RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 738 alusel, mis reguleeris valduse läbivaatust. PPA tegevus korteri läbivaatamisel oli õiguspärane. Nimetatud sätte eeldused korteri läbivaatuseks olid täidetud. Olukorras, kus naabrite kinnitusel ei olnud kaebajat (70-aastane isik) pikemat aega nähtud ning koridoris levis hais, oli politseiametnikel põhjendatud alus arvata, et korteris võib olla inimese surnukeha või isik võib olla seal abitus seisundis. Kahtluse korral, et korteris viibib abitus seisundis isik, on tegemist vahetu kõrgendatud ohuga inimese elule või tervisele; 4) ebameeldivalt lehkava surnukeha jätmine korterisse oleks samuti vastuolus nõudega tagada surnu​keha väärikas kohtlemine ja naabrite õiguste kaitse, arvestades sündmuse toimumist juulikuus. Surnukeha jätmine eluruumi ei oleks sellise kaaluka avaliku korra normi täitmist taganud piisavalt kiiresti. Seega esines ka seetõttu vahetu oht; 5) kaebaja väidetest nähtub, et korteris olid ruumid, mis ei olnud täiel määral aknast vaatamise korral nähtavad, sest need olid liigendatud ning täidetud suures koguses asjadega, mille tagant ei oleks pruukinud olla surnukeha või abitus seisundis isik näha. Fotod kinnitavad, et aken ei olnud ka sedavõrd puhas, et sellest vaadates oleks valgustamata ruumis olnud võimalik surnukeha või abitut inimest tingimata näha. Avatud akna kasutamine eluruumi sisenemiseks lukustatud ukse avamise asemel ei olnud nõutav, arvestades eriti seda, et politseiametniku ettekandest nähtub, et ukselukku ei lõhutud; 6) kui registritest ja naabritelt saadud teabest ei nähtunud ühtegi kiiret võimalust kaebaja või tema lähedastega kontakti saada, ei olnud nõutav toiminguga viivitamine. Ette ei saa heita kaebaja ja nende isikute vaheliste halbade suhete ning kaebajat puudutavate kohtuasjade olemasolu ja sisu välja selgitamata jätmist, kuna politseil tuli tegutseda viivitamatult; 7) kuna politseiametnikud tuvastasid vahetu kõrgendatud ohu, ei olnud

§ 738

lg 2 teise lause kohaselt vaja eelnevat halduskohtu luba; 8) PPA ei rikkunud menetlusnorme, kui ta jättis toimingu juurde kutsumata kohaliku omavalitsuse ametiisiku; 9) usutav ei ole, et kõrvalised isikud viibisid korteris politsei kutsel. Samas kõrvaliste isikute sisenemine kaebaja valdusesse ja nende poolt kaebaja valduste pildistamine oli lubamatu. Politseil tuli tagada valduse puutumatus ja välistada kõrvaliste isikute lubamatu käitumine. Seeläbi rikkus politsei valduse läbivaatuse nõudeid; 10) õigusvastane oli ka toimingu protokollimata jätmine, kuid see ei tekitanud kaebajale kahju; 11) Päästeameti poolt ametiabi osutamine oli õiguspärane; 12) kõrvaliste isikute korteris viibimise ja selle pildistamise takistamata jätmisega ei tekitanud PPA kaebajale varalist kahju. PPA on kõrvalistele isikutele J. Sägile ja P. Kaaretile (suulise) ettekirjutuse tegemata ja vajaduse korral muude riikliku järelevalve meetmete kohaldamata jätmisel tegutsenud hooletult, s.t süüliselt. Usutav on, et kaebajale tekitati väärikuse alandamise ja kodu puutumatuse rikkumisega mittevaraline kahju 150 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Politsei- ja Piirivalveamet taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega kaebus rahuldati osaliselt, ja halduskohtu otsuse jõusse jätmist või asja tagasisaatmist ringkonnakohtusse uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) korterisse oli vaja siseneda viivitamatult; 2) turvalisuse huvides oli vaja korterisse siseneda kahekesi. Korter oli tihedalt asju täis. Taolises olukorras ei olnud võimalik jätta kedagi ukse juurde ega märgata, mis toimub ukse juures. Kuna politseinikud ei olnud teadlikud korteri pildistamisest ega sinna hetkeks sisenemisest, ei saanud nad teha isikutele ettekirjutust. Korteri ust ei saanud enda järel ka lukustada, kuna neil puudus võti, samuti oleks võinud see ohustada politseinikke ning takistada neil vajaduse korral väljumast. Politseinikud ei olnud teadlikud kaebaja ja majaelanike vahelisest konfliktist. Teise patrulli kutsumine oleks nõudnud lisaaega. Mõistlikult tegutsedes ei olnud võimalik praegusel juhul takistada eluruumi loata pildistamist ning sellesse hetkeks sisenemist; 3) vastustaja ei ole alandanud kaebaja väärikust; 4) ringkonnakohtu otsus oli üllatav.
2. Kaebaja on vastuses seisukohal, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kaebaja taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuna ringkonnakohus kohaldas valesti materiaal- ja menetlusõigust.
4. Päästeamet vaidleb kaebaja kassatsioonkaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kassatsiooniastmes on vaidlus esmalt selle üle, kas vastustaja tegutses õiguspäraselt, kui ta sisenes kaebaja korterisse. Teiseks vaieldakse selle üle, kas vaidlustatud tegevuse muudab õigus​vastaseks see, et pärast politseinike korterisse sisenemist nende teadmata sisenes üks kõrvaline isik samuti hetkeks kaebaja korterisse ning teine kõrvaline isik pildistas üle ukse kaebaja korterit.
6. Kohtud tuvastasid, et korteriühistu esimees kutsus politsei, kuna kaebajat kui toimingu ajal 70- aastast inimest ei oldud pikemat aega nähtud ning elumaja koridoris levis ebameeldiv lõhn. Enne toimingu tegemist oli nii politseinikel kui ka päästjatel kahtlus, et korteris võib olla abitus seisundis inimene või surnukeha. Registri andmete ja naabritelt saadud teabe kohaselt ei olnud võimalik kaebaja lähedastega kontakti saada. Pärast korteri uksele koputamist ust ei avatud. Korteris olid ruumid, mis ei olnud täiel määral aknast nähtavad. Omavoliliselt ja ilma politseinike teadmata sisenes üks kõrvalistest isikutest kaebaja korterisse ja teine isik pildistas üle ukse kaebaja korterit. Kolleegium võtab kohtute tuvastatud asjaolud oma otsuse aluseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 158 lg 2).
7. Kuigi politsei kaasas Päästeameti, kelle ametnikud nihutasid tööriista abil lukuosa ja avasid ukse, ei ole vaidlustatud tegevus (s.o valdusesse sisenemine) omistatav Päästeametile, vaid politseile. Valdusesse sisenemiseks avati uks politsei taotlusel tema ülesande täitmiseks ametiabi korras (halduskoostöö seadus § 17 lg 1).
8. Ringkonnakohus käsitas politsei tegevust, mis seisnes korterisse sisenemises ning selle visuaalses vaatlemises, kaebaja valduse läbivaatusena

§ 738

, mitte tema valdusesse sisenemisena

§ 737tähenduses.

13.1. Valdusesse sisenemine on riikliku järelevalve meede, mille kohaselt siseneb politsei valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sh hõlmab see uste ja väravate avamist või muude takistuste kõrvaldamist (

§ 737lg 1).

Seevastu valduse läbivaatus on riikliku järelevalve meede, mille kohaselt vaatab politsei valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi, sh hõlmab see seal asuva asja läbivaatamist ning uste ja väravate avamist või muude takistuste kõrvaldamist (

§ 738lg 1).

13.2. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus on oma eesmärgilt ja olemuselt, tagajärgedelt ning põhiõiguste riive intensiivsuselt kaks erinevat meedet. Valdusesse sisenemise korral on tegemist valdusesse sisenemise, seal olemise ja üksnes selle visuaalse vaatlemisega, mille ees​märgiks on mh selgitada ega ei esine ohuolukorda. Kuna valdusesse sisenemise meede riivab isiku õigusi väiksema intensiivsusega, ei nõua see õiguse kohaselt eelnevat halduskohtu luba. Valduse läbivaatus riivab intensiivsemalt isiku õigusi kui valdusesse sisenemine, kuna see hõlmab lisaks valdusesse sisenemisele, seal olemisele ja selle visuaalsele vaatlemisele ka seal asuvate asjade läbivaatamist ja uurimist (nt kappide ja sahtlite avamist jmt). Valduse läbivaatuse eesmärk on üldjuhul leida varjatav ja peidetud asi või isik, mida või keda valdaja ise vabatahtlikult ei näita. Tulenevalt meetme intensiivsusest peab selle sanktsioneerima üldjuhul halduskohus oma loaga (

§ 738lg 2 esimene lause).

13.3. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus praegusel juhul politsei tegevuse ekslikult kvalifitseerinud valduse läbivaatusena

§ 738tähenduses.

Halduskohus märkis oma otsuses, et politseinikud sisenesid kaebaja korterisse, et visuaalselt tuvastada, kas seal oli abitus seisundis isik või surnukeha. Seda seisukohta ei ole ringkonnakohus ümber lükanud ega tuvastanud, et lisaks korteri visuaalsele vaatlusele oleksid politseinikud seal olevaid asju läbi vaadanud ja uurinud. Eelnevast tulenevalt jagab kolleegium halduskohtu seisukohta, et politsei tegevus oli kvalifitseeritav valdusesse sisenemisena. 14. Valdusesse võib siseneda: 1) kui on alust arvata, et valduses viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; või 2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks (

§ 737lg 1).

Kõrgendatud oht on oht mh isiku elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele vabadusele (

§ 73lg 3).

Politsei võib eespool nimetatud tingimustel siseneda valdusesse ka ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik (

§ 737lg 2).

14.1. Praeguses asjas oli politseil tekkinud alus arvata, et eluruumis võib olla abitus seisundis isik, kelle elu või tervis on ohus, või surnukeha. Aluse selleks andis naabritelt saadud teave, et tegemist on eaka inimesega, keda ei oldud pikemat aega nähtud, eluruumi ust koputamise peale ei avatud ning elamu koridoris levis ebameeldiv lõhn. Kolleegiumi hinnangul olid praeguses asjas täidetud

§ 737lg 1 nii p-s 1 kui ka p-s 2 sätestatud valdusesse sisenemise eeldused.

Politseinike tuvastatud asjaolud andsid neile aluse arvata, et korteris võib viibida abitus seisundis inimene, kelle elu või tervis võib olla ohus. Kui isiku elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohus, on see käsitatav ka kõrgendatud ohuna

§ 73lg 3 mõttes.

Kuigi

§ 737

lg 1 ei näe ette selget alust valdusesse sisenemiseks juhul, kui on kahtlus, et seal võib olla surnukeha, oli praegusel juhul ka

§ 737

lg 2 eeldused valdusesse sisenemiseks täidetud, kuna ebameeldiva lõhna tõttu levis korterist teisi elanikke oluliselt häiriv mõjutus. 14.

1. Kohaldatud meedet ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks, kuna vähem koormavamat meedet polnud. Aknast vaatamine ei oleks aidanud välja selgitada, kas korteris on abitus seisundis inimene või surnukeha (vt käesoleva otsuse punkti 11). Lisaks märkis halduskohus, et politseinikud ei viibinud korteris kauem, kui see oli vajalik selgitamaks välja, kas eluruumis viibib abitus seisundis inimene või surnukeha. 14.
2. Kuigi

§ 737

lg 4 kohaselt tohib eluruumi valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, ei takistanud lõige 4 praegusel juhul valdusesse sisenemist, sest politsei kahtlustas, et just eluruumi valdaja ise on enda eluruumis abitus seisundis või surnud. Sellises olukorras ei ole võimalik nõuda, et enne valdusesse sisenemist teavitatakse eluruumi valdajat. 14.

1. Asjaolu, et pärast valdusesse sisenemist abitus seisundis inimest ega surnukeha ei leitud, ei muuda kohaldatud meedet õigusvastaseks. Kohaldatud meetme õiguspärasuse hinnangu aluseks tuleb võtta need asjaolud, mis olid politseile teada meetme kohaldamise otsustamisel (nn ex ante vaatlusviis) (HKMS § 158 lg 2 teine lause, vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus asjas nr 3-3-1-1-14, p 13).
4. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kuigi meetme protokollimata jätmine oli õigusvastane (

§ 737lg 7), ei saanud see kaebajale kahju põhjustada.

Protokolliga fikseeritakse nt menetlustoimingu asjaolud, menetluse käik, menetlustoimingu tulemus ja muud haldusmenetluse seaduse § 18 lg-s 2 sätestatud asjaolud ning sellel on tõenduslik tähendus. Ringkonnakohus pidas võimalikuks tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid PPA kirjalike dokumentide ning Pääste​ameti koostatud kirjaliku protokolli ja stenogrammide alusel. 16. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuna politsei ei tõkestanud kõrvalise isiku sisenemist kaebaja valdusesse ega selle pildistamist, on politsei tegutsenud õigusvastaselt. Kolleegium jagab ringkonnakohtu seisukohta, et politseil lasub kohustus kaitsta isiku õigusi kolmanda isiku ründe eest, sh hõlmab see kohustus praeguses asjas kõrvaliste isikute kaebaja eluruumi sisenemise ja selle pildistamise takistamist (põhiseaduse (PS) §-d 13, 26 ja 33,

§ 737lg 5 teine lause).

Asjaolu, et politseinikud pidid sisenema kaebaja eluruumi kahekesi, ei võtnud politseilt kohustust tagada kaebaja eluruumi kaitse kolmandate isikute rünnete eest, nt kõrvaliste isikute eelneva hoiatamisega. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuna politsei oli kaebaja õiguste kaitsel tegevusetu ega võtnud kasutusele meedet kõrvaliste isikute kaebaja eluruumi sisenemise ja selle pildistamise takistamiseks, rikkus ta kaebaja õigust kodu (PS § 33) ja eraelu (PS § 26) puutumatusele.

1. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha küsimuses, kas politsei põhjustas õigusvastase tegevusetusega kaebajale mittevaralist kahju. 17.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh kodu ja eraelu puutumatuse rikkumise korral. Kuna praeguses asjas rikkus politsei oma tegevusetusega kaebaja eespool nimetatud õigusi, on tegemist RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigusrikkumisega. Eelduslikult tekitas see kaebajale hingelist valu ja kannatusi. Praeguses asjas pole kolleegiumil alust kahelda ka PPA süüs (RVastS § 9 lg 2). 17.
3. Kuid iga põhiõiguste rikkumine ei pruugi kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning mh kohtu hinnangust rikkumise raskusele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. oktoobri
5. a määrus asjas nr 3-3-1-43-11, p 18). Kolleegium on seisukohal, et kaebaja õiguste rikkumine ei olnud sedavõrd raske, et õigustaks RVastS § 9 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamist rahas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
6. märtsi
7. a otsus asjas nr 3-3-1-10-14, p 12.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus ei ole ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et üks kõrvaline isik sisenes kaebaja valdusesse ning teine pildistas üle ukse kaebaja valdust omavoliliselt ning politsei teadmata. Asjas on tuvastatud, et korter oli liigendatud ning täidetud suures koguses asjadega. Kõrvaline isik viibis korteris üksnes hetke.
8. Kolleegium rahuldab eeltoodu tõttu PPA kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab ringkonna​- kohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja hüvitise mittevaralise kahju eest 150 eurot. Kolleegium teeb selles osas uue otsuse, millega tuvastab, et Politsei- ja Piirivalveameti tegevusetus kaebaja eluruumi kaitsmata jätmisel oli õigusvastane (HKMS § 41 lg 5). Kolleegium jätab kaebaja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving