RIIGIKOHUS ERIKOGU Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-4-4-15 5. november 2015 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu A

) § 37 lg-te 1 ja 2 ning § 10 lg 3 koosmõjust tuleneb, et riigi õigusabi andmise seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega otsustab maakohus. Kaebaja on Tallinna Vangla

1. novembri
2. a käskkirja nr 1631-d tühistamise vaidluses edasikaebevõimalused ära kasutanud. Riigikohtu
3. septembri
4. a määrusest tulenevalt jäi käskkiri lõplikult jõusse. Asjaolu, et kaebaja soov pöörduda Euroopa Inim​õiguste Kohtusse on seotud haldusasjaga, ei anna alust järelduseks, et halduskohus on riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädev kohus.

§ 37

ei erista riigi õigusabi taotlusi kohtuasja liigi alusel, milles soovitakse Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks abi saada. Seega on taotluse lahendamine taotleja asukohajärgse maakohtu, s.o Harju Maakohtu pädevuses. ERIKOGU SEISUKOHT 5.

§ 37

lg 1 kohaselt võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhi​vabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisa​protokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik.

§ 37

lg 2 kohaselt esitatakse riigi õigusabi taotlus sellisel juhul

§ 10

lg 3 kohaselt.

§ 10

lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtu​välises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.

§ 37

lg 3 kohaselt keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav.

1. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et A. Bobrovnitski taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuna ta on Tallinna Vangla
2. novembri
3. a käskkirja nr 1631-d vaidlustamiseks halduskohtuliku kaebevõimaluse ära kasutanud. Riigi õigusabi seadusest tulenevalt lahendab sellisel juhul riigi õigusabi taotluse maakohus. Kuna A. Bobrovnitski viibib Tallinna Vanglas, tuleb taotlus lahendada Harju Maakohtul.
4. Eeltoodu tõttu tühistab erikogu Harju Maakohtu
5. septembri
6. a määruse asjas nr 1-15-7805 ja saadab taotluse lahendamiseks Harju Maakohtule.
7. Justiitsministri määruse "Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord" § 55 lg 2 kohaselt kasutatakse asja registreerimiseks kohtute infosüsteemis kriminaalasjades tähist 1 ja tsiviilasjades tähist
8. Riigikohtu erikogu märgib väljaspool käesoleva asja lahendamise piire, et maakohtu
9. septembri
10. a määrus kannab kriminaalasja numbrit algusnumbriga
11. Sisuliselt on taotlus enim seotud halduskohtumenetlusega – taotleja soovib EIK poole pöörduda haldusmenetlusest võrsunud vaidlusega olukorras, kus ta on ammendanud riigisisesed kaebevõimalused haldus​kohtu​menetluses.

§ 15

lg 2 kohaselt otsustab maakohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. Olukorras, kus asjal pole ei sisulist ega menetluslikku seost kriminaalmenetlusega, võib asja registreerimine kriminaalasjana olla eksitav. Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Paavo Randma