Obsah (8)

§ 228§ 110§ 111§ 112§ 1§ 116§ 175§ 178

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-35-15 16.

) § 112 lg 1 p-s 1 toodud valemit, on kaebaja 4 kuu sissetulek 3183 eurot ja 82 senti, millest ühe kuu keskmine sissetulek on 795 eurot ja 96 senti. Sellest on võima​lik maha arvestada kommunaalkulud 200 eurot ja lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks kuluv summa 150 eurot. Seega on kaebaja kuusissetulek pärast mahaarvamisi 445 eurot ja 96 senti. Kahe kuu keskmine sisse​tulek on järelikult suurem kui riigilõiv 562 eurot ja 11 senti. Isegi kui tõlgendada väikelaenu eluasemega seonduva kulutusena, ei jää kaebaja kahe kuu keskmine sissetulek alla riigi​lõivu. Seega pole menetlusabi andmine lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. L. O. esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta ning rahuldada uue lahendiga menetlus​abi taotlus ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks tagasi ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjendused on järgmised: 1) kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaebaja vältimatud igakuised kulud toidule. Lisaks alaealise lapse ülalpidamisele on kaebajal ka enese ülalpidamise kohustus. On mõeldamatu, et kaebajat peetakse menetluskulude kandmise võimeliseks tema söögiraha arvelt. Seda seisukohta toetab ka täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1, mille kohaselt ei arestita isiku sissetulekuid ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusele vastavas osas. Kaebaja igakuised toidukulud ei ületa seda summat; 2) kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kaebaja lapse ülalpidamise kohustuse seadusest tulenevas ulatuses. Kaebaja arvestas oma sissetulekute piiratusest lähtudes lapse ülalpidamis​kuluks 150 eurot, kuid perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi ei või alaealise lapse ülalpidamiseks igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle järgi on kaebaja ülalpidamiskohustus lapse ees 195 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et

§ 228

lg 1 p 3 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 3 lg 3 teise lause alusel tuleb asi anda lahendamiseks Riigikohtu üld​kogule. 8.

§ 110

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks ning menetlusabina võib kohus isiku taotlusel muu hulgas määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest või ta võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määra​tud tähtaja jooksul.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotle​jale menetlus​abi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlus​abi, kui menetluskulud ei ületa eeldata​vasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamis​kohustuste täitmiseks ette​nähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

1. Kaebaja on praeguses asjas kohustatud maksma riigilõivu 562 eurot ja 11 senti. Tema igakuine töötasu oli menetlusabi taotluse esitamise ajal 535 eurot ja 33 senti, lisandus lapsetoetus 19 eurot ja 18 senti. Lisaks nähtuvad kaebaja pangakonto väljavõttelt taotluse esitami​sele eelnenud aja jooksul järgmised ühekordsed sissetulekud:
2. augustil 2014 100 eurot K. K.-lt,
3. augustil 2014 90 eurot sularaha sissemaksena,
4. augustil 2014 20 eurot K. V.-lt selgitu​sega "Skechers kingad",
5. septembril 2014 200 eurot sularaha sissemaksena,
6. septembril 2014 70 eurot Harku Vallavalitsuselt,
7. oktoobril 2014 17 eurot ja 95 senti A. E.-lt selgitusega "skechers k/s saapad 32",
8. novembril 2014 200 eurot M. K.-lt,
9. novembril 2014 50 eurot sularaha sissemaksena,
10. detsembril 2014 50 eurot M. K.-lt,
11. detsembril 2014 100 eurot M. K.-lt,
12. detsembril 2014 20 eurot K. K.-lt.
13. septembril 2014 sai kaebaja puhkuseraha 206 eurot ja 62 senti ning
14. septembril 2014 Eesti Haigekassalt töövõimetushüvitist 36 eurot ja 32 senti, kuid seejärel
15. septembril 2014 töötasu üksnes 330 eurot ja 14 senti.
16. oktoobril 2014 sai kaebaja töövõimetus​hüvitist 72 eurot ja 63 senti ning
17. oktoobril 2014 töötasu 472 eurot ja 78 senti. Kaebajal on kaas​omandis endise elu​kaaslasega (M. K.) korter, millel lasub hüpoteek 144 093 eurot ja 90 senti. Tema pangakonto jääk oli taotluse esita​mise hetkel 42 eurot ja 21 senti. Kaebajaga koos elab tema alaealine laps K. K. Kaebajal on eluasemelaenu maksmise kohustus 285 eurot kuus (laenujääk taotluse esitamise hetkel 144 093 eurot ja 90 senti), kuid neid laenumakseid ta ise ei tasu. Kaebaja tasub väikelaenu makseid 60 eurot ja 43 senti kuus (laenujääk 1859 eurot ja 37 senti). Lisaks on iga​kuiste püsikuludena menetlusabi taotlusesse märgitud eluasemekulu 200 eurot, kulutused toidule 300 eurot, lapse kooli​kohustuse täitmisega seotud kulutused 100 eurot ja muud vältimatud püsi​kulutused (riided, hügieenitarbed jms) 50 eurot. Riigikohtule esitatud määruskaebuses palub kaebaja ülalpidamis​kohustuse täitmiseks ettenähtud summana arvestada seadusjärgset ülalpidamiskohustust (perekonna​seaduse § 101 lg 1), st 195 eurot.
18. Kui

§ 112

lg 1 p-st 1 lähtudes liita kokku kõik menetlusabi taotluse esitamisele eelne​- nud nelja kuu sissetulekud, nii püsivad kui ka ühekordsed, on kaebaja nelja kuu sissetulek 3183 eurot ja 82 senti. Säte võimaldab sellest summast maha arvata eluasemekulud (200 eurot kuus) ning lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks ettenähtud summa (195 eurot). Seega jääb kaebaja nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmiseks sissetulekuks (3183,82 – 4 × (200 + 195)) ÷ 4 × 2 = 801 eurot ja 91 senti. 11.1. Seetõttu ei võimalda

§ 112lg 1 p 1 kaebajale menetlusabi anda.

Halduskohtu​menetluse seadustikus ei ole ka teisi sätteid, mis võimaldaksid anda kaebajale menetlusabi. Kolleegium kahtleb sellise olukorra põhiseadus​pärasuses. Regulatsioon võib eba​proportsionaalselt piirata põhiseaduse (PS) §-s 15 ja § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigusi. PS § 15 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. 11.2. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kaebajat isegi osaliselt vabastada riigilõivust, mis on suurem kui tema igakuine püsiv sissetulek (kuupalk ja lapsetoetus). Kuigi sissetulekust saab maha arvata maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamis​kohustuste täitmiseks ette​nähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile, ei võimalda halduskohtumenetluse seadustik vältimatuteks püsikuludeks pidada põhjendatud kulutusi toidule, ravimite​le ja hügieenitarvetele. Kolleegium kahtleb sellise olukorra põhiseaduspärasuses, kus isik on sunnitud valima oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumise ja häda​vajalikus ulatuses toidu, ravimite või hügieenitarvete ostmise vahel. Praegu​sel juhul võib isiku kohustus riigilõiv täies ulatuses tasuda kahjustada ka lapse huve, sest kuigi lapse ülalpidamiseks ette​nähtud kulud on

§ 112

lg 1 p 1 järgi mahaarvatavad, toob üle​jäänud sissetuleku riigi​lõivuna tasumise kohustus kaasa vajaduse kasutada alles jäävat summat ka kaebaja enda ülal​pidamiseks, sh toidu ostmiseks. 11.3. Isegi kui püsiva sissetulekuga isik oleks pikema aja jooksul võimeline kogu riigilõivu tasuma, ei pruugi ta olla võimeline tasuma kogu summat korraga. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda kaebajal aga riigilõivu tasumist ka osamaksetena, sest riigilõivu osamaksetena tasumise võimalus on üks menetlusabi liike (

§ 110

lg 1 p 2) ja

§ 112lg 1 p 1 välistab sellises olukorras igasuguse menetlus​abi andmise.

Halduskohtumenetluse seadustik ei sisalda sätet, mis oleks analoogiline tsiviil​kohtu​menetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg-ga 31, mis sätestab: "Kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, võib kohus menetlusabi korras määrata, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv tasutakse osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul." Halduskohtu​menetluse seadustikus puudub ka viide TsMS § 181 lg-le 31, mis oleks

§ 1

lg 3 kohaselt halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaldamiseks vajalik. Kolleegium märgib siiski, et ka võimalus tasuda riigilõivu osamaksetena ei kõrvaldaks probleemi, et isiku vältimatute püsikuludena ei ole võimalik arvestada toidu- jm vältimatuid kulutusi (vt käesoleva määruse p 11.2). 11.4. Kohtupraktikas on välistatud võimalus tõlgendada

§ 112

lg 1 p 1 koos​toimes

§ 116lg-ga 2 ja Ts

MS §-ga 186. Riigikohtu halduskolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-82-13, et TsMS § 186 lg 1 on

§ 116

lg 2 alusel kohaldatav vaid juhul, kui isik vastab

§ 112lg-s 1 sätestatud menetlusabi saamise tingimustele (määruse p 10).

Halduskolleegium tugines see​juures tsiviilkolleegiumi määru​sele asjas nr 3-2-1-146-12, kus tsiviilkolleegium oli asunud seisu​kohale, et menetlusabi asjaolusid tuleb kontrollida kahes osas: esmalt analüüsitakse taotleja enda sisse​tulekuid ja muid asjaolusid TsMS § 182 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning seejärel, juhul kui pole alust TsMS § 182 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi menetlusabi andmisest keeldumiseks, arvestatakse TsMS §-s 186, sh lg-s 1 sätestatud asja​olusid (määruse p-d 8 ja 9). 12.

§ 111

lg 1 võimaldab anda menetlusabi üksnes juhul, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul on see eeldus täidetud. Kuigi halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ei saa apellatsioonkaebust pidada perspektiivi​tuks. Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses maksuhalduri ja halduskohtu teostatud tõendite kogumist ja hinda​mist, mh küsimuses, kas maksunormide rikkumised olid tahtlikud. Samuti heidab kaebaja ette maksuhalduri puudulikku tegevust maksuvõla sissenõudmisel äriühingult, mille​kohased väited on halduskohus kaebaja sõnul jätnud hindamata. Ka ringkonnakohus ei keeldunud menetlus​abi andmisest apellatsioonkaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu.

§ 112

lg 1 p 3 välistab menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud taot​le​ja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitte​seotud õigusi. Kolleegium on seisukohal, et ka see säte ei välista praeguses asjas kaebajale menetlusabi and​mist – isegi kui äriühingu juhatuse liikmena tegutsemist käsitada majandus- või kutse​tegevusena, mõjutab vastutusotsusega määratud summa sissenõudmine otseselt kaebaja ja tema lapse toimetulekut, puudutades seega kaebaja õigusi ka väljapool majandus- ja kutsetegevuse sfääri. 13.

§ 228

lg 1 p 3 sätestab, et haldusasi antakse halduskolleegiumi määrusega lahendada Riigikohtu üldkogule, kui haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu​menetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist. PSJKS § 3 lg 3 teise lause kohaselt lahendab üldkogu Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. Eeltoodud põhjus​tel annab kolleegium asja lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. 14.

§ 175

lg 3 ja

§ 178

lg 3 alusel tuleb kaebaja ja menetlusväliste isikute nimed avaldatavas määruses asendada initsiaalidega. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld