Obsah (4)

§ 4231§ 2§ 3§ 24

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 4231 järgi. Karistus mõisteti selle eest, et A. Toome juhtis

1. jaanuaril 2015 Pärnus sõiduautot, kuigi oli
2. ja
3. jaanuaril 2015 kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, ning seega oli ta

§-s 4231 märgitud isik. Apellandi arvates pidi maakohus lõpetama väärteomenetluse põhiseaduse (PS) § 23 lg-st 3 ja ne bis in idem-põhimõttest lähtudes VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. aprilli
3. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja A. Toome kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et praeguses väärteomenetluses karistatakse A. Toomet
4. ja
5. jaanuaril 2015 juhtimisõiguseta juhtimise eest. Pärnu Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega karistati aga A. Toomet

§ 4231järgi 23.

jaanuaril 2015 juhtimisõiguseta juhtimise eest. Seega ei ole tegemist topeltkaristamise või -menetlemisega, vaid süstemaatilisusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 10).

§ 4231järgi karistamisel viidati 15.

ja

1. jaanuari
2. a rikkumistele kui süstemaatilisuse tunnusele, mis ei välista väärteo korras karistamist LS § 201 alusel. Kui kuriteos süüdimõistmise ajal ei olnud isik veel kahe varasema episoodi eest süüdi mõistetud, kuid olid olemas juba tõendid, mis kinnitasid süstemaatilist kuritegu, siis ei ole piirangut, mis välistaks pärast kuriteos süüdimõistmist isiku väärteo korras karistamise varasema kahe episoodi eest. Süütegude toimepanemise aeg ei lange kokku ja seega ei ole tegemist ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-1-1-10-14). KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. A. Toome kaitsja vandeadvokaat H. Otti taotleb kassatsioonis väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel, sest A. Toome on karistatud sama teo toimepanemise eest. Kassaatori arvates on vastuvõetamatu, et ehkki A. Toome kriminaalkorras karistamiseks ei olnud vajalik varasemate süütegude eest eelnev karistamine, on lubatav varasemate tegude eest hilisem karistamine väärteomenetluses. Apellatsioonikohtu poolt ne bis in idem-põhimõtte rikkumise eitamine ei ole veenev ega põhistatud, sest ringkonnakohtu otsuses viidatud Riigikohtu asjas nr 3-1-1-87-08 käsitletud juhtumil oli isikut varem kahel korral karistatud samaliigiliste süütegude eest väärteo korras ja see ei avaldanud isikule loodetud preventiivset mõju ning kriminaalmenetluses süstemaatilisuse matemaatilise kordajana käsitlemine ilma seda karistamisel preventiivse eesmärgiga sidumata oleks nonsenss.
6. Kohtuväline menetleja märgib kassatsioonivastuses, et kuna kaitsja ei ole kassatsioonis apellatsiooniga võrreldes uusi põhjendusi esitanud, jääb kohtuväline menetleja oma varasemate seisukohtade juurde ja leiab, et ringkonnakohus on apellatsioonile vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. oktoobri
9. a määruses asjas nr 3-1-1-75-15 märgiti, et
10. jaanuaril 2015 jõustunud

§-s 4231 sisalduvale koosseisutunnusele süstemaatilisus laieneb mutatis mutandis süstemaatilise varguse kohta öeldu. Teisisõnu on ka sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise mõiste seotud varem toimepandud juhtimisõiguseta juhtimistega.

§ 4231

järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). 9. Eelnevast järeldub, et

§ 4231

järgi süüditunnistamisel tuleb tuvastada vähemalt kolm sõiduki juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt, mis kõik peavad vastama süüteokoosseisule (LS § 201 või

§ 4231

), olema õigusvastased ja toimepandud süüliselt (

§ 2lg 2).

Kriminaalasjas nr 1-15584 on A. Toome kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras mõistetud süüdi

1. jaanuaril 2015 toimepandud süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises ja see kohtuotsus on jõustunud. Maakohtu viidatud otsusest nähtub, et
2. jaanuaril 2015 toimepandud juhtimisõiguseta juhtimine oli kolmas süütegu, kuna varem oli A. Toome kahel korral kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt sõiduki juhtimise õiguse puudumise tõttu (faktiline retsidiiv). Seega andis kohus kriminaalasjas nr 1-15-584 õigusliku hinnangu ka väärteomenetluse esemeks olevate, s.o
3. ja
4. jaanuaril 2015 toimepandud väärtegude kohta. Samuti oli A. Toomel ja tema kaitsjal võimalik kriminaalmenetluses esitada kaitseväited kõigi sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise osategude kohta. Asudes väärteomenetluses otsustama karistamist
5. ja
6. jaanuaril 2015 toimepandud tegude eest, tegelesid kohtud osaliselt sama teoga ja rikkusid seetõttu ne bis in idem-põhimõtet.
7. Ringkonnakohus põhjendas A. Toome kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätmist sellega, et väärteomenetluses on A. Toomele mõistetud karistus
8. ja
9. jaanuari
10. a rikkumiste eest, kriminaalasjas nr 1-15-584 karistati A. Toomet aga üksnes
11. jaanuaril 2015 toimepandud, ehk kolmanda samaliigilise rikkumise eest. Seejuures viitas ringkonnakohus Riigikohtu lahendile nr 3-11-87-
12. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et Riigikohtu viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, mil isikul oli karistatus varem jõustunud väärteootsusest tulenevalt ning seega saigi kriminaalmenetluses süstemaatilisuse sedastamisel kõne alla tulla vaid viimase samaliigilise süüteo eest karistamine. A. Toome suhtes jõustus esmalt aga kohtuotsus süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest

§ 4231järgi.

11. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et kriminaalkorras süüdimõistmine

§ 4231

järgi ei lähe vastuollu ne bis in idem-põhimõttega siis, kui isik on varasemates samaliigilistes süütegudes süüdi mõistetud ja karistatud. Ekslik on aga järeldus, et ka A. Toome karistamine LS §-s 201 sätestatud väärtegude eest pärast süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises süüdimõistmist on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ja et puudub õiguslik piirang isiku väärtegude eest karistamiseks, kui kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt ei ole isikut nende varasemate väärtegude eest karistatud. 12. Vähemalt kolmanda LS §-le 201 vastava väärteo toimepanemisel subsumeeritakse tegu kooskõlas

§ 3

lg-ga 5 kuriteona

§ 4231järgi.

Kui isikut on enne seda sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, on varasemad väärteod toimepanijat iseloomustav eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1), mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-75-15, p 8). Sellisel juhul karistatakse isikut üksnes selle viimase teo eest. Nagu eespool märgitud, ei tõusetu sellises olukorras ka küsimust ne bis in idem-põhimõtte rikkumise kohta.
3. Kui isikut ei ole sarnaselt A. Toomele varasemate samaliigiliste süütegude eest karistatud (faktiline retsidiiv), on karistuspoliitiliselt põhjendatud menetleda ühtset süsteemi moodustavaid süütegusid (kõiki osategusid) samas menetluses. Sellist tõlgendust toetab ka kolleegiumi seisukoht väärteo kvalifitseerimise kohta: kui ühte väärteoasja liidetud kolmest isikule etteheidetud väärteost kaks vastasid kvalifitseeritud koosseisule, hõlmab kvalifitseeritud koosseis ka põhikoosseisule vastava rikkumise (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-38-07, p 19). Koosmõjus

§ 2

lg-st 3 tuleneva topeltkaristamise ja -menetlemise keeluga (ne bis in idem-põhimõte) laieneb see kolleegiumi hinnangul ka juhtimisõiguseta juhtimise subsumeerimisele kuriteona, kuivõrd süstemaatilisus

§-s 4231 eeldab samaliigiliste süütegude toimepanemist. Teisisõnu, olukorras, kus isikut ei ole enne süstemaatilisuse tunnust täitvat vähemalt kolmandat juhtimisõiguseta juhtimist (kuritegu) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad LS §-le 201 vastavad väärteod

§ 4231

järgi menetletava ja karistatava kuriteo koosseisus ja nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-22-11 p 13.3 ja
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-124-06, p 7).
5. A. Toome pani
6. jaanuaril 2015 toime kolmanda juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise, mis tõi kaasa kriminaalmenetluse alustamise ja kriminaalkorras süüdimõistmise, kuid osaliselt samasid sõiduki juhtimisõiguseta juhtimisi puudutav väärteomenetlus jätkus. Kriminaalasjas nr 1-15-584 jõustus A. Toome kohta tehtud süüdimõistev kohtuotsus
7. veebruaril
8. Seetõttu tuleb väärteomenetlus A. Toome
9. ja
10. jaanuaril 2015 sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel (isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest).
11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 150 lg 1 p-st 1, § 174 p-st 4 ja § 175 p-st 2, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
12. aprilli
13. a otsuse A. Toome väärteoasjas ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada. Kaitsja ei ole esitanud taotlust kassatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)