) § 459 lg 1 alusel vähendada vähemalt 407 euro 20 sendini (80% × 509 eurot). Kuigi hüvitise indekseerimine oli otsuse tegemise ajal kooskõlas Vabariigi Valitsuse
lg-ga 2 palunud lõpetada hüvitise tasumine või vähendada hüvitist alates hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.
lg 1 alusel muuta perioodiliste maksete tasumise aega ja suurust, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud maksete määramisel. Hageja tugines maksete suuruse muutmisel sellele, et jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud igakuise hüvitise korrutamisel tarbijahinnaindeksiga on hüvitis kasvanud ebamõistliku suuruseni; olenemata kutsehaigusest ei töötaks kostja enam oma vanuse tõttu ja seega on hüvitise maksmise alus ära langenud; kui kostja on võimeline töötama, tuleb hüvitist vähendada kahju hüvitamise eesmärgiga vastavuses oleva määrani; hüvitise muutmisel tuleb lähtuda kahju hüvitamise põhimõtetest, sest kahjuhüvitis ei tohi olla alusetu rikastumise allikas; kostjal on tervist mõjutavaid lapsepõlvetraumasid. Asjaolu, et tarbijahinnaindeksi tõttu on jõustunud kohtuotsusega kostjale välja mõistetud hüvitis ebamõistlikult suurenenud, ei saa olla
Tarbijahinnaindeks ei ole asjaolu, mille alusel hüvitis hagejalt kostja kasuks välja mõisteti. Ka kostja väidetavad lapsepõlvetraumad ei ole
lg 1 p-de 1 ja 2 järgi asjaoluks, mis annaks õiguse taotleda maksete suuruse muutmist. See asjaolu ei ole tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud vastuväiteid esitada. Igakuise hüvitise muutmisel ei tule lähtuda kahju hüvitamise põhimõtetest. Kahjuhüvitise perioodiliste maksete suurus on määratud kindlaks jõustunud kohtuotsusega.
lg 1 pdest 1 ja 2 ei tulene õigust taotleda hüvitise vähendamist seetõttu, et hageja väitel on kahjuhüvitis liiga suur ning seega alusetu rikastumise allikaks. Need väited võis hageja esitada tsiviilasjas nr 22/142/2005. Jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud perioodiliste maksete suuruse muutmise aluseks võib olla
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt hageja väide, et olenemata kutsehaigusest ei töötaks kostja enam vanuse tõttu ning isegi kui kostja oleks oma vanuse ja tervisliku seisundi poolest võimeline töötama, oleks tema töövõime vanuse tõttu vähenenud ja seetõttu ka sissetulek väiksem. Hageja ei ole tõendanud, et kostja töövõimetus on osaliselt või täielikult põhjustatud tema vanusest. Eksperdi kirjalik arvamus ja kohtuistungil suuliselt antud arvamus ei võimalda tuvastada, kui suures osas ja kas üldse on kostja töövõimetus põhjustatud tema vanusest. Kohtuistungil eksperdi antud vastused on vastuolulised, sest kuigi ta on leidnud, et vanuse tõttu on kostja kaotanud töövõimest 10– 20%, on ta kokkuvõttes märkinud, et kostja töövõimekaotus on valdavalt tingitud tööst ja töötingimustest ning vanuse osa on minimaalne. Ka meditsiiniline ekspertiis ning kohtuistungil ülekuulatud ekspertide ütlused ei tõenda hageja väidet, nagu oleks kostja töövõimetus põhjustatud tema vanusest. Maakohus, mõistes hagejalt kostja kasuks välja lisakulu 25 eurot kuus, ületas hagi piire, sest tegi otsuse nõude kohta, mida ei olnud esitatud (
Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada hüvitise tasumise kohustuse lõpetamata jätmise või hüvitise suuruse vähendamise osas ning jätta selles osas jõusse maakohtu otsus või saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus valesti, et igakuise hüvitise muutmisel ei saa arvestada kahju hüvitamise põhimõtetega. VÕS § 136 lg 4 ja
lg 1 võimaldavad hüvitise suurust muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete suuruse määramiseks olulised ja mille ilmnemise võimalust ei arvestatud maksete määramisel. Kohtuotsuses väljamõistetud hüvitise indeksiga korrigeerimise eesmärk oli hüvitada kostjale sissetuleku äralangemine ning arvestada seejuures raha väärtuse muutust ajas. Kui korrigeerimise tulemusena kasvab hüvitis märkimisväärselt kiiremini kui kostja endise töö eest praegu makstav töötasu, siis tuleb hüvitise suurust muuta, muidu ei oleks hüvitis enam vastavuses kahju hüvitamise eesmärgiga, abivajaduse ja võimalustega. See on uus asjaolu, mis annab aluse hüvitist muuta. Kuna kostja saab alates
lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda, ning asi saata tühistatud osas
Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. 11.
lg 1 alusel kontrollib kolleegium ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja on esitanud kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale osas, millega jäeti rahuldamata tema hagi kostjale hüvitise maksmise kohustuse lõpetamiseks või hüvitise suuruse vähendamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu otsust osas, millega jäeti läbi vaatamata tema hagi vabastada ta kostja lisakulude hüvitamise kohustusest või kohustada teda hüvitama lisakulud eksperdi nimetatud kulude ulatuses. Nimetatud lisakulude osas on ringkonnakohtu otsus
Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud ka osas, millega kostja vastuhagiga seotud menetluskulud jäid kostja kanda. 12. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et ringkonnakohtu otsus on menetluslike järelduste osas vastuoluline. Maakohus jättis rahuldamata hagi osas, milles hageja taotles enda vabastamist kostjale igakuise hüvitise maksmise kohustusest. Seega tegi maakohus selles osas otsuse kostja kasuks. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna menetluslikel kaalutlustel, leides, et hagi oleks tulnud jätta läbi vaatamata või hagi menetlemine lõpetada, sest vaidlus hüvitise üle on juba varasemas menetluses lahendatud ning esitatud hagile ei oleks tulnud anda ka õiguskaitset. Ringkonnakohus selles osas apellandi seisukohaga ei nõustunud, kuid rahuldas sellele vaatamata apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse täielikult, sh osas, millega maakohus jättis hagi igakuise hüvitise maksmise kohustuse lõpetamiseks rahuldamata. Samas jõudis ringkonnakohus kirjeldatud nõude osas maakohtuga samale lõppjäreldusele, jättes oma otsusega selle nõude samuti rahuldamata. Nii oleks ringkonnakohtul tulnud
lg 1 p 21 järgi muuta kohtuotsuse põhjendusi, kui pidas seda vajalikuks, jättes resolutsiooni muutmata, mitte tühistada maakohtu otsust selles osas ja teha uut otsust
See tõi kaasa menetluslikult ebaselge olukorra ja võimaldas hagejal vaidlustada ringkonnakohtu otsuse kogu hagi rahuldamata jätmise osas, vaatamata sellele, et maakohtu otsust ei olnud hageja apellatsiooni korras vaidlustanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul siiski arvestada maakohtu otsuse apellatsioonimenetluses vaidlustamise sisulist ulatust, sealhulgas seda, et hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud. 13. Hagejalt on jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-2/142/2005 kostja kasuks välja mõistetud igakuine kahjuhüvitis, mis on käsitatav perioodilise maksena VÕS § 136 lg 2 tähenduses. Hageja palus hagis lõpetada tema kohustus selle otsuse alusel kostjale hüvitist maksta või vähendada hüvitise suurust. Hageja leiab mh, et kuna kostjale väljamõistetud hüvitis tuleb jõustunud kohtuotsuse kohaselt indekseerida tarbijahinnaindeksiga, peab kostja maksma hagejale ebamõistlikult suurt hüvitist. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et jõustunud kohtuotsusega võlgnikult väljamõistetud perioodiliste maksete suurust võib kohus muuta VÕS § 136 lg 4 ja
Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et hüvitise ebamõistlik suurenemine tarbijahinnaindeksiga indekseerimise tõttu ei saa olla hüvitise suuruse muutmise aluseks
lg 1 p-de 1 ja 2 järgi ning et nendest sätetest ei tulene õigust taotleda hüvitise vähendamist põhjusel, et kahjuhüvitis on liiga suur ja seega kostja alusetu rikastumise allikaks.
lg 1 alusel pärast maksete väljamõistmist, sh indeksi sisu või suuruse muutumise tõttu, kui kohtuotsusega perioodiliste maksetena väljamõistetud hüvitis osutub VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatut arvestades liiga suureks. Kui võlgnikku on kohtulahendiga kohustatud maksma perioodilisi makseid, võib kohus VÕS § 136 lg 4 esimese lause alusel maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel.
lg 1 kohaselt on poolel õigus nõuda perioodiliselt väljamõistetud maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kolleegium selgitab, et sarnaselt VÕS § 136 lg 4 teise lause alusel perioodiliste maksete väljamõistmisele tuleb ka sama lõike esimese lause alusel perioodiliste maksete suuruse muutmisel arvestada mh kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks tuleb VÕS § 127 lg 5 kohaselt arvata kahjuhüvitisest maha igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Perioodiliste maksete indekseerimise eesmärgiks on kohandada tulevikus makstava hüvitise suurust muutuvatele oludele. Tegemist on prognoosiga, mis ei pruugi aja möödudes algsele eesmärgile vastata. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kui jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud perioodilised maksed ei peegelda nende indekseerimiseks kasutatava indeksi muutumise tõttu kahjustatud isiku kaotatud sissetuleku vastavust muutunud oludele, võib kohus VÕS § 136 lg 4 esimese lause ja
Kolleegium rõhutab, et maksete suuruse muutmisel ei muudeta jõustunud kohtuotsust ega selle alusel enne hagi esitamist makstud hüvitist, vaid edaspidi tasutava hüvitise suurust selliselt, et see vastaks kohtuotsuse tegemisel arvesse võetud kahju hüvitamise põhimõtetele. Hüvitise suuruse muutmisel tuleb kahju hüvitamise eesmärki silmas pidades arvestada, et indekseerimise tulemusena ei tekiks olukorda, kus kostjale makstav hüvitis ületaks oluliselt temaga sarnasel ametikohal töötava tervisekahjustuseta isiku töötasu.
17. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon
lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada hageja esindaja advokaadibüroo pangakontole. Peeter Jerofejev, Malle Seppik, Tambet Tampuu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.