ehitamisel ja sisustamisel. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega.
  4. Kolleegium on varem leidnud, et erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitada ka loonuspalgana. Erisoodustus on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Erisoodustusega ei ole tegemist siis, kui töötaja hüvitab saadud soodustuse tööandjale (vt nt haldus​kolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsust asjas nr 3-3-1-26-02, p 21 ja
  7. novembri
  8. a otsust asjas nr 3-3-1-73-09, p 9). V. Patrikeevi poolt AS-le Salvete 211 386 euro ja 58 sendi tasumist tuleb vaadelda vaidlusaluse elamu ehitamise finantseerimisena. Selle summa ulatuses on tegemist olukorraga, kus saadud soodustus on selle andjale hüvitatud ja seepärast ei ole tegemist erisoodustusega.
  9. MKS § 11 lg 1 kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksu​summa määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksu​kohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Kolleegium nõustub ringkonna​kohtuga, et kolmepoolse lepingu alusel AS-le Salvete tasu ülekandmine välistab selles ulatuses AS Salvete kulutuste kvalifitseerimise erisoodustuseks. Maksuotsusega tulumaksu määramine nimetatud tasu ulatuses ei olnud õiguspärane. Kuna V. Patrikeevi poolt AS-le Salvete tasutud 211 386 euro ja 58 sendi ulatuses ei ole tegemist erisoodustusega, ei tule sellelt summalt tasuda ka sotsiaalmaksu (

§ 2lg 1 p 7).

  1. Eeltoodud põhjendustel jääb MTA kassatsioonkaebus osas, millega ringkonnakohus luges haldus​kohtu poolt maksuotsuse tühistamise tulumaksu määramist puudutavas osas väljamaksetelt summas 211 386 eurot ja 58 senti (maksuotsuse resolutsiooni p 4) õiguspäraseks, rahuldamata. Rahuldamata jääb ka MTA kassatsioonkaebus osas, mis puudutab 211 386 eurolt ja 58 sendilt arvestatud sotsiaalmaksu määramist. AS Salvete kaebus 211 386 eurolt ja 58 sendilt sotsiaalmaksu määramise osas tuleb rahuldada. Selles osas tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. II
  2. Järgnevalt käsitleb kolleegium vaidlustatud maksuotsusega sotsiaalmaksu määramist 350 513 eurolt ja 71 sendilt (561 900 eurot ja 29 senti – 211 386 eurot ja 58 senti), mida V. Patrikeev ei hüvitanud kaebajale.
  3. Riigikohtu halduskolleegium on
  4. veebruari
  5. a otsuses asjas nr 3-3-1-90-07 (p-d 14 ja 15) ja
  6. detsembri
  7. a otsuses nr 3-3-1-33-12 (p 18) selgitanud, et "juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve andmise puhul võib eeldada, et see on antud tasuna juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest. Sellises olukorras oleks sotsiaalmaksu määramine õige. Taoline tasu eeldamine peab aga paika ainult sellisel juhul, kui juhatuse liige ei ole sama äriühingu aktsionär või osanik. Osaühingu osanikule tehtud väljamakse puhul tuleb välja selgitada, kas tegemist on dividendi või muu kasumieraldisega, mida maksustatakse tulumaksuga vastavalt TuMS §-le 50 ning mida sotsiaalmaksuga ei maksustata. Sel juhul tuleb sotsiaalmaksu määramiseks maksuotsuses põhjendada, miks ja millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et väljamakse on juhatuse liikme tasu". Maksuotsuse kohaselt tegi AS Salvete kulutusi juhatuse liikmele P. Pärnale kuuluvale kinnisasjale eramu ehitamiseks ja sisustamiseks. Tehtud kulutused kvalifitseeris maksuhaldur erisoodustusena AS Salvete juhatuse liikmele ja määras kaebajale erisoodustuselt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu. Ringkonnakohus pidas sotsiaalmaksuga maksustamise põhjendust ebapiisavaks ning jättis selles osas muutmata halduskohtu otsuse maksuotsuse tühistamise kohta. Kolleegium ei nõustu järeldusega, et maksuotsuse põhjendused olid ebapiisavad.
  8. Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud (vt halduskolleegiumi
  9. mai
  10. a otsust asjas nr 3-3-1-18-10, p 19).
  11. juuli
  12. a maksuotsuses on maksuhaldur püstitanud küsimuse selle kohta, kas väljemaksed on tehtud seoses töösuhte või juhtorgani liikmeks olemisega või saab AS Salvete tehtud väljamakseid kvalifitseerida dividendidena. Välja on toodud, et P. Pärna osa aktsiakapitalist oli vaid 15,1%, märgitud on kolme viimase majandusaasta näitajad, esitatud kasumi jaotamise kord ning järeldatud, et äriühingu majanduslik olukord ei oleks võimaldanud selliseid väljamakseid teha dividendina ning väljamaksed on tehtud erisoodustusena. Kolleegium leiab, et arvestades P. Pärna aktsiakapitali osakaalu, mitmeid varasemaid AS Salvete majandusaasta näitajaid, AS Salvete põhikirja ning juhatuse liikme saadud hüve suurust, on selles asjas kogutud piisavalt tõendeid tõendamiskoormuse üleminekuks kaebajale ja järeldatud nende asjaolude põhjal õigesti, et tegemist ei ole dividendide maksuobjektiga.
  13. Kuna maksuhaldur on väljamakse lugenud erisoodustuseks ning põhjendanud, miks ei ole väljamaksete puhul tegemist dividendiga, on maksukohustuslasel omakorda kohustus tõendada vastu​pidist. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et tõendamiskohustus ei ole ainult maksu​halduril. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormis üle maksu​kohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksu​summa vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt ka haldus​kolleegiumi
  14. märtsi
  15. a otsust asjas nr 3-3-1-3-09, p 20 ja
  16. juuni
  17. a otsust asjas nr 3-31-34-07, p 13). Pidades väljamakseid ettevõtlusega seotud kuludeks ja jättes väljamaksed dividendidena vormistamata, võttis kaebaja riski, et võimaliku maksuvaidluse korral võib dividendide välja​maksmise tõendamine olla raskendatud.
  18. Kolleegium on oma varasemas praktikas maksukohustuslase tegevuse kohta leidnud, et maksu​kohustuslane peab korraldama oma ettevõtlustegevuse nii, et majandustehingud oleksid nõuete​kohaselt dokumenteeritud ja maksukohustuse väljaselgitamiseks olulised asjaolud oleksid kontrollitavad (vt halduskolleegiumi
  19. juuni
  20. a otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p 15 ja
  21. veebruari
  22. a otsust asjas nr 3-3-1-65-14, p 13). Nimetatud hoolsuspõhimõte kehtib kolleegiumi hinnangul ka muude maksukohustuslasele maksukohustuse kaasa toovate või seda välistavate tegevuste kohta, mis ei ole käsitatavad tehingutena. Ehkki väljamakse maksuõiguslik kvalifitseerimine dividendiks või juhatuse liikme tasuks ei sõltu üldjuhul sellest, kas äriühing on kinni pidanud äriseadustikus sätestatud kasumi jaotamise korrast (vt halduskolleegiumi
  23. jaanuari
  24. a otsust asjas nr 3-3-1-6908, p 18), võib väljamakse dividendidena vormistamata jätmine mõjutada tõendamiskoormust ja omada tähtsust maksukohustuslase suutlikkusele väljamakse tegelikku eemärki ja olemust tõendada. Hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud või muu tegevus väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Sellist tõendamatust tuleb maksuhalduri põhjendatud kahtluse alusel mõista olukorrana, kus maksukohustuslane pole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu (vt halduskolleegiumi
  25. jaanuari
  26. a otsust asjas nr 3-3-1-74-09, p 18).
  27. Kolleegium nõustub, et maksuotsuse põhjendus selle kohta, et väljamakse lugemist erisoodustuseks põhjendab sellises mahus puhaskasumi puudumine, ei oleks eraldivõetuna asja​kohane, kuid praeguses asjas ei ole kaebaja tõendanud ega väitnud dividendide (ega ka töötasu) maksmist. Dividendide väljamaksmist ei ole väitnud ka kaebaja juhatuse teine liige. Kuigi on võimalik, et aktsionär saab dividende suuremas ulatuses, kui on tema osa aktsiakapitalist, peab sellisel viisil isiku soodustamine olema tõendatud ja usutav. Praeguses asjas selgub maksuotsusest, miks käsitatakse ettevõtlusega mitteseotud kulusid juhatuse liikmele antud erisoodustusena, mis on maksustatavad ka sotsiaalmaksuga. Välja on toodud piisavad faktilised alused sotsiaalmaksu määramiseks ning maksukohustuslane ei ole tõendanud vastupidist. Maksuotsuse põhjendusi erisoodustuse määramiseks tuleb lugeda piisavaks.
  28. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu lahendi osas, milles leiti, et maksuotsusega sotsiaalmaksu määramine (maksuotsuse resolutsiooni p 5) on olnud täies ulatuses põhjendamatu. Maksuotsus jääb jõusse 350 513 eurolt ja 71 sendilt määratud sotsiaalmaksu osas. III
  29. AS Salvete taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega tema kaebus jäeti rahuldamata. Kolleegium leiab, et AS Salvete kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud, nõustub ringkonnakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium jätab AS Salvete kassatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldab MTA kassatsioon​kaebuse osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu
  30. jaanuari
  31. a otsus haldusasjas nr 3-13-1853 tuleb tühistada osas, millega jäeti MTA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus tühistamata 350 513 eurolt ja 71 sendilt arvestatud sotsiaalmaksu puudutavas (maksuotsuse resolut​siooni p 5) osas. Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega jätab AS Salvete kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jääb jõusse osas, millega loeti põhjendamatuks tulumaksu ja sotsiaalmaksu määramine 211 386 eurolt ja 58 sendilt, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendused sotsiaalmaksu tühistamise kohta tuleb asendada käesoleva otsuse põhjendustega. Ülejäänud osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Seega tuleb AS Salvete kaebus lõppastmes rahuldada ja maksuotsus tühistada osas, mis puudutas tulumaksu (maksuotsuse resolutsiooni p 4) ja sotsiaalmaksu (maksuotsuse resolutsiooni p 5) määramist 211 386 eurolt ja 58 sendilt. Ülejäänud osas jääb maksuotsus muutmata.
  32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg-st 4 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Maksuasjades kaebuse rahuldamise proportsiooni määramisel tuleb lähtuda nõuete suurusest (vt halduskolleegiumi
  33. juuli
  34. a otsust asjas nr 3-3-1-28-14, p 23). Maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma tulu-, käibe- ja sotsiaalmaksu kokku 478 342 eurot ja 18 senti. Kaebus rahuldati osaliselt ning maksuotsus tühistati osaliselt e. 211 386 eurolt ja 58 sendilt arvestatud tulumaksu ja sotsiaalmaksu määramise osas. Tulumaksukohustust vähendati 12% ja sotsiaalmaksu 18% kogu MTA määratud maksusummalt. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista halduskohtus (5265 eurot), ringkonnakohtus (3445 eurot ja 8 senti) ja Riigikohtus (2487 eurot ja 50 senti) kantud kuludest 30%. Seega mõistetakse menetluskuludena vastustajalt kaebaja kasuks välja kokku 3359 eurot ja 27 senti (halduskohtus kantud kuludest 1579 eurot ja 50 senti, ringkonnakohtus kantud kuludest 1033 eurot ja 52 senti ja Riigikohtus kantud kuludest 746 eurot ja 25 senti). Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. MTA ei ole asjas menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud.
  35. Kuna AS Salvete kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb tema tasutud kautsjon arvata riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). MTA oli HKMS § 107 lg 9 alusel kautsjoni tasumisest vabastatud. Tõnu Anton, Viive Ligi, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.