← Eesti

3-1-1-84-15

Obsah (7)§ 201§ 209§ 64§ 68§ 73§ 78§ 210

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-84-15 5. november 2015 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Saale Laos ja Paavo Rand

§ 201

lg 2 p-de 1, 2 ja 4, § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi; Kaupo Jõe (Jõgi) süüdistuses

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning L.F süüdistuses

§ 209lg 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 20.

märtsi

  1. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-7190 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sten Nugise kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Katrin pooled Mikenberg Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  2. oktoober 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a ja Harju Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus osas, millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõenditena äravõetud raamatupidamisdokumendid.
  8. Kriminaalmenetluses asitõendina äravõetud raamatupidamisdokumendid tagastada järgmiselt: 2.
  9. Aadressilt Muraka 5, Tallinn äravõetud kaust "OST 2008", mis on plommitud klambriga 00553174, kaust "MÜÜK 2008", mis on plommitud klambriga 00553179, L.F arvete kaust, mis on plommitud klambriga 00553182, ning erinevate dokumentide kaust, mis on plommitud klambriga 00553186, tagastada L.F (pankrotis) pankrotihaldurile; 2.
  10. Aadressilt Paljandi 2a–18, Tallinn äravõetud Rotal-Kaubanduse OÜ ja L.F arvete kaust, mis on plommitud klambriga 00553187, tagastada Rotal-Kaubanduse OÜ seaduslikule esindajale.
  11. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  12. Kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
  13. Mõista Eesti Vabariigilt Sten Nugise kasuks välja 288 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Sten Nugisele esitati süüdistus karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning § 201 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi. L.F (pankrotis) süüdistati

§ 209lg 3 järgi.

  1. Harju Maakohus tunnistas
  2. oktoobri
  3. a otsusega S. Nugise süüdi

§ 201

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi ning karistas teda vangistusega 2 aastat 6 kuud ja

§ 209

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vangistusega 3 aastat.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat, mida vähendas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra 2 aasta vangistuseni.

§ 68

lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva ja lõplikuks ärakantavaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S. Nugis ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu.

§ 78p 1 alusel luges kohus katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 30.

oktoobri

  1. Lisaks tegi maakohus järgmised otsustused. 2.
  2. Maakohus tunnistas L.F (pankrotis) süüdi

§ 209lg 3 järgi ning mõistis rahalise karistuse 15 000 eurot, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes lõplikuks rahaliseks karistuseks 10 000 eurot. Maakohus tunnistas K. Jõe süüdi

§ 210lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning karistas teda vangistusega 2 aastat, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra 1 aasta 4 kuuni.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. Jõgi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu.

§ 78p 1 alusel luges kohus katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o 30.

oktoobri

  1. 2.
  2. Maakohus jättis Danske Bank AS-i tsiviilhagi (kuriteoga tekitatud kahju 558 435 eurot ning viivis 182 604,42 eurot) KrMS § 310 lg 1 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus rahuldas DNB Liising AS-i tsiviilhagi 74 342,44 eurot, mis mõisteti S. Nugiselt ja K. Jõelt solidaarselt välja DNB Liising AS-i kasuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. Samuti rahuldas kohus DNB Liising AS-i tsiviilhagi 193 436,89 eurot, mis mõisteti S. Nugiselt välja DNB Liising AS-i kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. 2.
  3. Kohus mõistis süüdimõistetutelt välja menetluskulud, jättis S. Nugise vara aresti alla ja vabastas aresti alt L.F (pankrotis) vara. 2.
  4. Kohus määras hävitamisele järgmised asitõendid:
  5. septembril 2009 tehtud läbiotsimisel Tallinnas aadressil Muraka 5 ja Paljandi 2a–18 ära võetud raamatupidamisdokumendid, pakitud kasti nr 1 (kaust „OST 2008", plommitud klambriga 00553174, kaust „MÜÜK 2008", plommitud klambriga 00553179, L.F arvete kaust, plommitud klambriga 00553182, kaust erinevate dokumentidega, plommitud klambriga 00553186, Rotal-Kaubanduse OÜ ja L.F arvete kaust, plommitud klambriga 00553187) ja mis asuvad Põhja politseiprefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn).
  6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid S. Nugise kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, L.F (pankrotis) kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann, K. Jõe kaitsja vandeadvokaat Andres Simson ja kannatanu Danske Bank AS-i lepingulised esindajad. Kaitsjad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist. Kannatanu esindajad taotlesid maakohtu otsuse tühistamist Danske Bank AS-i tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
  7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  8. märtsi
  9. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt, s.o Danske Bank AS-i poolt S. Nugise vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas, ja saatis tühistatud osas uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Süüküsimuses jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  10. Kassatsioonis taotleb S. Nugise kaitsja vandeadvokaat A. Luberg kohtuotsuste tühistamist ja S. Nugise õigeksmõistmist, tsiviilhagide läbi vaatamata ning menetluskulude riigi kanda jätmist.
  11. Prokurör leiab kassatsioonivastuses, et ringkonnakohtu otsus on õige ja seaduslik ning kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  12. Kassaatori väitel tõlgendasid kohtud kõrvaldamata kahtlused süüdistatava S. Nugise kahjuks, hindasid tõendeid valikuliselt, jätsid tõendamata etteheidetavate kuritegude objektiivse teokoosseisu (varalise kasu saamine kelmusega, sõidukite valdus omastamise eeldusena) ning ei analüüsinud kuritegude subjektiivset koosseisu. Kolleegiumi hinnangul on kassaatori seisukoht, et maa- ja ringkonnakohus rikkusid S. Nugist süüdi tunnistades oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldasid valesti materiaalõigust, ilmselgelt põhjendamatu. Kolleegium leiab, et kohtud järgisid faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusnorme, samuti on kohtuotsuste põhistused veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Ringkonnakohtu otsuses on apellatsiooni väidetele vastatud ja kassaator taotleb valdavalt üksnes faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu andmist. Seega tuleb ringkonnakohtu otsus S. Nugise süüditunnistamises jätta muutmata. Juhindudes KrMS § 363 lg 4 p-st 1, ei käsitle Riigikohus seetõttu kaitsja neid väited, milles vaidlustatakse S. Nugise süüditunnistamist.
  13. Väljudes KrMS § 3602 lg 3 alusel kassatsiooni piiridest, analüüsib kolleegium järgnevalt maakohtu otsustust hävitada KrMS § 126 lg 4 alusel kriminaalmenetluses asitõendina äravõetud raamatupidamisdokumendid (vt eespool p 2.4). Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse selles osas muutmata.
  14. Esmalt tuleb märkida, et KrMS § 126 lg 4 näeb ette eeluurimiskohtuniku pädevuse otsustada asitõendite üle, mille omandisuhe ei ole selge. Kohtuotsusega asitõendite suhtes rakendatavate meetmete kohaldamise õiguslik alus tuleneb KrMS § 126 lg-st
  15. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse asitõend üldjuhul omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. mai
  17. a otsus asjas nr 3-1-1-51-13, p-d 8–10). Praeguses asjas ei ole asjasse puutuvaid raamatupidamisdokumente kohtuotsusega konfiskeeritud.
  18. Otsustades KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt, kuidas toimida asitõenditega, peab kohus tuginema konkreetsele seaduslikule alusele ja otsustus peab olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  19. mai
  20. a otsus asjas nr 3-1-1-51-13, p 8). Asjaõigusseaduse § 34 lg-st 2 ja § 35 lg-st 3 tulenev valduse seaduslikkuse presumptsioon annab materiaalõigusliku aluse tagastada asitõend KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel isikule, kellelt menetleja selle asitõendina ära võttis (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. aprilli
  22. a määrus asjas nr 3-1-135-12, p 9).
  23. Maakohtu otsuse järgi võeti hävitatavad dokumendid ära L.F toonase juhatuse liikme S. Nugise elukoha ja RotalKaubanduse OÜ toonase juhatuse liikme M. Alase elukoha läbiotsimisel
  24. septembril
  25. a kui eraõiguslike juriidiliste isikute raamatupidamisdokumendid. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 järgi peab raamatupidamiskohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente säilitama seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Seega kuulub raamatupidamisdokumentide säilitamine raamatupidamiskohustuslase, antud juhul L.F (pankrotis) ja Rotal-Kaubanduse OÜ kohustuste hulka.
  26. Süüdistatava L.F pankrot on välja kuulutatud ja pankrotimenetlus kestab. PankrS § 128 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. PankrS § 60 lg 3 kohustab haldurit säilitama pankrotimenetlusega seotud dokumente ja teabekandjaid seitse aastat, arvates pankrotimenetluse lõpetamisest või päevast, millal kohus pankrotihalduri tema kohustustest vabastas, kui see toimus pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Nendest sätetest võib järeldada, et pankroti korral tuleb raamatupidamisdokumendid anda üle pankrotihaldurile, kes tagab nende säilimise. Lisaks on kriminaalkolleegium varem samas kriminaalasjas määruskaebust läbi vaadates märkinud pankrotihalduri pädevuse kohta, et pankrotivara puudutava vaidlusena, mis võib mõjutada pankrotivõlgniku varalisi huvisid, saab käsitada ka menetleja otsustust asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetud meetmete ning kriminaalmenetluse kulude kohta (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  27. detsembri
  28. a määrus asjas nr 3-1-1-136-13, p 10).
  29. Arvestades, et L.F (pankrotis) seaduslik esindaja on kohtuotsuse tegemise ajal pankrotihaldur ning Rotal-Kaubanduse toonane juhatuse liige M. Alas on surnud, tuleb kõnesolevad raamatupidamisdokumendid tagastada järgmiselt: 13.
  30. Aadressilt Muraka 5, Tallinn äravõetud kaust "OST 2008", mis on plommitud klambriga 00553174, kaust "MÜÜK 2008", mis on plommitud klambriga 00553179, L.F arvete kaust, mis on plommitud klambriga 00553182, ja erinevate dokumentide kaust, mis on plommitud klambriga 00553186, tuleb tagastada L.F (pankrotis) pankrotihaldurile; 13.
  31. Aadressilt Paljandi 2a–18, Tallinn äravõetud Rotal-Kaubanduse OÜ ja L.F arvete kaust, mis on plommitud klambriga 00553187, tuleb tagastada Rotal-Kaubanduse OÜ seaduslikule esindajale.
  32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 3602 lg-st 3, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsuse asitõendite hävitamise osas ja teeb selles osas ise uue otsustuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda. Riigikohus tagastab raamatupidamisdokumendid äriühingute seaduslikele esindajatele. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja kassatsiooni jätab kolleegium rahuldamata.
  33. Kassaator taotleb hüvitada valitud kaitsjana kassatsioonimenetluses osutatud õigusteenuse eest 2600 eurot, millele lisandub käibemaks 520 eurot. Valitud kaitsja esitas õigusteenuse osutamise arve advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 2 järgi (kassatsioonis ekslikult märgitud § 62 lg 1) koondtasuna. Kuna kriminaalkolleegium teeb asjas KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb riigil KrMS § 175 lg 1 p-st 1 ja § 186 lg-st 1 tulenevalt hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 15.
  34. Kuna arvelt ei nähtu advokaadi tunnihinda, lähtub kolleegium õigusteenuse keskmisest turuhinnast. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 120 eurot, millele võib lisanduda käibemaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. septembri
  36. a määrus asjas nr 3-1-1-37-14, p 26.3; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  37. veebruari
  38. a määrus asjas nr 3-2-1-115-14, p 14). 15.
  39. Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb võtta arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  40. juuni
  41. a otsus asjas nr 3-1-1-64-15, p 73.) Käesolevas asjas moodustavad suurema osa kassatsioonist tõendite hindamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavad väited, mille kolleegium luges ilmselgelt põhjendamatuteks. Arvestada tuleb sedagi, et suures osas kordavad kassatsiooniväited juba apellatsioonis kajastatud seisukohti ning et maa- ja ringkonnakohtu otsuse muutmist seoses asitõendite suhtes võetavate meetmetega ei tinginud kaitsja kassatsioon. Eelöeldut arvesse võttes ning arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, tuleb S. Nugise huvide kaitsmiseks lugeda vajalikuks ja põhjendatuks õigusteenuse kulu kaks tundi keskmise tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 288 eurot. See summa tuleb KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt S. Nugisele välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.