← Eesti

3-3-1-34-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-34-15

  1. november 2015 Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld OÜ Viru Mäebüroo kaebus Vaivara Vallavalitsuse
  2. detsembri
  3. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja valla kohustamiseks asja uueks otsustamiseks Kaebaja OÜ Viru Mäebüroo Vastustaja Vaivara vald Tartu Ringkonnakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus haldusasjas nr 3-14-24 OÜ Viru Mäebüroo kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta OÜ Viru Mäebüroo kassatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Jätta Tartu Ringkonnakohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus haldusasjas nr 3-14-24 muutmata.
  10. Mõista OÜ-lt Viru Mäebüroo Vaivara valla kasuks välja kassatsiooniastmes kantud menetlus​kulud 273 eurot.
  11. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. OÜ Viru Mäebüroo esitas
  13. septembril 2011 Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotluse. Keskkonnaamet edastas taotluse Vaivara Vallavalitsusele seisukoha andmiseks. Vaivara Valla​valitsus vastas
  14. novembril 2011, et ei kooskõlasta uuringuloa väljastamist. Kaebaja teavitas Keskkonnaametit kavatsusest vaidlustada valla seisukoht kohtus. Keskkonnaamet palus
  15. jaanuari
  16. a kirjas kaebajal esitada teave loamenetluse jätkamise kohta. Kaebaja vastas, et soovib menetluse jätkumist. Keskkonnaamet pöördus
  17. novembril 2013 Vaivara valla poole palvega teavitada ametit valla seisukohast menetluse jätkamise kohta ja valla valmis​olekust uuringuloa andmise kohta uue seisukoha kujundamiseks. Vaivara Vallavalitsus esitas
  18. detsembril 2013 Keskkonnaametile vastuse, milles selgitas, et ei ole muutnud
  19. novembri
  20. a kirjas väljendatud seisukohta. Vald tegi ametile ettepaneku keelduda geoloogilise uuringu loa andmisest maapõueseaduse (MaaPS) § 20 lg 1 p 9 alusel.
  21. OÜ Viru Mäebüroo esitas
  22. jaanuaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Vaivara Vallavalitsuse
  23. detsembri
  24. a seisukoha õigusvastasus ja kohustada valda asja uueks otsustamiseks.
  25. Tartu Halduskohus rahuldas
  26. aprilli
  27. a otsusega kaebuse, tuvastas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse ja kohustas valda vaatama kaebaja loataotluse uuesti läbi. Kohus leidis, et kaebus on tähtaegne ja lubatav, kuna valla vastus on menetlustoiming, mis võib iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi. Vastustaja
  28. novembri
  29. a kirjas on märgitud, et kooskõlastust ei anta Viru Maa​parandus​büroo OÜ, mitte OÜ Viru Mäebüroo taotlusele. Valla
  30. a kiri on seega eksitav ja ebakorrektne ning selles pole võetud seisukohta kaebaja taotluse kohta. Vastustaja
  31. detsembri
  32. a toiming on õigusvastane, kuna selle on teinud pädevust ületades volikogu asemel valla​vanem.
  33. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli
  34. detsembri
  35. a kiri informatiivne vastus​kiri, millega vald teatas, et jääb senise seisukoha juurde. Tegemist ei olnud MaaPS § 14 lg 2 kohase arvamusega. Informatiivne kiri ei toonud kaasa muutusi õiguslikus olustikus, mistõttu ei saa selle peale kaebust esitada. Vallavanema pädevuses on väljastada selliseid kirju. Kuna kaebaja ei vaidlustanud
  36. novembri
  37. a kirjas väljendatud seisukohta, on see kehtiv. Kirjas on ilmne viga – ühes kohas on OÜ Viru Mäebüroo asemel nimetatud OÜ-d Viru Maaparandusbüroo. Kiri on aga adresseeritud kaebajale ja kirja tekstis on mujal kasutatud õiget nime.
  38. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  39. jaanuari
  40. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vastustaja
  41. novembri
  42. a kiri oli MaaPS § 14 lg 2 kohane arvamus. Keskkonnaamet ei teinud seejärel ettenähtud tähtaja jooksul otsust loa andmise või sellest keeldumise kohta, vaid jätkas menetlust, pöördudes sama menetluse raames taas valla poole. Valla teine vastus ei ole käsitatav MaaPS § 14 lg 2 kohase arvamusena, kuna vastav menetlustoiming oli sama haldus​menetluse raames juba tehtud. Iseenesest ei ole välistatud, et aastaid kestva haldusmenetluse korral kohaliku omavalitsuse seisukoht muutub. Menetluse uuendamine on siiski võimalik üksnes seaduses sätestatud eelduste esinemisel, mida praeguses asjas ei olnud. Vastustaja
  43. detsembri
  44. a kiri ei andnud kaebajale uut alust kaebusega halduskohtusse pöördumiseks olukorras, kus ta oli valla algse menetlustoimingu peale kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud. Ringkonnakohus märkis lisaks, et kuigi vaidlustatud toimingu õiguspärasuse hindamine pole enam vajalik, ei nõustu ta halduskohtu seisukohaga, et vallavanema pädevuses ei ole allkirjastada MaaPS § 14 lg 2 kohast arvamust. Ringkonnakohus mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabikulud 1218 eurot ja riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus leidis, et õigusabikulude väljamõistmine on õigustatud, kuna geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse andmine ei ole kohaliku omavalitsuse põhitegevus. Arvestada tuleb selliste arvamuste küsimise harukordsust ja praeguse vaidluse eripära. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  45. OÜ Viru Mäebüroo esitas kassatsioonkaebuse, milles vaidlustas ringkonnakohtu otsust osas, millega kohus mõistis talt vastustaja kasuks välja menetluskulud. Kaebaja leiab, et vaidlus ei väljunud valla igapäevase haldustegevuse raamidest, mistõttu ei ole kohtupraktika kohaselt valla kasuks õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud. Kohalik omavalitsus lähtub MaaPS § 14 lg 2 kohase arvamuse andmisel temale teadaolevast informatsioonist, kohalikest oludest ja plaanidest ega pea seejuures kasutama eriteadmisi. Kohtud on sarnaseid vaidlusi lahendanud väga mitmel korral (nt haldusasjad nr 3-08-379, 3-12-873 ja 3-12-2075) ning kunagi pole peetud põhjendatuks haldusorgani kantud menetluskulude kaebajatelt väljamõistmist. Oluline on ka see, et pooled vaidlesid kohtus peaasjalikult kaebuse tähtaegsuse üle ja selle üle, kas valla kiri oli vaidlustatav menetlustoiming. Need haldusmenetluslikud küsimused ei välju haldusorgani igapäevatöö raamidest. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida pidas ringkonnakohus silmas praeguse vaidluse eripära all. Vaivara vallal on õigusteadmistega vallasekretär.
  46. Vaivara Vallavalitsus esitas kassatsioonkaebusele vastuse, milles palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kohtuasi oli erandlik ja esmakordne. Asja keerukust näitab ka see, et halduskohus ei suutnud asja õigesti lahendada ja tegi otsuse kaebaja kasuks. Kaebaja väljatoodud kohtuasjades ei olnud vaidlust selle üle, kas kohaliku omavalitsuse teistkordne vastus uuringu​loa menetluses on vaidlustatav MaaPS § 14 lg 2 kohase menetlustoiminguna. Eduka apellatsioon​kaebuse esitamiseks niivõrd keerukas vaidluses vajas vastustaja professionaalset õigusabi. Vaivara vald on suhteliselt väike omavalitsus, kellel pole ressurssi ega ka vajadust palgalise juristi ametis pidamiseks. Vaidluse keerukust ja advokaadi abi kasutamise vajadust kinnitab ka see, et kaebaja kasutas samuti advokaadi abi, kuigi vaidlus oli tihedalt seotud tema igapäevase majandustegevusega. Vastustaja nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et geoloogilise uuringuloa taotluse kohta arvamuse andmine ei ole kohaliku omavalitsuse põhitegevus, mida kinnitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 6 ja 22 sätestatu. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista kassatsiooniastmes kantud õigusabikulud 273 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  47. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetlus​kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetlus​kulud (HKMS § 109 lg 6).
  48. Riigikohus on leidnud, et enamasti ei ole haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine HKMS § 109 lg 6 alusel põhjendatud. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotamisel haldus​kohtumenetluses tuleb arvestada põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kaebeõigusega. Kulude kandmise risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks oma õiguste või vabaduste kahjustamist kahtlustavat isikut loobuma kohtusse pöördumisest. Eeltoodu ei välista aga täielikult haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmist. Haldusorgani menetluskulude põhjendatuse hindamine peab tagama üksikisiku kaitse liigsete kulude eest halduskohtumenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi
  49. mai
  50. a otsus asjas nr 3-3-1-11-01, p 2). Õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui kohtus arutatavad probleemid väljuvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  51. novembri
  52. a otsus asjas nr 3-3-163-10, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
  53. Ringkonnakohus leidis, et õigusabikulude väljamõistmine vastustaja kasuks on selles asjas põhjendatud, kuna geoloogilise uuringu loale kooskõlastuse andmine ei ole kohaliku omavalitsuse põhitegevus. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga. Geoloogilise uuringu jaoks loa andmise menetluse läbiviijaks oli praegusel juhul Keskkonnaamet. Vastustaja andis kooskõlastuse teise haldusorgani läbi​viidavas menetluses. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on selgitanud, et maa​varade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus, vaid on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka. Maavarade uurimise ja kaevandamise üle otsustamine ei muutu kohaliku elu küsimuseks ka seetõttu, et mõni maardla on kohaliku tähtsusega (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  54. septembri
  55. a otsus asjas nr 3-4-19-09, p 25). Eeltoodu põhjal ei saa kooskõlastuse andmist maavara geoloogilise uuringu loa menetluses pidada kohaliku omavalitsuse põhitegevuseks. Tegemist on kohaliku omavalitsuse kõrval​funktsiooniga.
  56. Kuna praeguses asjas on vaidlustatud kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest väljuvat otsust, oli välise õigusabi kasutamine vastustaja poolt põhjendatud. Vastustaja taotletud õigus​abikulude suurus – 1218 eurot apellatsiooniastmes (sh apellatsioonkaebuse koostamiseks) – ei ole ka selline, et kahtluse alla sattuks äriühingust kaebaja põhiseadusliku kaebeõiguse kasutamise võimalikkus. Seetõttu nõustub Riigikohus ringkonnakohtuga, et praeguses asjas oli vastustaja kantud õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt põhjendatud.
  57. Riigikohus jätab HKMS § 230 lg 5 p 1 alusel kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonna​kohtu otsuse muutmata. Kassatsiooniastmes on vastustaja taotlenud, et kaebajalt mõistetaks välja õigusabikulud 273 eurot. Vald on esitanud HKMS § 109 lg-s 1 nõutavad kuludokumendid (toimiku lehed 159–161). Riigi​kohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega, mis tuleb HKMS § 108 lg 1 esimese lause alusel kaebajalt välja mõista. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel riigituludesse arvata. Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Jüri Põld

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.