3-1-1-80-15

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-80-15

1. november 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Saale Laos, Jüri Ilvest ja Paavo Randma M. P. suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamine Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-2515 M. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske, määruskaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed
4. oktoober 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-2515 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. aprilli
9. a määrusega lõpetati menetlus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel M. P. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 tunnustel seoses M. P. süüdimatuks tunnistamisega teo toimepanemise ajal. M. P-le kohaldati psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemise või ohtlikkuse äralangemiseni. Maakohus leidis, et M. P. pani toime KarS §-s 121 (alates jaanuarist 2015 KarS § 121 lg-s 1) kirjeldatud õigusvastase teo. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt oli M. P. teo toimepanemise ajal süüdimatusseisundis, s.t ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. M. P. on viibinud korduvalt statsionaarsel ravil, ka sundravil varasema agressiivse käitumise pärast. Kuigi tal on diagnoositud skisofreenia, on M. P. mitu korda jätnud arsti vastuvõtule ilmumata. Maakohus leidis, et M. P. ei ole võimeline adekvaatselt hindama oma seisundit ja ravi vajalikkust, ta tarvitab alkoholi, käitub agressiivselt ning ennast ohustavalt.
10. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. P. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske, kes taotles M. P. suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määruse tühistamist. Teiste väidete hulgas heitis advokaat maakohtule ette, et kaitsja jäeti ilma võimalusest küsitleda kaitseaktis nimetatud tunnistajaid.
11. Tallinna Ringkonnakohtu
12. mai
13. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtu järeldus sundravi vajalikkusest õige. Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kaitsja taotluse M. P. õe E. J-i ja X valla sotsiaaltöötaja K. L-i ülekuulamiseks, kuna kumbki neist ei puutu M. P-ga piisavalt tihti kokku. Õde elab Soomes ja sotsiaaltöötaja annab vaid korra kuus isikule abiraha, mistõttu ei oska nad kirjeldada M. P. igapäevast terviseseisundit. Määruskaebemenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu 48 eurot jättis ringkonnakohus KrMS § 187 lg 2 alusel M. P. kanda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
14. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse M. P. kaitsja, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamata jätmist. Samuti palub kaitsja jätta ringkonnakohtu määrusega M. P-lt välja mõistetud kaitsjatasu 48 eurot riigi kanda. 4.
15. Määruskaebuses ei nõustuta ringkonnakohtuga, et täiendavate tunnistajate ülekuulamine pole vajalik. Kuna tegemist on üldmenetlusega, ei saanud maakohus tunnistajate ülekuulamisest keelduda. M. P. õde ja X alevi sotsiaaltöötaja oskaksid anda teavet M. P. terviseseisundi kohta. Praegusel juhul tegi kohus M. P. suhtes sundravi kohaldamise vajaduse kindaks üksnes eksperdiarvamuse põhjal. 4.
16. Ringkonnakohus mõistis M. P-lt ekslikult välja määratud kaitsja tasu. KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Menetluskulusid saab välja mõista vaid süüdivalt isikult ja seetõttu tuleb psühhiaatrilise sundravi menetluses jätta menetluskulud riigi kanda. Sellisest põhimõttest on lähtunud ka Riigikohus asjas nr 3-1-1-121-
18. Vastusena määruskaebusele esitas kirjaliku seisukoha Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Lebed. Prokurör peab Tallinna Ringkonnakohtu
19. mai
20. a määrust seaduslikuks ja palub jätta määruskaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Maa- ja ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et M. P. suhtes on olemas psühhiaatrilise sundravi kohaldamise eeldused. Kohtud ei rikkunud kriminaalmenetluse lõpetamisel ja psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel menetlusnorme ning määrused on vajalikul määral põhistatud. Sealjuures on selgitatud, miks ei peetud kaitsja taotletud tunnistajate ülekuulamist vajalikuks. Seega on menetlusõiguse rikkumise etteheited alusetud ja jäävad tähelepanuta.
22. Ka M. P-l määruskaebemenetluses tekkinud kulude tema enda kanda jätmine on kooskõlas seadusega. Vastusena kaitsja taotlusele jätta määruskaebemenetluse kulud riigi kanda, peab kolleegium seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt vajalikuks selgitada järgmist.
23. KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. Kolleegiumi kogu koosseisu hinnangul annab see säte aluse jätta riigi kanda üksnes need menetluskulud, mis on tekkinud enne kriminaalmenetlust lõpetavat lahendit. Kui aga menetlusosaline ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega nõus ning vaidlustab selle määruskaebe korras, tuleb edasises menetluses võtta aluseks määruskaebemenetluse sätted, sh menetluskulude osas. Seega on Riigikohtu
24. detsembri
25. a määruses asjas nr 3-1-1-121-12 jäetud psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses esitatud määruskaebuse kulud ekslikult KrMS § 183 alusel riigi kanda.
26. Menetluskulude hüvitamist määruskaebuse lahendamise menetluses reguleerib KrMS §
27. Selle sätte esimene lõige puudutab olukordi, kus vaidlustatud kohtumäärus tühistatakse, teine lõige aga juhtumeid, kus määruskaebus jäetakse rahuldamata. Märtsis 2015 jõustunud KrMS § 187 lg 2 teine lause kohaldub vaid enne kriminaalasja lõpplahendi tegemist toimunud määruskaebemenetlustele ega ole praegu asjakohane, kuna M. P. puhul oli lõpplahendiks Harju Maakohtu
28. aprilli 2015 kriminaalmenetlust lõpetav määrus. Menetlusseadustik ei näe ette erisusi süüdimatult isikult menetluskulude väljamõistmise osas ja seetõttu on ringkonnakohus jätnud õigustatult KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel kaitsjatasu 48 eurot M. P. kanda.
29. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 48 euro suuruses summas, sealhulgas käibemaks 8 eurot. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks ja redigeerimiseks kulutatud kokku kaks pooltundi. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
30. detsembri
31. a otsuse p-dest 2 ja 23, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium taotluse. Määruskaebemenetluse kulu 48 eurot jääb KrMS § 187 lg 2 järgi M. P. kanda. (allkirjastatud digitaalselt)