3-3-1-52-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-3-1-52-15

1. november 2015 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Tõnu Anton ja Viive Ligi OÜ Purvi Kinnisvara kaebus Tartu linna haldustoimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, s.o
2. septembril
3. a-l ehitisregistris Vanemuise X ehitise kohta tehtud muudatuste kustutamiseks ja eelneva registrikande taastamiseks Kaebaja OÜ Purvi Kinnisvara Vastustaja Tartu linn Tartu Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a määrus haldusasjas nr 3-14-52261 OÜ Purvi Kinnisvara määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Rahuldada OÜ Purvi Kinnisvara määruskaebus.
7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
8. aprilli
9. a määrus ja Tartu Halduskohtu
10. oktoobri
11. a määrus haldusasjas nr 3-14-
12. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
13. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. OÜ Purvi Kinnisvara omandis on 1525/2280 mõttelist osa Tartus Vanemuise X asuvast kinnistust ja reaalosana mitteeluruum nr 1, mille üldpind on 152,5 m
15. Ülejäänud 755/2280 mõttelist osa kinnistust ning reaalosana eluruum nr 2, mille üldpind on 75,5 m2, on kolmandate isikute kaasomandis.
16. septembril 2014 esitasid kolmandad isikud Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale ehitise teatise, kus täpsustasid Vanemuise X ehitise andmeid.
17. Teatise alusel esitas Tartu Linnavalitsus
18. septembril 2014 riiklikkusse ehitisregistrisse andmed, mille kohaselt on Vanemuise X hoones asuva eluruumi nr 2 pinna suuruseks 95,1 m2, senise 75,5 m2 asemel, ning teavitas sellest OÜ-d Purvi Kinnisvara
19. septembri
20. a kirjaga.
21. OÜ Purvi Kinnisvara esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu linna haldustoimingu tagajärgede kõrvaldamiseks, s.o
22. septembril 2014 ehitisregistris Vanemuise X ehitise kohta tehtud muudatuste kustutamiseks ja eelneva registrikande taastamiseks. Kaebaja hinnangul puudus Tartu Linnavalitsusel õiguslik alus riikliku ehitisregistri andmete muutmiseks, mistõttu on tegemist õigusvastase toiminguga ning selle tagajärjed tuleb kõrvaldada. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-43-04) on ehitisregistri kannet käsitatud kohaliku omavalitsuse aktseptina muidu ebaseaduslikule ehitisele. Teatises on esitatud ebaõigeid ning eksitavaid andmeid. Ehitise teatise esitajad on läbi viinud ebaseadusliku ehitustegevuse ning soovivad enda tegevust seadustada 3-3-1-52-15 ehitisregistri kande kaudu. Kanne võib olla piisav, et lugeda ehitis nõuetele vastavaks ja selle kasutamine lubatavaks. Samuti on küsimus selles, kas registripidajal on õigus kanda registrisse andmeid ilma nende õigsust kontrollimata.
23. Tartu Halduskohus tagastas
24. oktoobri
25. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Määruse kohaselt ei saanud Tartu linna poolt ehitisregistrisse andmete esitamine kaebaja õigusi riivata. Kuigi igasuguse riikliku registri ülesandeks peaks olema just tõeste andmete kogumine, ei riku tõele mittevastavate andmete kandmine riiklikusse registrisse veel tingimata asja omaniku õigusi, kui nimetatud andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Teiseks ei nähtu määruskaebuse esitaja väidetest, et asjas võiks olla vaidlus ehitisregistrile esitatud faktide tõepärasuse üle. Tulenevalt ehitusseaduse (EhS) § 55 lg-st 1 ja § 56 lg-st 2 ning Vabariigi Valitsuse
26. detsembri
27. a määruse nr 405 "Riikliku ehitisregistri" asutamine ja pidamise põhimäärus § 24 teisest lausest on ehitisregistri eesmärgiks kajastada tegelikke faktilisi andmeid ehitiste kohta ning ehitisregistri kannete tegemisel ei pea kontrollima, kas niisugune faktiline olukord on saabunud õiguspäraselt. Ehitisregistri kandel puudub mõju kinnisasjaga seotud õigussuhetele. Olukord selles asjas ei ole võrreldav kaebaja poolt osutatud haldusasjas nr 3-3-1-43-04 vaidluse all olnud olukorraga. Praegusel juhul ei saa ehitisregistri kanne kuidagi asendada kasutusluba, seda eriti olukorras, kus vahetult enne linnavalitsusele ehitise teatise esitamist võttis taotleja kasutusloa taotluse tagasi. Sellises olukorras puudub vajadus tuvastada kohaliku omavalitsuse nõusolekut kaudsete tahteavalduste kaudu, kuna see on võimalik hankida kohase menetluse kaudu ning kasutusloa taotlemiseks õigustatud isik ei saa tugineda selle asemel mõne muu haldusmenetluse tulemusele. Kui peaks selguma, et ehitisregistri kannet käsitatakse siiski materiaalselt kasutusloana, tuleks kaebaja kui sisuliselt kasutusloa adressaadi (EhS § 33 lg 8) kaebeõigust tõenäoliselt jaatada. Praegusel juhul ei toeta aga kehtiv õigus ega kohtupraktika määruskaebuse esitaja niisugust kartust, vaid see on üksnes hüpoteetiline. Oma õigusi teiste Vanemuise X kaasomanike vastu saab määruskaebuse esitaja maksma panna tsiviilkohtumenetluses, mida määruskaebuse esitaja tsiviilasjas nr 2-14-15866 ka teeb.
28. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule.
29. Tartu Ringkonnakohus jättis
30. aprilli
31. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
32. oktoobri
33. a määruse muutmata. Kaebaja väited selle kohta, et ehitisregistri kanne võib olla kasutatav materiaalses mõttes kasutusloana või et ehitisregistri kanne võib olla aluseks kinnistusraamatu kande muutmisele, on alusetud. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega kaebajal kaebeõiguse puudumise kohta ega pidanud vajalikuks neid korrata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
34. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb OÜ Purvi Kinnisvara halduskohtu määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebeõiguse puudumine selles asjas ei ole ilmne. Kohtud on ebaõigesti leidnud, et ehitisregistri kandel ei ole õiguslikku tähendust ja seetõttu ei saa kanne riivata kaebaja õigusi. Ehitisregistri kannet on teatud juhtudel võimalik käsitada kasutusloana (vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-3-1-43-04) ja see võib olla aluseks kinnistusraamatu kande muutmisele. Ehitisregistri kandel on õiguslik tähendus, hoolimata EhS § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-s 2 sätestatust. Ka vastustaja lõpetas kasutusloa väljastamise menetluse põhjendusega, et ehitisregistri andmete muutmine kujutab tehtud töödele piisavat aktsepti. Ehitisregistri kande muutmise tagajärjeks võib olla ka kaasomandi osade muutmine kinnistusraamatus. Kui vale ehitisregistri kande alusel kanti kinnistusraamatusse vale kinnisasja suurus ning hiljem tuvastatakse ehitisregistri kande ebaõigsus, muutub sellega ebaõigeks ka 2