) mõttest, et ühisomandis olevale kinnisasjale saab pöörata sissenõude, kui on olemas kõikide ühisomanike kohta kehtiv täitedokument. Sama põhimõte tuleneb
lg-st 1, mille kohaselt saab sissenõude abikaasade ühisvarale pöörata võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Praegusel juhul ei kohusta täitedokumendid mõlemat abikaasat täitma mõlema sissenõudja nõuet, st täitedokumendid ei kehti samal ajal mõlema ühisomaniku suhtes. Ühest täitedokumendist tuleneb ühe abikaasa kohustus ühe sissenõudja vastu ja teisest teise abikaasa kohustus teise sissejõudja vastu. Sissenõudjate nõuded saaks takistusteta rahuldada abikaasade lahusvara arvel, kuid praegusel juhul ei kuulu kinnisasi abikaasade lahusvara hulka. Abikaasad ei ole ühisvara jaganud. Nõude rahuldamiseks abikaasa ühisvara arvel tuleb arvestada
lg-tes 1 ja 2 ning §-s 15 sätestatut, st vajalik on võlgnikuks mitteoleva ühisomaniku nõusolek (
Samuti võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist (
Kuna kohtunikuabi kohustas kohtutäiturit esitama
lg 1 kohaselt on võlgnikuks mitteolev abikaasa kohustatud alluma sundtäitmisele, kui ta on andnud nõusoleku sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale või kui täitedokument kohustab mõlemat abikaasat. Eeltoodust tulenevalt ei ole sissenõude pööramiseks nõusoleku andnud või täitedokumendi järgi kohustatud võlgnikuks mitteolev abikaasa KRS § 341 lg 1 järgi puudutatud isikuks, kellelt on vaja nõusolekut kande tegemiseks.
lg-st 1 tuleneb, et täitedokumendi järgi peavad kohustatud olema mõlemad abikaasad, st täitedokumendist peab tulenema mõlema abikaasa ühis- või solidaarkohustus sama võlausaldaja vastu. Praeguses asjas on abikaasade vastu algatatud täitemenetlus erinevate täitedokumentide alusel, millest nähtuvalt ei ole abikaasadel samad sissenõudjad, samuti ei tulene täitedokumentidest abikaasade ühis- või solidaarkohustust. Mõlemat abikaasat ei saa lugeda samal ajal ka võlgnikuks, sest võlgnike vastu on algatatud eraldi täiteasjad. Abikaasa ei ole võlgnikuks tema abikaasa vastu algatatud täiteasjas. Seetõttu leidis kohtunikuabi õigesti, et asjas puudub täitedokument, mis kohustab mõlemat abikaasat. Kuna kohtutäitur ei ole esitanud kohtule abikaasa nõusolekut keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks, jättis kohtunikuabi õigesti kinnistamisavalduse rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 järgi on määruskaebuse rahuldamata jätmise õigus ringkonnakohtul. Kuna maakohus ei saa määruskaebust rahuldada ega keelduda selle menetlusse võtmisest, tuleb määruskaebus edastada läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. märtsi 2015. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega neid kordamata. Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus, et täitemenetluses toimub rahaliste nõuete täitmine
lg 1 järgi varale sissenõude pööramisega, mille käigus vara arestitakse ja müüakse ning sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Seega on vara arestimine sissenõude pööramise üks osatoimingutest. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur
lg 1 järgi kinnisasja üles, keelab selle käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnisasja käsutamise keelumärke.
lg 1 järgi võib sissenõudja nõude täitmiseks kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.
lg 2 järgi võib kinnisasja osale pöörata sissenõude ainult siis, kui osa on kaasomaniku mõtteline osa ühises asjas AÕS § 70 lg 3 mõttes, s.o kindlaks määratud osa. Praegusel juhul on kinnisasi kantud kinnistusraamatusse abikaasade ühisomandina. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega on mõlemad võlgnikud kinnisasja kindlaks määramata osa omanikud. Sissenõude pööramise tingimusi abikaasade ühisvarale reguleerib
, mille esimese lõike järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Maakohtu kinnistusosakond kohaldas nimetatud sätet õigesti.
lg 1 mõtte kohaselt on täitemenetlus teise abikaasa nõusolekuta lubatav, kui täitmisel olevast täitedokumendist tuleneb mõlema abikaasa ühine (ühis- või solidaar-) kohustus sama võlausaldaja vastu. Praegusel juhul see nii ei ole, sest täitmisele esitatud täitedokumendid ei kehti samal ajal mõlema abikaasa kohta – abikaasa I on võlgu sissnõudjale I ja abikaasa II sissenõudjale II. Kummalgi abikaasal ei ole kohustust täita teise abikaasa isiklikku kohustust oma ühisvara osa arvel. Sellist tõlgendust toetab perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3, mille kohaselt vastutab kumbki abikaasa oma kohustuste eest lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga ning võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Asjas ei esine PKS § 33 lg-s 1 sätestatud aluseid, mille korral vastutab abikaasa kolmanda isiku ees kogu ühisvaraga. Seega ei saa kohtutäitur pöörata sissenõuet abikaasade ühisvaraks olevale kinnisasjale, mistõttu ei ole tal alust kinnisasja arestida ja nõuda kinnistusraamatusse keelumärke tegemist. Sissenõudja saab nõuda
lg 2 ja PKS § 33 lg 3 järgi ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Selleks tuleb sissenõudjal esitada kinnisasja ühisomanike vastu ühisvara jagamise hagi
Sellise hagi esitamisel on võimalik taotleda hagi tagamise korras mh ka TsMS § 378 lg 1 p-s 2 sätestatud abinõuna vara arestimist ja käsutamise keelumärke tegemist vararegistris. Kohtutäitur saab võlgniku ühisomandis olevale varaosale pöörata sissenõude alles pärast ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi jõustumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendasid kohtud vääralt
lg-t 1, kui leidsid, et sissenõude pööramiseks on vaja ühte täitedokumenti mõlema abikaasa vastu. Viidatud sättest ei tulene, et võlgnikest abikaasade vastu peab olema kohustuse täitmiseks üks täitedokument. Samuti ei tulene viidatud sättest see, et juhul, kui on tegemist kahe erineva täitedokumendiga, ei saa ühisvarale sissenõuet pöörata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
lg 1 järgi saab kohtutäitur pöörata sissenõude abikaasade ühisvarale üksnes juhul, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus või kui täitmisel on mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Ringkonnakohus leidis õigesti, et
lg 1 mõtte kohaselt saab teise abikaasa nõusolekuta ühisvarale sissenõude pöörata üksnes siis, kui täitmisel olevast täitedokumendist või -dokumentidest tuleneb mõlema abikaasa ühine kohustus sama võlausaldaja vastu. Kolleegium märgib, et teise abikaasa nõusolekuta saab abikaasade ühisvara hulka kuuluvale esemele pöörata sissnõude juhul, kui täitedokumendi järgi vastutab abikaasa oma kohustuse täitmise eest nii oma lahusvara kui ka ühisvaraga täies ulatuses PKS § 33 lg 1 järgi. Muudel juhtudel, kus abikaasa vastutab täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise eest oma lahusvara ja pooles väärtuses ühisvaraga PKS § 33 lg 3 mõttes, peab sissenõudja teise abikaasa nõusoleku puudumise korral nõudma
lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi esmalt võlgniku ühisvara jagamist ja alles seejärel saab pöörata sissenõude võlgnikule ühisvara jagamise käigus jäänud varale, sh võlgniku vara arestida (
) ning lasta teha omandi käsutamise keelamiseks kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke (
Mh saab sissenõudja ka ühisvara jagamise nõuet esitades taotleda hagi tagamise korras kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke tegemist (TsMS § 378 lg 1 p 2) (vt ka Riigikohtu
lg 3 ja § 145 lg 1 järgi kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist oma ülesannete täitmise korras KRS § 341 lg 7 p 2 järgi, sh viimasel juhul ilma abikaasa(de) nõusolekuta. Muudel juhtudel saab abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale kanda KRS § 341 lg 2 p-de 5 ja 7 järgi kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke üksnes teise abikaasa nõusolekul. Alternatiivselt saab sissenõudja taotleda TsMS § 378 lg 1 p 2 järgi hagi tagamise korras mõlema abikaasa ühisomandis olevale kinnisasjale kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist ühisvara jagamist nõudes. Sellisel juhul ei ole käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks KRS § 341 lg 7 p 1 järgi kummagi abikaasa nõusolek vajalik. 12. Arvestades ülalmärgitut, tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata kohtutäituri määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.