Obsah (4)

§ 255§ 209§ 64§ 73

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse

§ 255lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 järgi Harju Maakohtu 9.

aprilli

1. a otsus kriminaalasjas nr 114-2725 Sergei Ussoltsevi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, teistmisavaldus Riigiprokuratuur
2. oktoober 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsus, millega Sergei Ussoltsev tunnistati süüdi

§ 255

lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 järgi, ning saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.

1. Kaitsja teistmisavaldus rahuldada.
2. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Ussoltsevi kasuks välja 310 (kolmsada kümme) eurot 20 (kakskümmend) senti valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-10768 anti üldmenetluses kohtu alla V. M., M. G., S. L., V. G. ja E. G. süüdistatavana karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi; Sergei Ussoltsev ja A. K. süüdistatavana

§ 209lg 2 p 2 ja § 255 lg 1 järgi; A.

S. ja A. T. süüdistatavana

§ 209lg 1 ja § 255 lg 1 järgi ning S.

T. ja D. J. süüdistatavana

§ 209lg 1 ja § 22 lg 3 ning § 255 lg 1 järgi.

1. Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a määrusega eraldati kriminaalasjast S. Ussoltsevi süüdistusasi

§ 209

lg 2 p 2 ja § 255 lg 1 järgi seoses taotlusega kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

1. Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a otsusega tunnistati S. Ussoltsev kokkuleppemenetluses

§ 255

lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 järgi süüdi.

§ 209lg 2 p 2 järgi mõisteti S.

Ussoltsevile karistuseks 1 aasta vangistust ning

§ 255

järgi 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele, kui S.

Ussoltsev ei pane nelja-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. S. Ussoltsevilt mõisteti välja tsiviilhagi 1317,96 eurot OÜ Triogames kasuks. Ühtlasi kohustati S. Ussoltsevit tasuma menetluskulud. 3.1.

§ 209lg 2 p 2 järgi tunnistati S.

Ussoltsev süüdi selles, et tema sai ajavahemikul

1. juunist 2011 –
2. juulini 2012 pettuse teel OÜ-lt Triogames varalist kasu 1517,96 eurot. Samuti tunnistati ta süüdi vaimse kaasabi osutamises suures ulatuses kelmuste toimepanemisele ajavahemikul
3. a juunist kuni 2012 a. juulini. Nimelt osutas ta S. G. nimelisele isikule, A. S-ile, A. K-le ja A. T-le vaimset kaasabi spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel varalise kasu saamisele kokku vähemalt 92 609,30 euro suuruses summas. 3.2.

§ 255lg 1 järgi tunnistati S.

Ussoltsev süüdi selles, et tema kuulus koos V. M-i, A. S-i, M. G, S. L-i, A. K., A. T., V. G., E. G., D. J-i, S. T-ga ning S. G. nimelise isiku, G nimelise isiku ja teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse. Nimetatud ühendus tegutses vähemalt alates

1. a juunist kuni
2. a novembrini Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni, Läti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi territooriumil, oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning tema tegevus oli suunatud jalgpallivõistluste tulemuste kokkuleppimisele ning kokkulepitud tulemustega mängude osas kihlvedudega tegelevates äriühingutes panuste tegemisele ja sel teel varalise kasu saamisele, s.o suures ulatuses kelmuste toimepanemisele.
3. Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a otsus S. Ussoltsevi süüditunnistamises jõustus
6. aprillil
8. Harju Maakohtu
9. augusti
10. a üldmenetluse otsusega mõisteti kriminaalasjas nr 1-13-10768 A. S., M. G., S. L., A. K., V. G., A. T. ja S. T. neile esitatud süüdistuses õigeks. Maakohus leidis, et süüdistatavate tegevuses puudus kelmusena sätestatud kuriteo koosseis, mistõttu ei saa nende tegusid käsitada ka kuritegelikku ühendusse kuulumisena

§ 255kohaselt. A. S-i, A. K. ja A. T. käitumine vastab veebilehel www.triobet.ee panuste tegemisel hasartmänguseaduse (Has

MS) § 100 väärteokoosseisule (toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas või omas võimalust mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi).

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega jäeti Harju Maakohtu
4. augusti
5. a otsus muutmata. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kihlveopettused ei ole karistatavad, leidis aga, et tegemist on HasMS §-s 100 sätestatud väärteoga. Kuivõrd väärtegude puhul on karistatav üksnes täideviimine, siis langeb ära nende süüdistatavate vastutus, kellele heideti ette veebilehel www.triobet.ee toimepandud kihlveopettustele kaasaaitamist (süüdistatavad M. G., S. L., V. G., S. T.).
6. Tallinna Ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-10768 jõustus
9. veebruaril
10. a, kui Riigikohus jättis Riigiprokuratuuri esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
11. S. Ussoltsevi kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar esitas
12. juulil 2015 Riigikohtule teistmisavalduse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p 8 alusel ning taotleb Harju Maakohtu
13. aprilli
14. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kaitsja leiab, et praeguseks ajaks on välja kujunenud KrMS § 366 p-s 8 kirjeldatud olukord, s.o S. Ussoltsev on tunnistatud kokkuleppemenetluses süüdi kuriteos, milles kaassüüdistatavad on üldmenetluses õigeks mõistetud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p 8 sätestab, et teistmise aluseks on kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Selle sätte tähenduses on teistmisaluseks kohtuotsuste vastuolu olukorras, mil varem on lihtmenetluses kuriteo kaastäideviija või kuriteost osavõtja süüdi tunnistatud, hiljem on aga üldmenetluses samas kuriteos süüdistatav isik õigeks mõistetud.
16. Kriminaalasja asjaoludest nähtuvalt on S. Ussoltsev kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud kuritegudes, mille ta pani toime grupis isikutega, kes on hiljem üldmenetluses tehtud jõustunud kohtuotsusega õigeks mõistetud. Järelikult esineb KrMS § 366 p-s 8 sätestatud alus S. Ussoltsevi kriminaalasja teistmiseks.
17. Eelöeldust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
18. aprilli
19. a otsuse S. Ussoltsevi süüditunnistamises ja karistamises

§ 255

lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 järgi ning saadab kriminaalasja Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kaitsja teistmisavaldus tuleb rahuldada. 12. Kaitsja taotleb S. Ussoltsevi kasuks õigusabikulude hüvitamiseks Eesti Vabariigilt 600 eurot. Esitatud arve kohaselt kulus kaitsjal S. Ussoltseviga nõupidamistele 35 minutit, kriminaalasjaga seotud kohtuotsuste läbitöötamisele üks tund ja teistmisavalduse koostamisele kolm tundi. Kokku osutas kaitsja õigusabi nelja tunni ja 35 minuti jooksul. Advokaadibüroo Sven Sillar õigusabi tunnitasu on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegiumi hinnangul tuleb kaitsja näidatud tasu vähendada. Vajalikuks ja põhjendatuks tuleb lugeda kliendiga nõupidamisele ja kohtuotsuste läbitöötamisele kulunud aeg. Vaadates aga teistmisavalduse sisulisi argumente, ei saa kolleegiumi hinnangul kvalifitseeritud vandeadvokaadil sellise kaebuse koostamiseks kuluda üle ühe tunni. Seega leiab kolleegium, et S. Ussoltsevi huvide kaitsmisel tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatuks teistmismenetluse ettevalmistamise ajaks kaks tundi ja 35 minutit, s.o 258,50 eurot, millele lisandub käibemaks 51,70 eurot, kokku 310,20 eurot. KrMS § 186 lg 1 alusel tuleb menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)