← Eesti

3-1-1-86-15

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-86-15

  1. november 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kriminaalasi Madis Metsise ja Ain Langeli süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (alates
  2. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4) järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-3073 Madis Metsise kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim ja Ain Langeli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv, määruskaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin
  5. oktoober 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. mai
  8. a määrus, millega jäeti Madis Metsise kaitsja vandeadvokaat Jaak Siimu ja Ain Langeli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve ühine määruskaebus läbi vaatamata, ning Harju Maakohtu
  9. aprilli
  10. a määrus Madis Metsise ja Ain Langeli kohtu alla andmise kohta ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule Ain Langeli ja Madis Metsise kohtu alla andmise otsustamiseks.
  11. Kaitsjate määruskaebus rahuldada.
  12. Mõista Eesti Vabariigilt Madis Metsise kasuks välja 280,80 eurot (kakssada kaheksakümmend eurot ja kaheksakümmend senti) Riigikohtu määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. aprillil 2015 saatis Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule ning edastas Ain Langeli ja Madis Metsise kaitsjatele süüdistusakti kriminaalasjas A. Langeli ja M. Metsise süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (alates
  15. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p-d 3 ja 4) järgi. Samal päeval teavitas kohus kaitsjaid süüdistusakti saamisest ja palus teatada, kas neile sobib eelistungi aeg
  16. aprill 2015 kell 9.
  18. Kaitsjad ei pidanud eelistungit kohtu pakutud ajal võimalikuks ja palusid määrata eelistungi aja nii, et see võimaldaks järgida kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 227 lg-s 1 sätestatud kaitseakti esitamise tähtaega ja jätaks kaitsjatele ühtlasi mõistliku aja kaitseakti koostamiseks.
  20. aprillil 2015 teatas kohus kaitsjatele, et kriminaalasi aegub
  21. aprillil 2015 ja seega toimub
  22. aprillil 2015 eelistung, kus põhiliseks küsimuseks on kohtu alla andmine. Kohtu määratud päev kaitsjatele varem kavandatud tööülesannete tõttu ei sobinud ja nad taotlesid eelistungi määramist menetlusseadustiku nõudeid järgides, mis võimaldaks kaitseaktide koostamist ja esitamist seaduses ettenähtud korras.
  24. aprillil 2015 teavitas maakohus prokuröri ja kaitsjaid, et eelistung kõnealuses kriminaalasjas toimub
  25. mail
  28. aprillil 2015 anti A. Langel ja M. Metsis süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 (alates
  29. jaanuarist 2015 KarS § 209 lg 2 p-de 3 ja 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Harju Maakohtu määrusega kohtu alla.
  31. aprillil 2015 esitasid A. Langeli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja M. Metsise kaitsja vandeadvokaat Jaak Siim maakohtule kaitseaktid ning
  32. mail 2015 toimus kaitsjate ja prokuröri osavõtul ka eelistung.
  34. aprillil 2015 esitasid kaitsjad
  35. aprilli
  36. a kohtu alla andmise määruse peale määruskaebuse, milles taotlesid maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule kohtu alla andmise küsimuse uuesti otsustamiseks eelistungil. Kaitsjate põhiseisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 7.
  37. Maakohus eiras A. Langeli ja M. Metsise kohtu alla andmisel ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Kaitsjad ei saanud esitada enne süüdistatavate kohtu alla andmist kaitseakte ühes neis sisalduvate taotlustega. Olukorras, kus kohtumäärus, mis ei ole küll formaalselt KrMS § 385 p 16 alusel määruskaebe korras vaidlustatav, on sisuliselt õigustühine, kuivõrd selle tegemisel on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 tähenduses, on süüdistataval siiski kaebeõigus. 7.
  38. KrMS § 258 lg 1 p 4 ei võimalda süüdistatava üldmenetluses kohtu alla andmist ilma eelistungit korraldamata. Samuti on menetlusõiguslikult lubamatu olukord, kus kohtuniku poolt ainuisikuline ja kirjalik kohtu alla andmine ja eelistung kohtuliku arutamise planeerimiseks on ajaliselt teineteisest lahutatud. Süüdistatavaid seaduses sätestatud korras kohtu alla antud ei ole. Seetõttu ei vasta kohtu alla andmise määrus ka KrMS § 263 nõuetele.
  39. Tallinna Ringkonnakohtu
  40. mai
  41. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati. Ringkonnakohtu põhjendused määrusekaebuse läbi vaatamata jätmisel olid lühidalt järgmised. 8.
  42. Maakohus ei järginud A. Langeli ja M. Metsise kohtu alla andmisel menetlusõigust. Kohtu alla andmise määrus tehti
  43. aprillil, kuid eelistung toimus alles
  44. mail
  45. Seega rikkus maakohus KrMS § 258 lg 1 p 4 nõudeid. Samuti ei nähtu kohtu alla andmise määrusest KrMS §-s 263 loetletud andmed, välja arvatud süüdistatavate andmed. 8.
  46. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08, et kaebeõigust kohtu alla andmise määruse peale tuleb jaatada, kui tuvastatakse KrMS § 339 lg 1 p 1 nõuete rikkumine, mis on ilmne ka edasise kohtumenetluseta. Erinevalt eelnimetatud olukorrast tuginevad kaitsjad käesoleval juhul KrMS § 339 lg 1 p-le 12, väites, et kohus rikkus kohtu alla andmise määruse tegemisel ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet. Kaitsjate selle seisukohaga ringkonnakohus aga ei nõustu. Vaatamata maakohtu rikkumistele ei jäetud süüdistatavaid ja nende kaitsjaid ilma võimalusest mõjutada kohtuotsuse tegemist, kuivõrd kaitsjad said
  47. aprillil 2015 esitada kaitseaktid ning
  48. mail 2015 toimunud eelistungil ka taotlused. Järelikult on pooltele ausa ja õiglase kohtumenetluse kontekstis tagatud võimalus olla kohtumenetluses teavitatud kõikidest kohtule esitatavatest tõenditest ja seisukohtadest eesmärgiga mõjutada kohtuotsuse tegemist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  49. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid ühise määruskaebuse A. Langeli kaitsja vandeadvokaat A. Pilv ja M. Metsise kaitsja vandeadvokaat J. Siim, kes taotlevad Tallinna Ringkonnakohtu
  50. mai
  51. a määruse ja Harju Maakohtu
  52. aprilli
  53. a kohtu alla andmise määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule kohtu alla andmise uueks otsustamiseks eelistungil. Kaitsjad põhjendavad määruskaebust järgmiselt. 9.
  54. Maakohus rikkus süüdistatavate kohtu alla andmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses, kuna ei andnud enne kohtu alla andmise määruse tegemist kaitsjatele võimalust taotluste esitamiseks. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb isegi juhul, kui eelistung ei ole kohustuslik või kohus ei pea selle korraldamist vajalikuks, lahendada kohtu alla andmise määrusega kõik kriminaalasja lahendamisega seotud taotlused. Üldmenetluses ei ole võimalik otsustada süüdistatava kohtu alla andmist ilma selleks eelistungit korraldamata. KrMS § 258 lg 1 p 4 sõnastusest tulenevalt ei saa kohtuniku poolt ainuisikuline ja kirjalik kohtu alla andmine ning eelistung kohtuliku arutamise planeerimiseks olla ajaliselt teineteisest lahutatud, kuna kohtu alla andmise määrusest peab nähtuma kohtuistungi aeg. Maakohtu määrus ei vasta KrMS § 263 nõuetele. 9.
  55. Isegi juhul, kui maakohus oleks korraldanud eelistungi
  56. aprillil 2015, nagu esialgu kavandatud, ei oleks kaitsjatel olnud võimalik järgida KrMS § 227 lg-s 1 sätestatud kaitseakti esitamise tähtaega. Kui eelistung oleks toimunud
  57. aprillil 2015, oleks tulnud kaitseakt kohtule esitada hiljemalt
  58. aprillil
  59. Prokuratuur koostas süüdistusakti, saatis selle kohtule ja edastas kaitsjatele aga alles
  60. aprillil
  61. Seetõttu ei olnud kaitsjatel võimalik järgida KrMS § 227 lg-st 1 tulenevat kohustust esitada kaitseaktis kõik taotlused kohtule vähemalt 3 tööpäeva enne eelistungit. Tegemist on ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisega, kuna kaitseakti eesmärgiks on tagada poolte võrdsus kohtumenetluses. Kriminaalasja menetlus ei ole veninud süüdistatavatest või kaitsjatest tulenevatel põhjustel, vaid prokuratuuri passiivsuse tõttu. Seega ei saa võimalik kuriteo aegumine olla argumendiks, mis annab õiguse kaitseõigust rikkuda. Kohtu hilisem tegevus, s.o eelistungi määramine algselt plaanitust hilisemale ajale, samuti kaitsjate poolt kaitseaktide esitamine, ei muuda kohtu alla andmisel toimepandud olulisi menetlusõiguslikke rikkumisi olematuks. 9.
  62. Olukorras, kus kohtumäärus, mis ei ole küll formaalselt vaidlustatav, on ilmselgelt õigustühine, sest selle tegemisel on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 tähenduses, tuleb määruskaebeõigust jaatada. 9.
  63. A. Langelit ja M. Metsist ei ole seaduses ettenähtud korras kohtu all antud, mistõttu Harju Maakohtu
  64. aprilli
  65. a kohtu alla andmise määruse tegemisega ei saa lugeda saabunuks KarS § 81 lg 5 p-s 2 nimetatud aegumise katkemise alust ja kuriteo aegumistähtaeg möödus
  66. aprillil
  67. Kriminaalasi on KarS § 81 lg 1 p 2 alusel aegunud.
  68. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin leiab määruskaebuse vastuses, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, mis on väljendatud
  69. detsembri
  70. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-69-08 p-s 12, ei ole õige ja eelmenetlus ei kvalifitseeru veel katkemata menetlusena. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  71. novembri
  72. a määruses kriminaalasjas nr 31-1-86-10 p-s 11.3 märkinud, et kuigi KrMS § 263 p 7 puhul märgitakse kohtu otsustus tõkendi valimise või muutmise kohta, ei tulene viidatud sättest keeldu otsustada tõkendi kohaldamise või muutmise küsimust lahutatult kohtu alla andmisest. Nimetatust johtuvalt võivad, aga ei pea kohtu alla andmise küsimused olema lahendatud ilmtingimata eelistungi raames ja kajastuma kohtu alla andmise määruses. Ka märgib prokurör, et KrMS § 258 lg-s 1 sisalduvas kataloogis ei ole lauset „kohtu alla andmise küsimuse lahendamiseks“. Kohtu alla andmise küsimuse otsustamiseks korraldatakse eelistung ainult siis, kui on vaja kriminaalmenetlus lõpetada või tagastada süüdistusakt prokuratuurile. Muudel juhtudel on kohtu alla andmine kohtuniku ainupädevuses ja selleks aja valimine on kohtuniku diskretsiooniõigus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  74. aprillil 2015 anti A. Langel ja M. Metsis Harju Maakohtu määrusega kohtu alla. Tallinna Ringkonnakohtu
  75. mai
  76. a määrusega jäeti A. Langeli ja M. Metsise kaitsjate ühine määruskaebus maakohtu määruse peale läbi vaatamata ja tagastati. Ringkonnakohus juhindus seejuures KrMS § 385 p-st 16, mille kohaselt ei saa määruskaebust esitada kohtu alla andmise määruse peale.
  77. Jättes kaitsjate kaebuse läbi vaatamata, möönis ringkonnakohus, viidates seejuures Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-69-08, et teatud juhul on kohtu alla andmise määrus siiski määruskaebekorras vaidlustatav. Ringkonnakohus märkis, et viidatud asjas tehtud lahendis leidis Riigikohus, et määruskaebeõigus kohtu alla andmise määruse peale on olukorras, kus KrMS § 339 lg-s 1, täpsemalt aga selle p-s 1 sätestatud minetus – kohtulahendi tegi ebaseaduslik kohtukoosseis – on juba ilma menetluse jätkumiseta ilmselge. Ringkonnakohus tõdes seejärel, et käesolevas asjas tuginevad kaebajad KrMS § 339 lg 1 p-s 12, mitte aga p-s 1 märgitud rikkumisele, ja asus ühtlasi seisukohale, et praeguses asjas ei ole ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet rikutud, kuna pärast süüdistatavate kohtu alla andmist on neil õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele, kusjuures kohtumenetluse pooltele on tagatud ka võrdsed tingimused.
  78. Õige on ringkonnakohtu tähelepanek, et asjas nr 3-1-1-69-08 tehtud lahendis jaatas Riigikohus määruskaebeõigust kohtu alla andmise määruse peale olukorras, kus selle määruse oli teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Riigikohus tühistas kõnealuses asjas maakohtu määruse KrMS § 339 lg 1 p-s 1 märgitud rikkumise tõttu. Küll aga ei saa viidatud lahendi põhjal teha järeldust selle kohta, et olukordades, mil kohe algselt on täiesti selge, et kogu kohtulikku arutamist määrava kohtu alla andmise määruse tegemisel rikutakse oluliselt kriminaalmenetlusõiguse teisi nõudeid, peaks kaebeõigus olema piiratum. Vastupidi – kolleegiumi hinnangul tuleb ka olukorras, kus menetlusõiguse ilmselge olulise rikkumise tõttu ei ole süüdistatava kohtu alla andmist seaduses sätestatud korras tegelikult toimunudki, samuti jaatada kohtu alla andmise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. Vastasel korral rajaneks kogu järgnev kohtmenetlus õigustühisele alusele.
  79. Käesolevas asjas tõdes ringkonnakohus, et maakohtu tegevus A. Langeli ja M. Metsise kohtu alla andmisel ei olnud kooskõlas menetlusõigusega. Sarnaselt ringkonnakohtuga leiab ka kriminaalkolleegium, et süüdistatava kohtu alla andmine ei saa üldmenetluses toimuda lahutatuna eelistungist ja sellel lahendatavatest küsimustest. Kuigi KrMS § 258 lg 1 ei sätesta otsesõnu eelistungi korraldamise kohustust üldmenetluses kohtu alla andmise küsimuse lahendamiseks, tuleb menetlusseaduses kohtulikku eelmenetlust reguleerivate sätete süstemaatilisel tõlgendamisel asuda siiski seisukohale, et kohtu alla andmine ja eelistung nii kohtuliku arutamise planeerimiseks kui ka muude küsimuste lahendamiseks ei saa olla teineteisest ajaliselt lahutatud. Seetõttu jääb kolleegium samas küsimuses varasemas praktikas väljendatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid muuta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kohtuasjas nr 3-1-1-69-08 p-d 8-12). Kolleegiumi hinnangul ei murenda neid seisukohti ka prokuröri poolt määruskaebuse vastuses tehtud viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-1-1-86-
  80. Viidatud lahendi p-s 11.3 märkis kriminaalkolleegium üksnes seda, et süüdistatava kohtu alla andmisel peab kohus kaaluma ka tema suhtes tõkendi kohaldamist või muutmist ja seda ka määruses kajastama. Küll ei tulene viidatud sättest keeldu otsustada tõkendi kohaldamise või muutmise küsimust lahutatult kohtu alla andmisest.
  81. Ringkonnakohus tuvastas, et vaatamata asjaolule, et üldmenetluses ei saa kohtu alla andmine ja eelistung olla ajaliselt lahutatud, andis maakohus süüdistatavad kohtu alla
  82. aprillil, kuid eelistung toimus alles
  83. mail
  84. Samuti tõdes ringkonnakohus, et kohtu alla andmise määrusest ei nähtu andmeid (välja arvatud süüdistatavate andmed), mis KrMS § 263 kohaselt peavad kohtu alla andmise määruses sisalduma. Analüüsides üksikasjalikult kohtu ja kohtumenetluse poolte e-kirjavahetust, märkis ringkonnakohus, et maakohus tegi ettepaneku eelistungi korraldamiseks
  85. aprillil 2015, põhjendades seda kriminaalasja võimaliku aegumisega järgmisel päeval, s.o
  86. aprillil
  87. Seejuures oli kohus teadlik asjaolust, et kohtu alla andmise küsimuse lahendamisel eelistungil
  88. aprillil 2015 ei ole kaitsjatel kuidagi võimalik järgida KrMS § 227 lg-st 1 tulenevat kohustust esitada kaitseakti kohtule vähemalt kolm tööpäeva enne eelistungi toimumist.
  89. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus tuvastanud seega A. Langeli ja M. Metsise kohtu alla andmisel kriminaalmenetlusõiguse sedavõrd massiivse rikkumise, mis tuleb lugeda oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Aegumise regulatsiooni kohaldumise vältimiseks on maakohus rikkunud erinevaid menetlusõiguse nõudeid, püüdes näidata A. Langelit ja M. Metsist
  90. aprillil 2015 kohtu alla antutena olukorras, kus süüdistatavate kohtu alla andmist seaduses sätestatud korras tegelikult toimunud ei ole. Maakohtu hilisem tegevus, s.o eelistungi määramine algselt plaanitust hilisemale ajale (
  91. mai 2015), samuti kaitseaktide hilisem esitamine, ei muuda kohtu alla andmisel toimepandud olulisi menetlusõiguse rikkumisi olematuks.
  92. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 2 p-st 4, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kaitsjate määruskaebuse, tühistab nii Tallinna Ringkonnakohtu
  93. mai
  94. a kui ka Harju Maakohtu
  95. aprilli
  96. a määruse ning saadab kriminaalasja Harju Maakohtule A. Langeli ja M. Metsise kohtu alla andmise küsimuse otsustamiseks.
  97. M. Metsise kaitsja vandeadvokaat J. Siim esitas Riigikohtule taotluse hüvitada kriminaalmenetluse lõpetamise korral oma kaitsealusele menetluse käigus valitud kaitsjale õigusteenuse osutamise eest makstud tasu 2932,80 eurot, millest ringkonnakohtu määruse vaidlustamisega seoses 280,80 eurot (sealhulgas käibemaks 46,80 eurot). Kolleegiumi hinnangul on viimatimärgitud tasu mõistlik ja kuna Riigikohus rahuldab kaitsjate määruskaebuse, tuleb määruskaebemenetluses ringkonnakohtu määruse vaidlustamisega kaasnenud valitud kaitsjale makstud tasu 280,80 eurot KrMS § 187 lg 1 alusel M. Metsisele hüvitada. Riigikohus kriminaalmenetlust ei lõpeta, mistõttu teeb menetluskulude ülejäänud osas lahendi asja lõplikult lahendav kohus. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.