← Eesti

3-3-1-48-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-48-15

  1. november 2015 Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld A. L. kaebus Haaslava vallasekretäri tegevuse, mis seisnes kaebaja kandmata jätmises
  2. mai
  3. a Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja, õigusvastasuse kindlaks​tegemiseks Kaebaja A. L. (endine nimi A. K.) Vastustaja Haaslava vald Tartu Ringkonnakohtu
  4. jaanuri
  5. a otsus haldusasjas nr 3-14-50932 A. L. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta A. L. kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsuse haldusasjas nr 3-14-50932 resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Vangla kinnipeetav A. L. (endine nimi A. K.) esitas
  9. mail 2014 Tartu linna​sekretärile taotluse, et tal võimaldataks osaleda
  10. mail 2014 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel. Taotlus jõudis Haaslava Vallavalitsusse
  11. mail
  13. Haaslava Vallavalitsus vastas taotlusele
  14. mail 2014 kirjaga, milles leidis, et vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 4 lg 3 p-le 2 ja § 20 lg 3 p-le 1 ei ole A. L.-l võimalik Euroopa Parlamendi valimistel osaleda, kuna ta kannab kuriteo eest vangla​karistust valimispäevale eelneva
  15. päeva seisuga kuni valimispäevani.
  16. A. L. esitas
  17. mail 2014 halduskohtule Haaslava Vallavalitsuse kaudu kaebuse, milles taotles, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Haaslava vallasekretäri tegevuse, mille tõttu tal ei või​mal​datud osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Kaebuse kohaselt on põhjendatud huviks kahju hüvitamise eesmärk ja preventiivne eesmärk.
  18. Tartu Halduskohus jättis
  19. juuni
  20. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50932 kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1) hääletamisõiguse piirang ei ole vastuolus Euroopa Liidu (EL) õigusega. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 20 lg 2 p "b" näeb EL kodaniku ühe õigusena ette õiguse hääletada Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohaliku omavalitsuse valimistel selle riigi kodanikega võrdsetel tingimustel. Täpsemalt EL õigus hääletamisõigust või selle võimalikke piiranguid ei reguleeri. EL põhiõiguste harta art-d 39 ja 40 annavad üksnes teise liikmesriigi kodani​kule õiguse kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimis​tel liikmesriigi koda​nikega samadel tingimustel; 2) Riigikohus on asunud seisukohale, et Eesti kodanike õigused Euroopa Parlamendi valimistel osaleda tulenevad lisaks EL õigusele ka põhiseadusest (PS), mille § 58 näeb ette võimaluse piirata kinnipeetavate hääletamisõigust. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas ei ole leitud, et kinni​peetavate hääletamisõiguse piirang on iseenesest lubamatu. Vastuolu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) protokolli nr 1 art-ga 3 on nähtud juhul, kui arvesse ei võeta vangistuse pikkust, süüteo olemust ja raskust vm individuaalseid asjaolusid; 3) valimistel hääletamise keeld kaebaja suhtes on ajutine ning, arvestades tema toimepandud kuri​teo raskust, proportsionaalne.
  21. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks arutamiseks halduskohtule või teha uue otsuse.
  22. Tartu Ringkonnakohus jättis
  23. jaanuari
  24. a otsusega haldusasjas nr 3-14-50932 apellatsioon​kaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus haldus​kohtu põhjendustega ning lisas vastuseks apellatsioonkaebusele järg​mist: 1) Riigikohtu lahendist asjas nr 3-4-1-26-12 ei saa järeldada, et kinnipeetava valimisõiguse puudu​mine Euroopa Parlamendi valimistel on tingimata põhiseadusega vastuolus. Eesti seadusandja otsus​tused mõjutavad kinnipeetava õigusi, inimväärikust ja heaolu oluliselt suuremal määral kui Euroopa Parlamendis tehtavad otsustused; 2) hääletamisõiguse piirangu proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada kaebajat ja talle määra​tud karistust. Halduskohtu toimikus oleva karistusregistri väljatrüki järgi oli kaebajal
  25. mai
  26. a seisuga kuus kehtivat kriminaalkaristust.
  27. jaanuari
  28. a seisuga on kaebajal karistus​registri väljatrüki järgi kolm kehtivat karistust. Vaid​lust pole selle üle, et kaebaja kannab Tartu Vanglas vabaduskaotuslikku karistust ja teda on kriminaalkorras karistatud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja edasiandmise eest isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Tartu Maa​kohus tunnistas
  29. mai
  30. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4881 kaebaja süüdi karistus​seadustiku § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja mõistis talle karistuseks 6 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistusaeg algas
  31. detsembril 2011 ja lõppeb
  32. detsembril
  33. Seega on Euroopa Parlamendi valimistel hääletamise keeld kaebaja suhtes ajutine ja, arvesta​des toimepandud kuriteo raskust, ka objektiivne, põhjendatud ja proportsionaalne; 3) seega ei ole EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 kohaldamine kaebaja suhtes vastuolus põhi​seadusega, EL ega rahvusvahelise õigusega ning sätted kuulusid asja lahendamisel kohaldamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  34. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja Haas​lava vallasekretäri tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja leiab endiselt, et vaidlustatav tegevus oli vastuolus rahvusvahelise õigusega, sh EL õigusega. Kui ka põhiseaduse väljatöötamise ajal oli valimiste korraldamine kinnipidamiskohtades keeruline, siis tänapäeval korraldatakse hää​le​tamist nagunii ka vanglates, sest vahistatutel on hääleõigus. Piirangu eesmärk jääb kaebajale aru​saamatuks. Valimisõiguse piiramine ei saa õigusriigis olla karistava iseloomuga. PS § 123 järgi on ratifitseeritud välislepingutel prioriteet siseriikliku õiguse ees; sama toetab ka EIK praktika. EIK on järjekindlalt selgitanud, et riigisisene regulatsioon, mille tulemusena kõik kohtulikult süüdi​mõistetud ja vangistuses viibivad isikud ei saa valimistel osaleda, kui sellise sätte mõju on absoluutne ega ole hinnatav kaasusepõhiselt, on vastuolus EIÕK-s tagatud õigustega. Kinni​peetavate valimisõiguse piiramisel tuleb arvestada ka ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art-ga 25 ning Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni vastuvõetud valimiste hea tava koodeksiga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  35. Kolleegium peab kõigepealt vajalikuks hinnata, kas kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamis​kaebuse esitamiseks.
  36. Kaebaja esitas halduskohtule Haaslava Vallavalitsuse kaudu nõude tunnistada õigusvastaseks Haas​lava valla​sekretäri tegevus, mille tõttu tal ei võimaldatud osaleda Euroopa Parlamendi vali​mistel. Põhjendatud huvina tõi ta välja nii preventiivse eesmärgi kui ka kahju hüvitamise nõude esita​mise kavat​suse.
  37. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlaks​tegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-8-14 (p 11) ja määrus asjas nr 3-3-1-60-14 (p 18)). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldus​organ võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-61-13, p 21).
  38. Kolleegium on seisukohal, et kaebajal ei saa praeguses asjas olla preventiivset huvi valla​- sekretäri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on Tartu Maakohtu
  39. augusti
  40. a määrusega kriminaalasjas nr 1-12-4881 (jõustunud
  41. augustil 2015) vangistuse kandmisest tingi​misi enne tähtaega vabastatud. Seega ei kanna kaebaja enam vanglakaristust, mistõttu pole reaalset ohtu, et vastustaja võiks kaebaja suhtes uuesti samasuguse otsuse teha. Ka juhul, kui kaebaja oleks vangla​karistuse lõpuni kandnud, oleks ta järgmiste,
  42. aastal toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste ajaks vabanenud.
  43. Ka kavatsus esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue ei anna kaebajale praeguses asjas õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus oleks kolleegiumi hinnangul ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimine valimistel osalemise võima​luse puudumise tõttu ei ole usutav. Asjaoludest nähtuvalt ei ole täidetud ükski riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamise alustest. Ka EIK ei ole sarnastes asjades rahalise hüvitise väljamõistmist vajalikuks pidanud, vaid asunud seisukohale, et piisav on rikkumise tuvas​ta​mine (vt nt Hirst vs. Ühendkuningriik (nr 2), 74025/01, 06.10.2005, otsuse p 93; Firth jt vs. Ühend​kuningriik, 47784/09 jt, 12.08.2014, otsuse p 18).
  44. Kolleegium märgib, et olukorras, kus isik jäetakse valijate nimekirja kandmata, on kõige tõhu​- sam viis tema õiguste kaitseks kohustamiskaebuse esitamine halduskohtule. See nähtub ka EPVS § 24 lg 7 p-st 2, mille järgi teeb halduskohus kaebuse rahuldamise korral valla- või linna​sekretärile ettekirjutuse. Praeguses asjas on kaebus esitatud alles valimiste toimumise päeval, nii et ka menetlustähtaega järgides (EPVS § 24 lg 6 järgi kolm päeva) ei oleks kohustamisnõuet enam olnud võimalik rahuldada. Kui kaebaja oleks taotluse vallasekretärile esitanud varem, oleks ta saanud sel viisil oma õigusi kaitsta.
  45. Eeltoodud põhjustel on kohtud õigesti jätnud kaebuse rahuldamata – isikul puudub kaebe​õigus. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (HKMS § 230 lg 5 p 6).
  46. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt selgitada järgmist. Nii ELTL art 20 lg 2 p-st "b" kui ka EL põhiõiguste harta art 39 lg-st 1 tuleneb teiste liikmesriikide kodanikele õigus osaleda valimis​tel samadel tingimustel vastava liikmesriigi kodanikega. Eeltoodud sätted ei reguleeri aga seda, mil​lised need tingimused peaksid olema. EL põhiõiguste harta art 39 lg 2 näeb ette, et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel – eel​toodud määratlus on võrdlemisi üldine ega välista valimisõiguse teatavat piiramist. Kolleegium on seisukohal, et EL õigus jätab liikmes​riikidele ulatusliku kaalutlusruumi liikmesriigi kodanike valimistel osalemise tingimuste seadmi​seks. Selles olukorras on kohtud praeguses asjas õigesti asu​nud kontrollima EPVS § 4 lg 3 p 2 ja § 20 lg 3 p 1 kooskõla põhiseadusega (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 3-4-1-5-08, p 36) ja PS § 123 kaudu ka EIÕK-ga. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus, ei võta kolleegium seisukohta kohtute järelduste õigsuse kohta.
  47. Kaebaja nimi tuleb kolleegiumi hinnangul otsuse avaldamisel asendada initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.