Obsah (6)

§ 12616§ 387§ 339§ 390§ 173§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-76-15 20. oktoober 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Saale Laos Kohtuasi R. K. (

) § 2861 kohaselt otsustab tõendi vastuvõtmise (sh lubatavuse ja asjakohasuse) üle asja arutav kohus. Lahendades jälitustoiminguks loa andmise määruse peale

§ 12616

lg 1 alusel esitatud kaebust, peaks ringkonnakohus kontrollima samuti jälitustoimingute seaduslikkust ja tegema maakohtu jaoks sisuliselt eelotsuse. Selline olukord ei ole aga aktsepteeritav. Kohtulikul arutamisel on üksnes maakohtu pädevuses otsustada, millised tõendid ta vastu võtab ja lubatavaks tunnistab, ning kohtumenetluse pooled saavad maakohtu hinnangut vaidlustada apellatsioonis. Määruskaebusega võib jälitustoiminguks loa andmise määrust vaidlustada juhul, kui kriminaalasja kohtueelsele menetlusele ei järgne kohtumenetlust. 3.

1. R. K. suhtes on käimas mitu kriminaalmenetlust ning kontrollides Tartu Maakohtu
2. märtsi ja
3. mai
4. a määruse seaduslikkust, teeks ringkonnakohus neis asjades jälitustoimingutega saadud tõendi lubatavuse kohta eelotsuse. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Tartu Ringkonnakohtu
6. aprilli
7. a määruse peale esitas kaebuse R. K. esindaja T. Peterson, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult märgib esindaja järgmist. 4.
8. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruste peale esitatud kaebuse alusetult läbi vaatamata. Õigus vaidlustada maakohtu antud jälitustoimingu luba määruskaebemenetluses ei sõltu sellest, kas kriminaalasja kohtueelsele menetlusele järgneb süüasja arutamine kohtus.

§ 12616

lg 1 kohaselt võib jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada määruskaebuse kogu kriminaalmenetluse vältel. Samuti on jälitustoimingute lubade peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätmine vastuolus Riigikohtu praktikaga. 4.

1. Ringkonnakohus ei sekkuks jälitustoimingu loa peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisega maakohtu menetlusse. Ringkonnakohus kontrolliks üksnes isiku suhtes jälitustoimingu tegemise õiguspärasust ega hindaks tõendi lubatavust. Tõsi, jälitustoimingu õigusvastaseks tunnistamise korral poleks prokuratuuril küll mõistlik kriminaalasja edasise menetluse käigus jälitustoiminguga saadud tõendile tugineda, kuid ebaseaduslik tõend tulebki kõrvaldada võimalikult varajases menetlusstaadiumis. 4.
2. Ringkonnakohtuga nõustumise korral peaks jälitustoimingu loa vaidlustamisega ootama seni, kuni selgub, kas kriminaalasi saadetakse kohtusse. Selliselt toimides poleks aga võimalik seaduses sätestatud kaebetähtaega järgida.

§ 387

lg 2 kohaselt esitatakse jälitustoiminguks loa andmise määruse peale määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1. Määruskaebusele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Külli Saks, kelle hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jälitustoimingu loa vaidlustamise küsimustel peatudes selgitanud, et grammatilise tõlgenduse järgi lubab

§ 12616

lg 1 esitada kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa andmise määruse peale määruskaebuse sama seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. Edasi leidis kolleegium, et grammatilisest tõlgendusest

§ 12616

lg 1 sisu avamiseks siiski ei piisa, ja märkis, et kõnealuse sätte kehtestamisega soovis seadusandja võimaldada jälitustoiminguga saadud teabe ja selle kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkuse vaidlustamist kriminaalmenetlusvälises olukorras, s.o juhul, kui jälitustoiminguga puudutatud isikul puudub igasugune võimalus vaidlustada jälitustoiminguga saadud teabe ja selle kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkust kriminaalmenetluses. Lähtudes eelnevast, jõudis kolleegium järeldusele, et kriminaalasja sisulise kohtuliku arutamise ajal pole jälitustoiminguks antud kohtu loa seaduslikkuse vaidlustamine määruskaebe korras võimalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-1-1-48-15, p-d 6, 9, 12 ja 20).
3. Jäädes ülaltoodu juurde, nõustub kolleegium R. K. esindajaga selles, et praegusel juhul jättis ringkonnakohus jälitustoimingu lubade peale esitatud määruskaebuse alusetult läbi vaatamata. R. K. suhtes on käimas küll mitu kriminaalmenetlust, kuid puuduvad andmed, et mõni neist oleks saadetud kohtusse sisuliseks arutamiseks. Kohtueelse menetluse ajal pole aga veel teada, kas ja millised kriminaalasjad kohtusse saadetakse ning millistele tõenditele neis tuginetakse. Seega pole erinevalt lahendis nr 3-1-1-48-15 käsitletud olukorrast praegusel juhul selge, kas jälitustoimingule allutatud isikul avaneb edasises kriminaalmenetluses võimalus oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole pöörduda. Olukorras, kus isikul ei ole tõhusat võimalust muul viisil oma kaebeõigust realiseerida, pole määruskaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud.
4. Kolleegiumi hinnangul märgib esindaja õigustatult sedagi, et kohtueelse menetluse tulemuste äraootamisega võib isik kaotada võimaluse tema suhtes tehtud jälitustoimingute seaduslikkust vaidlustada.

§ 387

lg 2 kohaselt tuleb jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 9. Loobudes alusetult maakohtu määruste peale esitatud kaebuse läbivaatamisest, rikkus ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

See viga toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohtul pole võimalik ringkonnakohtu eksimust kõrvaldada ja maakohtu määruste peale esitatud kaebust läbi vaadata, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a määruse ning saadab R. K. esindaja vandeadvokaat T. Petersoni määruskaebuse Tartu Maakohtu
3. märtsi ja
4. mai
5. a määruse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab esindaja määruskaebuse.
6. R. K. esindaja T. Peterson esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R. K.-le seoses Riigikohtu menetlusega valitud esindajale makstud tasu 1284 eurot (sh käibemaks 214 eurot). Arve kohaselt kulutas esindaja ringkonnakohtu määruse analüüsimiseks 25 minutit, asjakohase kohtupraktika analüüsimiseks 3 tundi ning määruskaebuse koostamiseks 5 tundi ja 30 minutit. Kokku osutas esindaja R. K.-le õigusabi 8 tunni ja 55 minuti vältel.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on esindaja tehtud toimingud R. K. huvide kaitsmiseks Riigikohtu menetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus rahuldab esindaja määruskaebuse, tuleb nimetatud menetluskulu

§ 187lg 1 alusel R.

K.-le hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt)