3-1-1-92-15

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-92-15

1. oktoober 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Väärteoasi R.O karistamises liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a otsus väärteoasjas nr 4-15-3189 R.O kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kassatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
4. oktoober 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Pärnu Maakohtu
6. juuni
7. a otsus R.O väärteoasjas liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
10. aprilli
11. a otsusega karistati R.O liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel 200 trahviühiku (800 euro) suuruse rahatrahviga. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Menetlusalust isikut karistati LS § 69 lg 3 nõuete rikkumise eest, kuna ta juhtis
12. märtsil 2015 Kuressaare linnas mootorsõidukit seisundis, milles alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,70 mg/l.
13. Pärnu Maakohtule esitatud kaebuses taotles R.O kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist määratud lisakaristuse osas või lisakaristuse tähtaja lühendamist. Kaebuse kohaselt soovis menetlusalune isik väärteoasja arutamisest kohtuistungil osa võtta.
14. Kaebusele esitatud vastuses leidis kohtuväline menetleja, et otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Ühtlasi tehti vastuses ettepanek vaadata väärteoasi läbi kirjalikus menetluses.
15. Pärnu Maakohtu
16. mai
17. a määrusega otsustati R.O kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale tehti teatavaks kohtuotsuse lõpposa ning tervikotsuse kuulutamise kuupäevad.
18. Pärnu Maakohtu
19. juuni
20. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
21. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R.O kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld, kes taotleb otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale maakohtule. Alternatiivselt taotleb kassaator maakohtu otsuse tühistamist R.O-le määratud lisakaristuse osas ja lisakaristuse kohaldamata jätmist või selle tähtaja lühendamist. Kaitsja põhiväited on järgmised. 6.1 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 115 lg 3 p 1 kohaselt avaldas R.O kohtule esitatud kaebuses, et ta soovib kohtuistungist osa võtta. VTMS § 120 lg 1 järgi võib maakohus asja arutada kirjalikus menetluses ainult siis, kui kohtumenetluse pooled on sellega nõus. Väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses rikuti VTMS § 120 lg 1 nõudeid ja eirati menetlusaluse isiku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures ning õigust olla ära kuulatud. 6.2 Koos kohtuvälise menetleja vastusega võttis maakohus kohtutoimikusse karistusregistri teate, tuginedes sellele tõendile ka otsuses. Kuivõrd tegemist on uue tõendiga, oleks tulnud väärteoasja arutada kohtuistungil ja võimaldada kohtumenetluse pooltel seda tõendit uurida. Vastasel juhul oli tõendile tuginemine VTMS § 120 lg 3 järgi välistatud. Eespool kirjeldatud vead on käsitatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 2 mõttes. 6.3 Kohtuväline menetleja ja maakohus R.O karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Karistust kergendava asjaoluna tuvastati kahetsus, kuid vaatamata kergendavale asjaolule kohaldati lisakaristust LS § 224 lg 3 p 2 sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Maakohus osutatud rikkumist ei kõrvaldanud ja kohaldas seega ebaõigesti materiaalõigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. VTMS § 120 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärteoasja materjalist nähtuvalt teatas menetlusalune isik maakohtule esitatud kaebuses kooskõlas VTMS § 115 lg 3 p 1 nõuetega, et ta soovib kohtuistungist osa võtta (tl 3). See kaebaja taotlus oli VTMS § 120 lg 1 kohaselt maakohtule siduv, ja kuivõrd puudus mõlema kohtumenetluse poole nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, oleks tulnud väärteoasja arutada kohtuistungil.
23. Kui kohtumenetluse pool leiab, et tal ei ole võimalik kirjalikus menetluses oma seisukohti piisavalt kaitsta, on tal õigus kirjaliku menetlusega mitte nõustuda. Seeläbi saab ta muu hulgas kasutada VTMS § 19 lg 1 p-des 3 ja 4 ette nähtud õigusi olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures ning anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Kassaator leiab põhjendatult, et VTMS § 120 lg 1 nõuete eiramise tõttu on neid menetlusaluse isiku menetlusseadusega tagatud õigusi rikutud.
24. Kassaator heidab maakohtule ette ka VTMS § 120 lg 3 nõuete eiramist. Kõnealune säte näeb ette, et kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Praeguses asjas võttis maakohus koos kohtuvälise menetleja vastusega kohtutoimikusse karistusregistri teate, millele ta tugines ka kohtuotsuse tegemisel (tl 16). Riigikohtu kriminaalkolleegium on
25. mai
26. a otsuses asjas nr 3-1-1-16-06 leidnud, et kaitseõiguse tagamiseks tuleb VTMS § 120 lg-s 3 märgitut kohaldada ka siis, kui tegemist on kohtuvälise menetleja esitatud või kohtu enda kogutud uute tõenditega (p 14.3). Ehkki kohtuvälise menetleja otsuses menetlusaluse isiku varasemale karistatusele osutati, ei kajasta otsus viidet sellist teavet käsitleva tõendi olemasolule. Järelikult oli vaidlusaluse karistusregistri teate puhul tegemist uue tõendiga, mille asja materjali juurde võtmise kohta oleks tulnud küsida kaebaja seisukohta. Tõendi vastuvõtmine ja R.O seisukoha välja selgitamata jätmine välistasid samuti VTMS § 120 lg 3 kohaselt asja lahendamise kirjalikus menetluses.
27. Käesoleva otsuse eelmistes punktides kirjeldatud eksimused on hinnatavad väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Nõustuda ei saa aga kaitsja seisukohaga, et käesoleva otsuse punktides 7 ja 8 nimetatud vea puhul on tegemist ka VTMS § 150 lg 1 p-s 3 märgitud väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega. Rikkumisena osutatud sätte mõttes saab käsitada neid juhtumeid, mil kohus on eiranud kohtumenetluse poole kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamise nõudeid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
28. märtsi
29. a otsus asjas nr 3-1-1-8-08, p-d 9–10). Arvestades, et tuvastatud väärteomenetlusõiguse rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule, ei ole vajalik käsitleda kassaatori argumente, milles kritiseeritakse lisakaristuse kohaldamise seaduslikkust.
30. Kassatsiooni piiridest väljuvalt märgib kolleegium täiendavalt, et maakohus on rikkunud ka nõuet, mille kohaselt peab põhistatud kohtuotsus kandma otsuse lõpposa kuulutamise kuupäeva (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. aprilli
32. a otsus asjas nr 3-1-1-13-05, p 10).
33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu
34. juuni
35. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)