← Eesti

3-2-1-37-15

Obsah (5)§ 428§ 431§ 432§ 168§ 694

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-37-15 Määruse kuupäev Tartu, 20. november 2015 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Jaak

) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab kolleegium

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

Kolleegium ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kuna pooli esindavad advokaadid, ei ole

§ 431

lg 1 teise lause järgi vajalik pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi selgitada. 8.

§ 431

lg 2 esimese lause ning § 684 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus, mis menetluse lõpetab, ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab kolleegium Harju Maakohtu 16. mai 2014. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2014. a otsuse tsiviilasjas nr 2-13-59261.

§ 432

esimese lause kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 9.

§ 168

lg 4 kohaselt kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kolleegium jätab eeltoodu alusel kostja menetluskulud nii maakohtu- kui ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 10. Käesolev määrus lõpetab menetluse tsiviilasjas, jõustudes

§ 694lg 2 kohaselt avalikult teatavaks tegemise päeval.

Senises menetluses ei ole kindlaks määratud menetluskulusid. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks määrab kolleegium kostjatele menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja, kostjatel tuleb esitada nimekiri Riigikohtule hiljemalt

  1. detsembril
  2. Kolleegium selgitab kohtupraktika ühtlustamiseks vaid järgmist. Võlaõigusseaduse § 1046 lg 1 esimese lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane. Sellest eeldusest tulenevalt ei ole isikul juhul, kui ta esitab tema mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamisega seoses hagi oma õiguste kaitseks, kohustust vaidlustada väärtushinnangu põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Seega lasub nende faktiväidete tõendamise koormis kostjal sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks Ants Kull, Jaak Luik, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.