RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-96-15 16. november 2015 Eesistuja Saale Laos, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kriminaa

§ 201lg 1 järgi. Menetluse lõpetamine Kr

MS § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu

1. juuli
2. a määrus kriminaalasjas nr 1-15-2001 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kannatanu A. P. esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Tartu Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Marek pooled Vahing Asja läbivaatamise kuupäev ja
3. oktoober 2015, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
4. Tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused osas, millega lõpetati kriminaalmenetlus J. K.

§ 201lg 1 järgi mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

2. Lõpetada kriminaalmenetlus J. K.

§ 201lg 1 järgi kuriteo aegumise tõttu.

1. Täiendada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni ja lugeda, et kohus jättis kannatanu A. P. tsiviilhagi läbi vaatamata.
2. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu määrused muutmata.
3. Kannatanu A. P. esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttuse määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. mail 2015 toimus Tartu Maakohtus eelistung kriminaalasjas nr 1-15-2001 J. K.

§ 201lg 1 järgi.

Süüdistusakti kohaselt pööras J. K. ajavahemikus

1. ̶
2. juuli 2010 enda kasuks temale usaldatud X-le kuuluva vara (4460 kg otra) ja tekitas X-le kahju 446 eurot. Kannatanu A. P. taotles prokuratuuri kaudu esitatud tsiviilhagis kahjuna tekitatud 6604,06 euro hüvitamist. Eelistungile kutsuti süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör, kuid mitte kannatanut ega tema esindajat. J. K. kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitas eelistungil taotluse menetluse lõpetamiseks, millega ringkonnaprokurör Marek Vahing nõustus.
3. Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrusega lõpetati kohtulikus eelmenetluses kriminaalmenetlus KrMS § 2742 lg 1 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Maakohus leidis, et KrMS § 262 kohaselt on kohtul eelistungil õigus lahendada ka kriminaalmenetluse mõistliku menetlusajaga lõpetamise taotlust. Arvestades mõistliku menetlusaja rikkumise ulatust pidaski kohus mõistlikuks lõpetada menetlus juba eelistungil, kuna see ei riku ühegi menetlusosalise õigusi.
6. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse vaidlustas kannatanu A. P. esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, kes taotles määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kaebuse kohaselt ei edastatud määrust kannatanule ja ta sai lõpetamisest teada juhuslikult. Kannatanu õigusi rikuti oluliselt sellega, et eelistungile kutsumata jätmise tõttu ei saanud A. P. esitada vastuargumente J. K. kaitsja taotlusele kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamisel oleks maakohus pidanud lisaks süüdistatava õigustele kaaluma ka kannatanu huve. A. P. peab esitama hagi eraldi tsiviilkohtumenetluses, mis põhjustab talle täiendavaid kulutusi. Lisaks leitakse määruskaebuses, et kriminaalmenetluse lõpetamine ei olnud põhjendatud, sest eeldatavasti oleks kriminaalasi saanud lõpliku lahenduse juba
7. a sügisel.
8. Tartu Ringkonnakohtu
9. juuli
10. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu lahend muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Apellatsioonikohus ei pidanud kannatanu istungile kutsumata jätmist rikkumiseks, kuna KrMS § 259 lg 2 kohustab eelistungile kutsuma vaid prokuröri ja kaitsja. Kohtumäärus saadeti A. P-le süüdistusaktis toodud aadressile ja kohus ei teadnud, et kannatanu seal ei ela. A. P. õigusi aitab tagada ka määruskaebemenetlus, kus isik saab esitada kõik vajalikud etteheited. Kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu pidas ka ringkonnakohus põhjendatuks ja selgitas, et hagi läbi vaatamata jätmisest hoolimata on kannatanul võimalik esitada see uuesti tsiviilkohtumenetluses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
11. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule määruskaebuse A. P. esindaja vandeadvokaat B. Mõttus, kes palub tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused ja jätkata kriminaalasja menetlust. Kuigi kohtud nõustusid kaitsjaga, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb lisaks süüdistatava õigustele kaaluda ka kannatanu omi, ei ole seda tehtud. Kannatanult võeti üldse võimalus oma vastuargumente esitada. Kaitseaktis taotles J. K. kaitsja menetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja ületamise tõttu ja seega oli maakohtule teada, et teema võib eelistungil aktualiseeruda. Siiski ei pidanud kohus vajalikuks A. P-d istungi toimumisest teavitada. Lisaks ei kontrollinud maakohus kannatanu kontaktandmeid ja edastas määruse koopia lihtpostiga valele aadressile. Lisaks A. P. õiguste üldisele riivele kannab ta ka tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise tõttu olulist kahju, sest tsiviilkohtumenetlus nõuab täiendavaid kulutusi. Kannatanu esindaja hinnangul ei ole kriminaalmenetlus kestnud niivõrd kaua, et see KrMS § 2742 lg 1 alusel lõpetada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12. Maakohus lõpetas
13. mai
14. a määrusega kriminaalmenetluse J. K.

§ 201lg 1 järgi Kr

MS § 2742 lg 1 alusel seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Süüdistuse järgi pani J. K. talle etteheidetava teise astme kuriteo toime

1. ̶
2. juulil
3. KarS § 81 lg 1 p 2 sätestab, et teise astme süütegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad KarS § 81 lg-test 5 ja 7 tulenevad kuriteo aegumise katkemise või peatumise alused. Seega on kuritegu, milles J. K.-d süüdistatakse, Riigikohtu menetluse ajaks aegunud. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt on aegumine kriminaalmenetlust välistav asjaolu ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Kriminaalmenetluse jätkamist J. K. ei taotle.
4. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb kohtul alati võtta seisukoht ka esitatud tsiviilhagi osas. Maakohus eksis selle nõude vastu, kuna lõpetamise määruses jäeti tsiviilhagi suhtes seisukoht võtmata. Isegi kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatama, tuleb vastav järeldus esitada kohtulahendi resolutsioonis ja KrMS § 2631 lg 3 kohaselt selgitada kannatanule, et KrMS § 274 lg 4 järgi on tal võimalik esitada oma nõue tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus jättis selgitamiskohustuse täitmata. Ringkonnakohus märkis määruse põhjendavas osas, et hagi jääb läbi vaatamata, ning selgitas kannatanule võimalust esitada nõue tsiviilkohtumenetluses. Ringkonnakohtul tulnuks aga maakohtu määrust ka vastavalt täiendada. Kuna ringkonnakohus on määruses tsiviilhagi kohta siiski arvamust avaldanud leiab kolleegium, et Riigikohtul on võimalik kohtumääruse resolutsiooni täiendada ja lugeda, et ringkonnakohus jättis A. P. tsiviilhagi läbi vaatamata.
5. Väljaspool kriminaalasja arutamise piire selgitab kolleegium KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise menetluslikke aspekte. See säte võimaldab sõnaselgelt kriminaalmenetluse lõpetada üksnes kohtuistungil kohtuliku arutamise ajal. Eelistungil saab KrMS § 258 lg 1 p 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada vaid KrMS § 199 lg 1 p-des 2–6 sätestatud alustel (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. mai
7. a määrust asjas nr 3-1-1-33-15, p 13). Seega rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, kui lõpetas kohtulikus eelmenetluses kriminaalmenetluse seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. KrMS § 259 järgi peavad eelistungil kohustuslikus korras osalema vaid kaitsja ja prokurör. Menetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu puudutab aga ka süüdistatavat ja kannatanut, mistõttu ei ole põhjendatud menetluse lõpetamine enne kõigi menetlusosaliste ärakuulamist. Nagu ka käesolevas asjas, võib kohtunik eelistungit planeerides juba teada, et tõusetub küsimus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. KrMS § 259 lg 3 järgi võib vajadusel korral kutsuda eelistungile ka teisi menetlusosalisi. Kutsudes eelistungile kõik menetlusosalised saab kohus eelistungilt minna üle kohtulikule arutamisele ja otsustada seal kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel.
8. Veel tuleb märkida, et KrMS § 2742 lg 1 järgi kriminaalmenetluse lõpetamine on mõistliku menetlusaja nõude rikkumise heastamisel n-ö viimane abinõu. Eelöeldu tähendab, et enne lõpetamise kasuks otsustamist peab kohus vaagima, kas rikkumist saab heastada süüdistatava karistuse kergendamisega (KrMS § 306 lg 1 p 61) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. juuni
10. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 659). Eelnevat arvestades tulnuks kohtul kasvõi põgusalt kaaluda võimalust rikkumise heastamiseks kergendades süüdimõistmisel J. K-le mõistetavat karistust. Kuna aga J. K-le etteheidetav kuritegu on aegunud ja kriminaalmenetluse jätkamine välistatud, ei ole eelnevatel etteheidetel konkreetses kriminaalasjas enam sisulist tähendust.
11. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et KrMS § 344 lg 2 kohaselt on kannatanul kassatsiooniõigus üksnes tsiviilhagisse puutuvas osas. Kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et viidatud sättest tulenevalt võib kannatanu kasseerida kriminaalasjas tehtud ringkonnakohtu otsuse eelkõige osas, milles see otsus välistab kannatanu tsiviilnõude rahuldamise nii kriminaal- kui ka tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. juuni
13. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-52-05, p 9.2). Küll aga ei saa kannatanu nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. juuni
15. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-09, p 17). Kuna vastavalt KrMS § 389 lg-le 1 järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel Riigikohtus sama seadustiku
16. peatüki sätteid, on A. P-l praegusel juhul kaebeõigus vaid osas, milles kohtud jätsid tema tsiviilhagi kohta seisukoha võtmata.
17. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 2 ja 7, § 362 p-st 2, § 390 lg-st 1 tühistab Riigikohus maa- ja ringkonnakohtu määrused kriminaalmenetluse lõpetamises KrMS § 2742 lg 1 alusel ja lõpetab menetluse J. K

§ 201lg 1 järgi Kr

MS § 274 lg 1 kohaselt kuriteo aegumise tõttu. Samuti tuleb täiendada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni ja lugeda, et kohus jättis kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata. Muus osas jäävad määrused muutmata. Kannatanu esindaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt)