← Eesti

3-3-1-46-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Menetlusosalised Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

"Mikro​põllu​majandus​ettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 89) § 8 lg-le 10, kuna ühistaotleja OÜ Toosi talu juhatuse liige ja ainuomanik Helmuth Sultsenberg on varem saanud Toosi talu pidava FIE-na 94 635 eurot ja 13 senti mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust. OÜ Toosi talu taotles ühis​taotlejana toetust 30 609 eurot, seega ületaks toetusmäär lubatud 100 000 euro piiri. FIE Ain Ilvese, FIE Aivo Ilvese ja OÜ Toosi talu vaide jättis PRIA

  1. juuni
  2. a vaideotsusega nr 13-4/260 rahuldamata.
  3. FIE Ain Ilves, FIE Aivo Ilves ja OÜ Toosi talu esitasid
  4. juulil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. PRIA on ebaõigesti leidnud, et samas maakonnas ja samas vallas tegutsemine tähendab "samas tegevuskohas" tegutsemist. Määrusest nr 89 ei tulene selgelt, mida tuleb mõista tegutsemisena samal põllumajandussaaduste tootmise alal. OÜ Toosi talu tegeleb teravilja- (v.a riis) ja kaunvilja​kasvatuse, õliseemnekasvatuse ning loomakasvatusega. FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu see​vastu tegeleb põllumajandussaaduste tootmise ja kokkuostuga, ümbertöötlemise ja müügiga, põllu​majandusteenuste osutamisega ning metsamaterjaliga. Seega pole

§ 8lg 10 kohaldamise eeldused täidetud.

PRIA ei ole põhjendanud, milles seisneb FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu valitsev mõju OÜ Toosi talu suhtes.

§ 3

lg-t 2 tuleb mõista nii, et ühistel taotlejatel ei tohi olla valitsevat mõju üksteise suhtes. PRIA jättis kaebajad enne haldusakti andmist ära kuulamata. Kui vastustaja oleks selle kohustuse täitnud, oleks ta saanud lisaandmeid valitseva mõju, sama tegevuskoha ja samade põllu​majandus​saaduste tootmise kohta. Ühtlasi ei andnud PRIA kaebajatele Euroopa Liidu ühise põllumajandus​poliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 62 lg 4 kohaselt võimalust oma taotlust muuta.

  1. Tartu Halduskohus rahuldas
  2. veebruari
  3. a otsusega kaebuse ning tühistas PRIA
  4. märtsi
  5. a otsuse nr 13-6/
  6. Halduskohus leidis, et FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu ja OÜ Toosi talu tegevusalad ei olnud
  7. aastal Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodide põhjal samad. Sama ei olnud ka ettevõtete tegevuskoht. OÜ Toosi talu tegutseb Toosi külas ning tema tegevusalaks on teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus ning õlitaime​seemnete kasvatus (EMTAK kood 01111), lisaks ka loomakasvatus (EMTAK kood 01499). FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu tegutseb Raja külas ning tegevusalaks on segapõllumajandus (EMTAK kood 01501). Halduskohus leidis, et FIE Helmuth Sultsenbergile makstud 94 635 euro ja 13 sendi suurune toetus ei takista ühistaotlejate taotluse rahuldamist, sest FIE Helmuth Sultsenberg ja ühistaotleja OÜ Toosi talu on eraldi isikud ning

§ 8

lg 8 lubab programmiperioodil saada erinevate taotluste alusel kuni 200 000 eurot toetust.

  1. PRIA palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada. Äriregistri andmetel oli
  2. a majandusaastal OÜ Toosi talu tegevusalaks segapõllumajandus (EMTAK kood 01501), FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu tegevusaladeks segapõllumajandus ja põllumajandust abistavad tegevused (EMTAK koodid 01501 ja 01611). Seega on isikute tegevus​alad samad. Halduskohus lähtus äriregistri
  3. a andmetest, kuigi

§ 2

lg-st 1 ning § 3 lg 1 p-dest 1 ja 2 tuleneb, et erinevaid majandusnäitajaid vaadatakse taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud aasta seisuga. Nii OÜ Toosi talu kui ka FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu asukohaks ehk tegevuskohaks on Halliste vald Viljandimaal. Samas maakonnas ja vallas tegutsemist saab käsitada samas tegevus​kohas tegutsemisena. Kuigi määruses nr 89 ega selle seletuskirjas pole sõnaselgelt määratletud tegevuskoha mõistet, siis kasutades analoogiat mõne teise toetusmeetmega, on sama tegevuskoha piiritlemine valla territooriumiga põhjendatud. Näiteks põllumajandusministri

  1. detsembri
  2. a määruse nr 119 "Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 6 lg-s 7 on sama tegevuspiirkond määratletud maakonnana. Mõiste sisustamisel tuleb järgida ka kõigi toetusskeemide põhimõtet välistada toetussummade sattumine samade isikute või ettevõtete ringi kätte, tagada võimalikult paljudele isikutele ja ettevõtetele toetuste kättesaadavus ning välistada sarnaste investeeringute koondumine kitsasse piirkonda. Alusetu on halduskohtu viide

§ 8lg-le 8, sest kohaldada tuleb sama määruse § 8 lg-t 10.

  1. Tartu Ringkonnakohus jättis
  2. aprilli
  3. a otsusega PRIA apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi.

§ 8

lg 10 kohaldamisalasse kuuluvad ka juhud, kus ühistaotlejate hulka mittekuuluv isik omab valitsevat mõju konkurentsiseadus (KonkS) § 2 lg 4 tähenduses ühe või mitme ühis​taotleja suhtes. FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talul on võimalik H. Sultsenbergi isiku kaudu mõjutada OÜ Toosi talu, kuna äriregistri andmetel on ta OÜ Toosi talu ainuosanik ning kuni

  1. veebruarini 2013 ka üks äriühingu juhatuse liikmetest. Õige on PRIA seisukoht, et taotluse nõuetekohasuse hindamisel tuleb arvesse võtta taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaasta andmeid (määruse nr § 89 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1 p-d 1 ja 2). Kuna taotlus esitati
  2. a-l, tuleb arvestada taotlejaid iseloomustavaid andmeid
  3. a seisuga. Äriregistrist nähtuvalt on FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu põhitegevusalaks segapõllumajandus (EMTAK kood 01501). Ajavahemiku
  4. jaanuar kuni
  5. detsember 2011 kohta esitatud OÜ Toosi talu majandusaasta aruande kohaselt on nimetatud osaühingu põhitegevusalaks
  6. a-l olnud segapõllumajandus (EMTAK kood 01501). Samas on
  7. a majandusaasta aruande lisas 7 märgitud, et müügitulu oli mainitud aastal tegevusalade kaupa järgmine: koodile 01111 (teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus) vastab 19 166 eurot ning koodile 01611 (taimekasvatuse abitegevused) vastab 1240 eurot. Seega ei lange äriregistris
  8. a kohta märgitud majandusaasta info kokku sellega, mis on esitatud majandusaasta aruandes endas. Lisaks tekitab segadust see, et majandusaasta aruande lk-l 16 on põhitegevusalana märgitud segapõllumajandus (EMTAK kood 01501) ning müügituluna 19 166 eurot. OÜ Toosi talu
  9. a majandusaasta aruande lisas 10 "Müügitulu" on võrdlevalt ära toodud ka
  10. a müügitulu, millest nähtub, et OÜ Toosi talu müügitulu koosnes
  11. a-l järgmistest osistest: kood 01111 ja sellele vastav 19 166 eurot ning kood 01611 ja sellele vastav 1240 eurot. Ka taotluse raames esitatud dokumendist ei saa teha üheseid järeldusi isiku tegevusala kohta. Taotlust puudutavatest dokumentidest on näha, et isik on tegelenud teravilja- ning loomakasvatusega ning on plaaninud nimetatud tegevustega ka jätkata (vt nt tl 78 pöördel, tl 87 pöördel). Seega on PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel jätnud olulise tähtsusega asjaolu välja selgitamata. Olukorras, kus esitatud andmete põhjal on alust kahelda isiku täpses tegevusalas, peab haldusorgan tegema täiendavaid toiminguid, et selgitada välja tegelik olukord. Kuna PRIA ei ole kindlaks teinud OÜ Toosi talu
  12. a tegevusala, ei saa tõsikindlalt väita, et OÜ Toosi talu ja FIE Helmuth Sultsenberg tegutsesid ühel ja samal tegevusalal. Vastuseks apellatsioon​kaebusele märgib ringkonnakohus veel, et segapõllumajandust ei saa võrdsustada teravilja- ja kaunviljakasvatuse ning õlitaimeseemnete kasvatusega, kuna EMTAK tegevusalade selgitavates märkustes on sõnaselgelt öeldud, et segapõllumajanduse alla ei kuulu taimekasvatus (kood 011) (vt EMTAK 2008 – selgitavate märkustega; arvutivõrgus kättesaadav: http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK%202008_0.pdf). Sellise rikkumise tõttu ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta sama tegevuskoha küsimuses, kuna

§ 8lg-s 10 nimetatud koosseisu asjaolud peavad esinema üheaegselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. PRIA leiab esitatud kassatsioonkaebuses, et kohtute otsused tuleb tühistada ja kaebus rahuldamata jätta. PRIA lähtus oma otsuse tegemisel äriregistri andmetest. PRIA-l puudus vajadus äriregistrile esitatud andmeid üle kontrollida. Lisaks on FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu saatnud PRIA-le õiendi oma tegevusvaldkondade kohta, kust nähtuvad tegevusaladena segapõllumajandus ja põllu​majandust abistavad tegevused. Kaebajad on kohtule
  2. jaanuaril 2014 saadetud vastuses kinnitanud, et OÜ Toosi talu tegeles segapõllumajanduse, põllumajandust abistavate tegevuste ja lisaks üheaastaste põllukultuuride kasvatamisega. Kui ringkonnakohtul oli otsuse tegemise ajal teada väidetavalt PRIA poolt välja selgitamata asjaolud, oleks tulnud otsus teha neist asjaoludest lähtuvalt.
  3. Kaebajad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ning märgivad, et sõltumata PRIA seisukohast tegevusalade kattuvuse kohta tuleks kaebus rahuldada, sest PRIA pole vaidlustanud esimese astme kohtus tuvastatud asjaolu, et FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu ja OÜ Toosi talu ei ole samas tegevuskohas tegutsevad ettevõtted. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kaebajad taotlesid "Eesti maaelu arengukavas 2007–2013" (MAK) põllumajandusettevõtete ajakohastamiseks ettenähtud toetust erinevate põllumajandusmasinate soetamiseks. ELÜPS § 57 lg 1 kohaselt antakse maaelu arengu toetusi Euroopa Komisjoni otsusega heakskiidetud MAK alusel ja korras. MAK-i kohaselt on toetuse õiguslikuks aluseks Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artikkel 26 ja meetme üldeesmärgiks põllumajandusliku tootmise konkurentsivõime suurendamine põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamise, nõuetele vastava põllumajanduse edendamise ja biomassi kasutuse edendamise kaudu. Üldeesmärgi saavutamiseks nägi MAK ette põllumajandus​ettevõtete toetamise kolme alameetme kaudu, neist alameetme 1.4.1 (kaebajad taotlesid toetust just selle alameetme kaudu) kaudu toetati mikropõllumajandusettevõtete arendamist. MAK nägi ette üldtingimused toetuse taotlemiseks selle alameetme raames, täpsemad investeeringutoetuse tingimused nägi ette ELÜPS § 58 lg 5, § 59 lg 5, § 60 lg 4 ja § 621 lg 2 alusel kehtestatud alameetme rakendusmäärus. Põllumajandusministri
  5. septembri
  6. a

"Mikropõllu​majandus​ettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" § 8 lg 10 kohaldamine ongi praeguse vaidluse põhjustanud.

§ 8lg 10 sätestab, et kui ettevõtja suhtes omab Konk

S § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju taotlejaga samas tegevuskohas ja samal põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsev ette​võtja, ei saa nimetatud ettevõtjad taotleda toetust rohkem kui 100 000 eurot programmiperioodil kokku. Nimetatud säte näeb ette kolm koosseisuelementi, mis peavad esinema üheaegselt: 1) taotleja suhtes omab KonkS § 2 lg 4 tähenduses valitsevat mõju teine toetust taotlev või toetust saanud ettevõtja; 2) see ettevõtja tegutseb taotlejaga samas tegevuskohas ja 3) samal põllu​majandus​saaduste tootmise alal. 9. Kassatsioonimenetluses ei vaielda enam selle üle, et

§ 8

lg 10 koosseis on valitseva mõju osas täidetud: OÜ Toosi talu üle omab valitsevat mõju selle ainuosanik ja juhatuse liige H. Sultsenberg, kes Viljandimaal Halliste vallas Raja külas asuvas Toosi talus füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsedes on saanud aastatel 2008-2011 samast alameetmest toetust (tl 108-115). Valitsevat mõju kirjeldab KonkS § 2 lg 4 kui isiku võimalust mõjutada oluliselt teise ettevõtja juhtorganite koosseisu või hääletamist või kasutada või käsutada teise ettevõtja vara. Kahtlust ei saa olla, et H. Sultsenbergil oli taotluse esitamise ajal võimalus mõjutada OÜ-d Toosi talu eelkirjeldatud viisil. 10. Kohtud ja pooled on olnud erinevat meelt küsimuses, mida mõista samas tegevuskohas ja samal põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsemise all. Neid mõisteid määrus nr 89 ega selle aluseks olevad õigusaktid täpsemalt ei defineeri. Äriseadustiku (ÄS) § 4 lg 5 näeb ette, et ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab äriühing tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusala äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. Kolleegium peab põhjendatuks PRIA ja ringkonnakohtu seisukohta, et tulenevalt

§ 2

lg-st 1 ja § 3 lg 1 p-dest 1 ja 2 tuleb ettevõtja tegevusala kindlaks tegemisel lähtuda taotluse esitamise aastale eelneva majandusaasta andmetest. Eeltoodust selgub, et ettevõtja ise määratleb ja teatab äriregistrile oma tegevusalad. Seega pole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et PRIA oleks pidanud ettevõtja poolt majandusaasta aruandes avaldatud põhitegevusala kahtluse alla seadma. Samuti ei ole põhjendatud ringkonnakohtu väide, et taimekasvatus ei kuulu EMTAK 2008 selgitavate märkuste kohaselt segapõllumajanduse alla (vt EMTAK 2008 – selgitavate märkustega; arvutivõrgus kättesaadav: http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK%202008_0.pdf). Viidatud selgitavates märkustes on koodiga 01501 tähistatud tegevusala kirjeldatud järgmiselt: "taime​kasvatusega kombineeritud loomakasvatus, st tootmine ei ole spetsialiseeritud kummalegi tegevus​alale. Põllumajandusliku üksuse suurus ei ole määrav tegur. Kui taimekasvatuse või looma​kasvatuse toodang moodustab standardsest brutomarginaalist 66% või enam, siis ei kuulu üksus sega​põllu​majanduse alla, vaid tuleb liigitada kas taime- või loomakasvatuse alla." Nagu ringkonnakohtu otsusest nähtub, märkis OÜ Toosi talu

  1. aasta majandusaasta aruandes osaühingu põhitegevusalana segapõllumajanduse (EMTAK kood 01501). Ka PRIA-le esitatud taotluses kinnitas OÜ Toosi talu, et tegeleb segatootmisega, kasvatab teravilja ja rapsiseemet ning veiseid. Segapõllumajandust põhitegevusalana on kinnitanud ka FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu. Seega võis PRIA järeldada, et ettevõtjad tegutsevad samal põllumajandussaaduste tootmise alal. Praegu pole vaja arutleda küsimuse üle, kas OÜ Toosi talu on majandusaasta aruandes määranud tegevusalad EMTAK koode kasutades õigesti. Kaebaja on jäänud PRIA-le esitatud dokumentides selle juurde, et tegeleb segatootmisega. Kui taotluses esitatud andmed peamiste tegevusalade kohta kattuvad äriregistrile esitatud andmetega, puudub PRIA-l vajadus küsida lisaselgitusi või analüüsida majandusaasta aruande lisades näidatud tuluallikaid.
  2. Kaebajate väide, et vastustaja pole tegevuskoha erinevusele kassatsioonimenetluses enam vastu vaielnud, ei ole õige. Vaidluse ese (HKMS § 41) on määratletud halduskohtule esitatud kaebuse ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse taotlustega, mitte väidetega. Kaebuses taotleti PRIA otsuse tühistamist ja PRIA kohustamist uue otsuse tegemiseks. Halduskohus rahuldas esitatud kaebuse. PRIA vaidlustas halduskohtu otsuse tervikuna, leides, et on kõik kolm koosseisulist asjaolu õigesti kindlaks teinud. Ringkonnakohus kontrollis apellatsioonimenetluses üksnes kahe asjaolu (valitsev mõju ja sama tegevusala) esinemist ja leidis, et otsuse tühistamise tingib juba see, et PRIA pole kindlaks teinud taotleja tegevusala. Kuna ringkonnakohtu seisukoht tegevusala kohta osutus ekslikuks, on kassatsioonimenetluses vaidluse all ka apellatsioonkaebusega vaidlustatud sama tegevuskoha käsitlus. Vaidluse ese kandus tervikuna kassatsiooniastmesse üle.
  3. Äriseadustik ei nõua ettevõtja tegevuskoha äriregistrisse kandmist. ÄS § 75 lg 2 p 1 ja § 138 lg 2 p 1 kohaselt kantakse registrikaardile ettevõtja asukoht ja aadress. Äriregistri kaardile kantud andmetest seega isiku tegevuskoht ei nähtu ning halduskohus on ekslikult lugenud äriregistri kaardile kantud asukoha aadressi ettevõtja tegevuskohaks. Isiku tegevuskoha mõiste on määratletud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 16 järgmiselt: "Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht." TsÜS § 29 teeb vahet juriidilise isiku asu- ja tegevuskohal: juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, tegevus​koht aga tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht. Kui asukoht on seotud juriidilise isikuga, siis tegevuskoht on seotud isiku faktilise püsiva tegevusega mingis kohas. FIE Helmuth Sultsenbergi Toosi talu ja OÜ Toosi talu on põllumajandusettevõtted, mis vastavalt avaldatud põhitegevusalale tegelevad nii looma- kui ka taimekasvatusega. Seega toimub mõlema ettevõtja majandustegevus nii loomakasvatushoonetes kui ka põldudel, mis tähendab, et püsiva ja kestva majandustegevuse kohti on raske, kui mitte võimatu, konkreetse aadressiga siduda. OÜ Toosi talu on avaldanud PRIA-le esitatud taotluses, et kasutab rendilepingu alusel 64,8 ha maad. Kui põllumajandusettevõtte tegevuskohta pole võimalik siduda konkreetse talu või muu tegevuskoha nime ja liigiga (nt Toosi talu) ning majandustegevus toimub laial maa-alal asuvatel põldudel, mille asukoht võib sõltuvalt rendilepingute kehtivusest olla ajas kiiresti muutuv, on põhjendatud põllumajandusettevõtja tegevuskoht määrata kohaliku omavalitsuse täpsusega, kasutades äriühingu asukoha kohta äriregistrisse esitatud andmeid. Isikul on võimalik tõendada ka seda, et tema tegevuskoht asub teises kohaliku omavalitsuse üksuses, kui tema äriregistrijärgne asukoht. ÄS § 62 lg-d 3 ja 4 näevad ette, et füüsilise isiku elukohana ja juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta vastavalt kas elab või asub. ELÜPS § 59 lg 3 näeb ette, et PRIA kontrollib taotleja, taotluse ja kavandatava tegevuse vastavust nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel. Kuna asukoha andmed on äriregistrist kergesti leitavad, võimaldab

§ 8lg 10 selline tõlgendus tõhusa kontrolli toetusetaotluste üle.

Tegevus​koha määramine kohaliku omavalitsuse täpsusega täidab ka eelviidatud normi eesmärki – tagada, et toetussummad ei koguneks ühte piirkonda üksteise suhtes valitsevat mõju omavate isikute kätte ega kahjustaks või ähvardaks kahjustada seeläbi konkurentsi. Kolleegiumi arvates ei välista sellist määratlust asjaolu, et erinevate valdade pindalad varieeruvad. Kaebajad on lähtunud tegevuskoha määramisel isiku asukoha aadressis sisalduvast küla nimest, kuid küla võib jääda taime​kasvatusega tegeleva isiku puhul faktilise majandustegevuse koha määratlemisel kitsaks. Eeltoodust tulenevalt pole PRIA eksinud, kui leidis, et OÜ Toosi talu suhtes valitsevat mõju omav Helmuth Sultsenberg tegutseb ettevõtjana samal tegevusalal ja samas tegevuskohas, mistõttu ületab ühistaotlejate taotletud toetusesumma lubatud toetuse suurust ning taotlus ei vasta seetõttu nõuetele.

  1. Kaebajad on PRIA-le veel ette heitnud, et PRIA jättis nad ära kuulamata ega selgitanud võimalust vähendada taotletud summat. Ära kuulamata jätmist väideti ka analoogilises haldusasjas nr 3-3-1-3711, milles Riigikohtu halduskolleegium tegi otsuse
  2. juunil
  3. Selle lahendi punktis 13 selgitas Riigikohus, et juhul, kui PRIA ei kaldu kõrvale taotluses esitatud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete küsimiseks, võib PRIA jätta toetuse taotlejad ära kuulamata, sõltumata sellest, et taotlus jäetakse rahuldamata. Ka praeguses asjas järgis PRIA taotlejate esitatud andmeid ning taotlejatelt lisaandmete küsimiseks puudus vajadus. Seega pole PRIA menetlusnorme rikkunud. Kaebajad on juba vaides teinud PRIA-le etteheiteid, et PRIA pole neile selgitanud ELÜPS § 62 lg-s 4 sätestatud võimalust taotleda toetussumma vähendamist. Seega pole küsimus selles, et kaebajad poleks olnud teadlikud võimalusest taotlust muuta. ELÜPS § 62 lg 4 võimaldab toetust määrata taotletust väiksemas summas üksnes siis, kui see ei kahjusta võimalust saavutada taotluses nimetatud tegevuse eesmärke ning taotlejad on nõus taotlust muutma. Praegusel juhul oleks OÜ Toosi talu toetuseosa tulnud vähendada ca 5000 euroni taotletud 30 609 euro asemel. Sellise määrani vähendatud toetussummast eraldivõetuna ei oleks ühistaotlejatele piisanud soovitud tehnika ostmiseks ning tegevuse eesmärgi saavutamine olnuks kaheldav. Kui taotlejad nägid võimalust taotluse eesmärkide täitmiseks ka vähendatud toetuse korral, oleks tulnud hiljemalt vaides sellest PRIA-le teada anda. Kuna kaebajad pole ka kohtumenetluses näidanud, et neil oleks olnud tõsine toetustaotluse muutmise kavatsus, ei too ka see menetlusnormide rikkumine kaasa otsuse tühistamist, sest ei saanud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58).
  4. Eelnevast tulenevalt tühistab kolleegium halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused ja jätab uue otsusega kaebuse rahuldamata.
  5. HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. PRIA-lt on kaebajate kasuks välja mõistetud menetluskulude katteks halduskohtu otsusega 615 eurot ja ringkonnakohtu otsusega 312 eurot. PRIA ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Tõnu Anton, Viive Ligi, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.