Obsah (4)

§ 294§ 832§ 293§ 5

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 293 lg 2 p 1 (alates jaanuarist 2015 kvalifitseeritav

§ 294

lg 2 p 1) järgi pistise ja

§ 294lg 2 p 1 järgi altkäemaksu võtmises.

Kokkuvõtlikult heidetakse X-le ette, et töötades Maanteeameti A regiooni liiklusregistri B büroo C ametikohal, kasutas ta ära enda ametiseisundit perioodil

1. a novembrist kuni
2. a jaanuarini. Ta võttis vastu vara selle eest, et teavitas liikluseksami sooritajaid enne eksami toimumist nende sõidueksami marsruudist, valis kokkulepitud teekonna ka eksamil ning luges sõidueksami positiivselt sooritatuks.
4. aprillil 2015 esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ave Arnim taotluse arestida võimaliku konfiskeerimise tagamiseks

§ 832

lg 1 alusel X-i sõiduauto Volvo XC90 väärtusega 7835 eurot ja sularaha 20 eurot.

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel taotles prokurör ASi Swedbank tähtajalisel hoiukontol olevate rahaliste vahendite (5840,14 eurot) arestimist. Samuti taotles ringkonnaprokurör X-i abikaasa Y-i sularaha, s.o 200 euro arestimist

§ 832lg 2 alusel.

1. Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a määruses leiti, et X-ile on kahtlustus esitatud põhjendatult ja esinevad vara arestimise alused. Kohus rahuldas vara arestimise taotluse täies ulatuses. Nii kahtlustuse põhjendatust kui ka vara arestimise alust põhistas maakohus eelkõige X-i ja tema perekonnaliikmete pangakontode väljavõtetega. Ajavahemikus
4. jaanuarist 2010 kuni
5. jaanuarini 2015 laekus kontodele teadmata allikatest üle 25 000 euro ning seda raha käsitas kohus võimaliku kriminaalse tuluna.
6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kolmanda isiku Y-i lepinguline esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, kes taotles vara arestimise määruse osalist tühistamist. Esindaja palus vabastada aresti alt sularaha 220 eurot ja sõiduauto Volvo XC
7. Üheks määruskaebuse argumendiks oli, et sõiduk on abikaasade ühisvara, kuna on soetatud abielu kestel.
8. Tartu Ringkonnakohtu
9. juuni
10. a määrusega tühistati Viru Maakohtu määrus osaliselt, s.o Xi sõiduki arestimise osas, ja arestiti sõiduauto Volvo XC90 kui X-i ja Y-i ühisvara. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
11. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse kolmanda isiku Y-i esindaja vandeadvokaat K. Namm, kes taotleb ringkonnakohtu määruse osalist tühistamist ning 220 euro ja sõiduauto Volvo XC90 aresti alt vabastamist.
12. Määruskaebuses osutatakse tähelepanu, et ringkonnakohus lähtus määruskaebemenetluses ekslikest asjaoludest. Ringkonnakohtu määruse järgi võttis X pistist 14 korral, kuid 5 teo osas oli kriminaalmenetlus juba lõpetatud. Selle kinnituseks edastas vandeadvokaat Riigikohtule kriminaalmenetluse lõpetamise määrused. Praeguseks kahtlustatakse X-i 9 korral pistise võtmises kokku summas 900 eurot.
13. Kaitsja peab ringkonnakohtu menetlust ka kokkuvõtlikult erapoolikuks ja hooletuks. Lisaks sellele, et kohus ei vaevunud asja sisuga põhjalikumalt tutvuma, kestis kohtuistung üksnes 6 minutit. Nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik asja sisuliselt arutada. Kuna maakohtus suulist istungit ei toimunud ning Y kaasati menetlusse kolmanda isikuna alles pärast vara arestimise määruse koostamist, pidanuks just ringkonnakohtu istung tagama Y-i õiguste kaitse.
14. Ringkonnakohtu määruse kohaselt sai X kuriteo toimepanemise tulemusel ebaseaduslikku tulu 5840,14 eurot ning kahtlustuse järgi sai ta pistist 900 eurot ja altkäemaksu 100 eurot. Eelneva valguses jääb määruskaebuse esitajale selgusetuks, miks on arestitud kahtlustatava ja tema abikaasa vara kokku 13 895,14 euro väärtuses.
15. Kolmanda isiku esindaja arvates on kogutud tõenditega leidnud kinnitust, et arestitud vara hulka kuuluv sularaha 220 eurot ei ole kuritegelik tulu. Raha pärineb X-i ja Y-i seaduslikest sissetulekutest ning 150 eurot sellest on saadud kingitusena kolmanda isiku emalt. Sõiduauto Volvo, mille väärtus oli soetamise hetkel 8000 eurot, on ostetud Y-i emalt kingituseks saadud sularaha (7000 eurot) ja abikaasade seadusliku sissetuleku eest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16. Kolmanda isiku esindaja määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid menetlus- või materiaalõiguse rikkumisi, mis tingiksid vara arestimise määruse tühistamise. Kohtud on kolmanda isiku sisulistele väidetele juba ammendavalt vastanud. Küll aga ei olnud ringkonnakohtule teada, et kriminaalmenetlus on 5 pistise võtmise teo osas lõpetatud. Arvestades eelnevat, esitab kolleegium seisukoha üksnes selle kohta, kas ja kuidas mõjutab kriminaalmenetluse osaline lõpetamine Y-i vara arestimist.
17. X-i kahtlustatakse üheksal korral pistise võtmises
18. aastal ja ühel korral altkäemaksu võtmises
19. aastal. Ringkonnakohus lähtus ekslikult teadmisest, et X-i kahtlustatakse pistise võtmises 14 korral, kuna prokuratuur ei teavitanud kohut, et viie teo osas oli selleks ajaks X-i suhtes menetlus lõpetatud. Ringkonnakohtu viga ei saa aga pidada oluliseks, sest käesolevas asjas ei muuda kriminaalmenetluse osaline lõpetamine vara arestimise aluseid.
20. Y-i vara on arestitud laiendatud konfiskeerimise ja selle asendamise tagamiseks. Vara arestimine

§ 832

järgi eeldab, et isikut kahtlustatakse vähemalt ühes kuriteos, mis sätestab laiendatud konfiskeerimise kohaldamise. X-i puhul on selleks teoks ainult

§ 294lg 2 p-s 1 sätestatud altkäemaksu võtmine, kuna enne 1.

jaanuari 2015 kehtinud

§ 293vara laiendatud konfiskeerimist ei võimaldanud.

Eelnevast tuleneb, et vara arestimiseks laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks on käesolevas kriminaalasjas tähtis vaid X-ile

§ 294lg 2 p 1 järgi esitatud kahtlustus, mille osas menetlust lõpetatud ei ole.

Üksnes see kahtlustus loob materiaalsed eeldused vara arestimiseks laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. 14. Laiendatud konfiskeerimise kohaldamine ei eelda, et kogu konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik süüdi tunnistatakse.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

§ 832

lg 1 teise lause kohaselt peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-76-13, p 8). Praeguses asjas on kohtud teinud kindlaks perekond X ja Y elatustaseme erinevuse legaalsest sissetulekust. Maakohus nentis, et leibkond on alates
3. aasta algusest omandanud teadmata allikatest üle 25 000 euro. X ja Y omakorda ei ole suutnud veenvalt tõendada, et nimetatud vara on legaalset päritolu. Seega on 13 895,14 euro väärtuses vara arestimine põhjendatud.
4. Kolleegium selgitab ka

§ 5

lg-st 3 tulenevat raskema seaduse tagasiulatuva kohaldamise keeldu praeguse vara arestimise menetluse kontekstis. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine on võimalik vaid juhul, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mille toimepanemise eest on laiendatud konfiskeerimine karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis ette nähtud. Kui isiku poolt toimepandu kvalifitseerus toimepanemise ajal kuriteona, mis ei võimaldanud laiendatud konfiskeerimist (näiteks pistis), kuid pärast 1. jaanuari 2015 on karistatav mõne teise eriosa paragrahvi järgi, mis sellist konfiskeerimist võimaldab (näiteks altkäemaks), tuleb lähtuda raskema seaduse tagasiulatuva kohaldamise keelust ning laiendatud konfiskeerimine on välistatud. Kui aga kasvõi üks tegudest võimaldas toimepanemise ajal ja võimaldab ka praegu laiendatud konfiskeerimist kasutada, tuleb seda

§ 832muude eelduste olemasolul teha. 16. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a määruse muutmata ja kolmanda isiku esindaja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)