) § 278 lg 4, § 296 lg 2 ja § 341 alusel. See, et puhastusseadmed ei töötanud, takistas rendiobjekti kasutamist vähemalt 90% ulatuses. Selle puuduse eest ei vastutanud hageja ning puuduvad ka mistahes muud rendi alandamist takistavad asjaolud. Hageja arvates tuleb kostjal tagastada hagejale renti 111 847 eurot, tasuda tagastamisele kuuluvalt rendilt intressi 184 eurot 56 senti ja viivist kuni hagiavalduse esitamiseni 2118 eurot 20 senti. Samuti tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel ettemakstud rendi jääk 14 951 eurot 20 senti, millele lisandub viivis 283 eurot 15 senti.
alusel kasutama rendiobjekti sihtotstarbeliselt ohtlike jäätmete käitlemisteenuse osutamiseks, kusjuures kasutamist sihtotstarbele mittevastavalt loetakse p 8.1 kohaselt oluliseks lepingurikkumiseks, kinnitas hageja lepingu sõlmimisega, et on objekti põhjalikult üle vaadanud ja aktsepteerib seda üle antud seisukorras jäätmekäitlusteenuse osutamiseks sobivana. Üleandmisakti sõlmimisega, mille juures ei fikseeritud puudusi ega kasutamise takistusi, ja rendiobjekti valduse ülevõtmisega kinnitas hageja, et takistused rendiobjekti kasutamiseks ohtlike jäätmete käitlusteenuse osutamiseks puuduvad, ja loobus õigusest sellistele puudustele tugineda. See, et veepuhastusseadmed ei töötanud, ei takistanud rendiobjekti kasutamist. Kostja ütles lepingu üles, kui oli selgunud, et Keskkonnaamet on jätnud hageja taotluse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi saamiseks läbi vaatamata ning tegemist oli lepingu p 8.2 kohaselt olulise lepingurikkumisega. On tõendamata ja eluliselt ebausutav, et veepuhastusseadmete seisundist tulenevalt sai rendiobjekti kasutamine perioodil oktoober 2012 kuni aprill 2013 olla takistatud 90% ulatuses. Hageja nõue kostja kahjunõude puudumise tuvastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.
Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
Ringkonnakohus jättis osas, millega maakohus hagi 14 951 euro 20 sendi ulatuses rahuldas, maakohtu otsuse muutmata.
lg-s 2 märgitud eelduste olemasolu korral ka pärast rendisuhte lõppemist, kuid see asjaolu ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist vaidlustatud osas. Seadus ei keela küll rendi alandamist tagasiulatuvalt, kuid selleks peab olema täidetud
lg-st 2 tulenev tingimus (s.o rentnik jättis asja vastuvõtmisel endale õiguse §s 278 sätestatud õigusi teostada) või
lg-st 1 tulenev teatamiskohustus (juhul kui lepingu kehtivuse ajal tekkis puudus või asja kasutamise takistus). Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja soovinud renti alandada seetõttu, et rendiobjektil ei töötanud puhastusseadmed ning sellest tulenevalt oli välistatud rendiobjekti sihtotstarbeline kasutamine 90% ulatuses. Nõude õigusliku alusena on hageja märkinud
p 4, § 296 lg 2 ja § 341.
p 4 järgi, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri
§-s 296 sätestatu kohaselt.
lg 2 kohaselt, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. Pooled sõlmisid rendilepingu
§s 278 nimetatud õiguskaitsevahenditele saab tugineda üksnes siis, kui asja kasutamise takistus ilmneb pärast üürilepingu eseme üleandmist. Samuti on Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-81-08 lahendi punktis 13 märkinud, et
annab üürnikule õiguse kasutada selle paragrahvi p-des 1–5 loetletud õiguskaitsevahendeid kahel juhul: kui üüritud asjal tekib puudus lepingu kehtivuse ajal või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Üürnikul on õigus kasutada selles paragrahvis loetletud õiguskaitsevahendeid ka siis, kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud asjaolu tõttu, mis tekkis enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-06, p 12).
§-s 278 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine võib olla piiratud
Selle sätte kohaselt võib üürnik, kes asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kasutada
§-s 278 sätestatud õigusi üksnes juhul, kui ta jättis endale sellise õiguse asja vastuvõtmisel.
lg-st 2 tuleneb, et üürnik saab
§-s 278 sätestatud õiguste kasutamise õiguse reserveerida ühepoolse avaldusega või leppida selles kokku üürileandjaga. Praegusel juhul ei ole kostja võtnud endale rendilepingus kohustust tagada rendiobjektil töötavad puhastusseadmed. Kostja väitel rendiobjekti üleandmisel ta teavitas hagejat asjaolust, et puhastusseadmed ei tööta (et puhastusseadmed ei ole ehitajalt täies mahus vastu võetud). Hageja ei vaidle sellele vastu, et rendiobjekti valduse üleandmisel öeldi, et puhastusseade ei tööta, kuid tema väitel lubati tegeleda sellega, et puhastusseade hakkaks tööle. Seega hiljemalt rendiobjekti üleandmisel oli hageja teadlik, et rendiobjektil ei tööta puhastusseadmed, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast (tsiviilasi nr 3-2-1-81-08) oleks hagejal võimalik kasutada
§-s 278 sätestatud õigusi üksnes juhul, kui ta jättis endale sellise õiguse asja vastuvõtmisel.
lg 2 järgi oleks hageja saanud
§-s 278 sätestatud õiguste kasutamise õiguse reserveerida ühepoolse avaldusega või leppida selles kokku kostjaga, kuid hageja ei ole seda teinud. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks rendiobjekti valduse saamisel reserveerinud endale rendi alandamise õiguse juhuks, kui kostja ei vii rendiobjektil puhastusseadmeid töökorda. Sellist kokkulepet kostjaga ei ole ning hinna alandamise avalduse on hageja esitanud kostjale 17. aprillil 2013. Asjas olev hageja ja kostja vaheline kirjavahetus ei tõenda seda, et kostja andis hagejale üle puudustega asja ning et hageja jättis asja vastuvõtmisel endale õiguse teostada
§-s 278 sätestatud õigusi. Kuivõrd ei ole täidetud
§-s 278 sätestatud nõude esitamise eeldused, siis ei saa hageja ka vastavaid nõudeid (s.o rendi alandamise nõue) esitada ning maakohus on õigesti jätnud rahuldamata rendi alandamise nõude. Isegi kui eeldada, et hagejal on rendi alandamise õigus, ei ole ta toonud esile selliseid andmeid, mis võimaldaksid kindlaks teha seda, kui suures osas on tal õigus renti alandada. Renti saab alandada
See paragrahv sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kohase ja mittekohase täitmise väärtusi pidi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tõendama hageja, samuti pidi ta soovi korral tõendama, et neid väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha. Kohustuse mittekohase täitmise väärtuse ja kohase täitmise väärtuse kindlaksmääramise eeldusena tuli hagejal esitada rendiobjekti kasutamisel tegelikult valitsenud olukord ja olukord, milles oli väidetavalt kokku lepitud lepingus. Hageja väide, et vee puhastamise võimaluse puudumine rendiobjektil kujutas endast puudust, mis takistas rendiobjekti sihipärast kasutamist, ning seetõttu on õigustatud rendi alandamine 90% ulatuses, on paljasõnaline. Rendilepingu punkti 3.3. kohaselt „Lepingule allakirjutamisega kinnitab Rentnik, et ta on Rendiobjekti põhjalikult üle vaadanud, teadlik selle seisukorrast ja selle juurde kuuluvast varast ning aktsepteerib Rendiobjekti seisundis nagu see Lepingu sõlmimise hetkel on ega esita Rendiobjekti seisukorra kohta pretensioone. Rendiobjekti valduse vastuvõtmisel kaotab Rentnik õiguse öelda Leping üles või kohaldada muid õiguskaitsevahendeid Rendiobjekti üleandmisel olemasolevate puuduste, sealhulgas varjatud puuduste, või kasutamise takistuste tõttu." Hageja seisukoha järgi on viidatud lepingu punkt tühine
alusel, mille kohaselt kokkulepe üürniku õiguste välistamise või piiramise kohta üüritud asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu on tühine, kui üürileandja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel, et asi ei vasta lepingutingimustele, ja ei teatanud sellest üürnikule. Rendilepingu punktis 3.3 on hageja kinnitanud, et ta on rendiobjekti põhjalikult üle vaadanud ja teadlik selle seisukorrast. Asjaolust, et rendiobjektil olevad ehitusjärgus puhastusseadmed ei tööta, pidi hageja aru saama, sest ta rentis kinnisasja oma majandustegevuses (ohtlike jäätmete käitlemisteenuse osutamine) ning spetsialistina pidi ta rendiobjektiga tutvudes kindlaks tegema selle, kas selle seisukord võimaldab saada ohtlike jäätmete käitlemisteenuse osutamiseks vajalikke lube, s.o kas rendiobjekti on võimalik sihtotstarbel kasutada. Sõlmides rendilepingu rendiobjekti suhtes, mida hageja soovis kasutada ohtlike jäätmete käitlemisteenuse osutamiseks, oleks hageja pidanud ise kindlaks tegema selle, kas ta saab rendiobjekti sihipäraselt kasutada (s.o kas on võimalik vee puhastamine, mida ta ise peab oluliseks asja sihtotstarbelisel kasutamisel). Asja materjalidest nähtub, et hageja, teades seda, et vee puhastusseadmed ei olnud töökorras, pidas ikkagi võimalikuks rendiobjekti sihipärast kasutamist (pidas võimalikuks vee puhastamist ilma vaidlusaluste puhastusseadmeteta). Vastasel juhul ei oleks ta rendilepingut sõlminud (või oleks sõlminud lepingu kohustusega tagada kostjal puhastusseadmete töökorda viimine). Rendilepingust ei tulene kostjale kohustust anda rendiobjekt hagejale üle koos töötavate puhastusseadmetega ning seetõttu ei tule
Samuti ei ole tühine lepingu punkti 3.
lg 1 kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Seega on rendilepingu olemus ja eesmärk suunatud rendiobjekti sihipärasele kasutamisele ohtlike jäätmete käitlemisteenuse osutamiseks. Ohtlikke jäätmeid ilma vee puhastamise võimaluseta käidelda ei ole võimalik, mistõttu välistab vee puhastamise võimaluse puudumine asja sihipärase kasutamise võimalikkuse. Seega pidi kostja andma hagejale
lg 1 ja lepingu p-de 21 ja 8.1 alusel üle rendiobjekti, millel oli olemas vee puhastamise võimalus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja teavitas hagejat sellest, et veepuhasti ei tööta, esimest korda alles rendiobjekti valduse üleandmisel. Kostja lubas teha vajalikud toimingud selleks, et puhastusseadmeid oleks võimalik tööle panna ja kasutama hakata. Tulenevalt
lg 5 p-st 3 tuleb lepingupoolte käitumisele tuginedes järeldada, et pooled said lepingust aru selliselt, et kostjal lasub kohustus tagada rendiobjektil vee puhastamise võimalus. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, leides, et hageja on kaotanud õiguse kasutada
§-s 278 sätestatud õigusi. Hageja on menetluses läbivalt väitnud ning tõendanud ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud, et rendiobjekti vastuvõtmisel lubas kostja veepuhastusseadmed lähiajal töökorda saada. Riigikohtu praktika järgi säilib rentniku õigus kasutada õiguskaitsevahendeid puuduste osas, mille rendileandja lubab kõrvaldada.
lg 2 eesmärgiks ei ole võtta üürnikult ära õigust kasutada õiguskaitsevahendit puuduse osas, mille üürileandja on lubanud kõrvaldada. Hageja leiab, et Riigikohtu seisukoha ning normi eesmärgi valguses ei saa praeguses olukorras kohalduda
Lisaks leiab hageja, et
lgle 2 tuginemine olukorras, kus rendileandja on lubanud mingi puuduse kõrvaldada, kuid seda ei tee, on pahauskne. Hageja selgitab, et ta sai rendiobjekti vastuvõtmisel, mitte lepingu sõlmimisel teada, et rendiobjekti uus puhastusseade ei ole töövalmis. Kuna eelmine rentnik opereeris aastaid objektil, uskus hageja, et objekti on võimalik samal moel edasi kasutada. Puhastusseade oli objekti üleandmisel väliselt valmis, mistõttu ei saanud hageja teada, et seda ei ole võimalik lähiajal tööle panna. Seega ei olnud hageja rendiobjekti vastu võttes teadlik sellest, et objektil ei ole üldse võimalik vett puhastada ning et see probleem on püsiv. Ringkonnakohus on valesti kohaldanud
, omistades sellele põhjendamatuid eeldusi.
kohaldamise seisukohast ei ole oluline, kas üürnik oleks pidanud puudusest teadma või mitte. Sätte kohaldumise eelduseks on üksnes asjaolu, et rendileandja lepingu sõlmimise ajal puudusest teadis ning sellest rentnikku ei teavitanud. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada nõude suuruse tõendamatuse tõttu. Hageja alandas hinda 90% ulatuses, kuna möönis, et rendiobjektil oleks saanud kasutada nt kontoriruume. Lisaks on ringkonnakohus läinud vastuollu Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtust ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. 10. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Veepuhastusseadme olemasolu ei olnud rendiobjekti kvaliteedi seisukohalt oluline. Ilma statsionaarse puhastusseadmeta on rendiobjekti kasutanud ka eelmised rentnikud. Statsionaarne veepuhastusseade ei kuulu rendiobjekti kasutamiseks sobiva seisundi eelduste hulka ja asjakohatu on hageja väide, et pooled oleksid saanud välistada rendileandja kohustuse tagada veepuhastusvõimekus üksnes vastava lepingulise kokkuleppega. Lepingus ei ole kirjas, et rendiobjekti esemesse kuulub ka nõrgvee puhastussüsteem. Hageja eelkäija oli kõnealust käitluskeskust käitanud ligi kümne aasta jooksul ilma statsionaarse veepuhastusseadmeta. Hageja teadis juba lepingu sõlmimisel, et vaidlusalune puhastusseade ei tööta. Kuivõrd hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik sellest, et puhastusseade ei tööta, on ta kaotanud õiguse tugineda
§-le 281 ja kohaldada tuleb
Pooltevahelist kirjavahetust veepuhastusseadme seadistamise ja testimise kohta ei saa käsitada kokkuleppena ega isegi ettepanekuna lepingu muutmiseks, kuna poolte tahteavaldused selleks ei olnud piisavalt täpsed ning küsimuses ei saavutatud kokkulepet, vaid kostja üksnes kirjeldas oma kavatsusi objekti parendamisel. Hagejal puudusid rendiobjekti seaduslikuks kasutamiseks vajalikud load. Ilma lubadeta oli käitluskeskuse käitamine ja seega rendilepingu täitmine jäätmeseadusest tulenevalt õiguslikult võimatu. Oluline on see, et käitluslitsentsita jäämine ei olnud tingitud statsionaarse veepuhastusseadme puudumisest, vaid hageja suutmatusest kirjeldada, milliste seadmete ja tehnoloogiate abil kavatseb ta muuta ohtlikud jäätmed prügilakõlbulikuks. Ilmastikutingimuste tõttu ei olnud vee puhastamine vajalik ega võimalik. Kui välistemperatuur on püsivalt alla külmumispunkti, siis ei ole võimalik, et vihmavesi nõrguks läbi jäätmekihtide ning seega ei ole võimalik ka ulatusliku nõrgvee teke ning puhastusseadmete olemasolu või töökord ei saa takistada rendiobjekti sihipärast kasutamist. Seega oleks igal juhul põhjendamatu hinna alandamine perioodi eest, mil veepuhastusseade veel ei töötanud, kui seadet ei oleks ilmastikuoludest tulenevalt saanudki kasutada. Hinna alandamise eeldused ei ole täidetud, kuna statsionaarse nõrgvee puhastusseadme objektiivsed puudused ei ole tekkinud lepingu kehtivuse ajal, vaid see asjaolu eksisteeris nii enne lepingu sõlmimist kui ka pärast selle lõppemist. Hageja oli nii lepingu sõlmimise kui ka rendiobjekti vastuvõtmise ajal sellest asjaolust teadlik, kuid ei esitanud selle kohta ühtegi pretensiooni. Samuti ei ole lepingupoolte kohustuse tasakaalu hageja kahjuks rikutud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduse
p 4, § 296 lg 2 ja § 341.
p 4 järgi, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt
§-s 296 sätestatule.
lg 2 kohaselt, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on
§-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.
järgseks puuduseks loetakse selline puudus, mille eest üürnik ei vastuta, mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama ja mis takistab asja lepingujärgset kasutamist. Eelnevast tulenevalt võib rentnik üüri alandada, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on sellise puuduse või takistuse tõttu vähenenud, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama või mis takistab asja lepingujärgset kasutamist. Praeguses asjas vaidlevad pooled selle üle, kas rendiobjektil reovee puhastamise võimaluse puudumine takistas rendiobjekti sihtotstarbelist kasutamist. 14. Poolte sõlmitud rendilepingu p 2.1 järgi annab rendileandja rentnikule rendiobjekti valdamiseks ja kasutamiseks vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu p 8.1 kohaselt kohustus rentnik kasutama rendiobjekti sihtotstarbeliselt ohtlike jäätmete käitlemisteenuse osutamiseks (sealjuures ohtlike jäätmete käitlemisega kaasnevate tavajäätmete käitlemiseks), mis hõlmab ohtlike jäätmete vastuvõttu, analüüsimist, sorteerimist, pakendamist, ladestamist, taaskasutamise ja kõrvaldamise toiminguid ning mujale lõppkäitlemisele saatmist. Rentnik ei võinud ilma rendileandja kirjaliku nõusolekuta muuta rendiobjekti kasutamise otstarvet. Selleks, et kindlaks teha, kas pooled leppisid kokku rendilepingu p-des 2.1 ja 8.1 selles, et rendiobjektil peab olema ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalik vee puhastamise võimalus, peab kohus lepingut tõlgendama, et kindlaks teha lepingupoolte ühine tegelik tahe. Lepingu tõlgendamisel tuleb järgida
§-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reegleid. 15. Kolleegium on varem leidnud, et
lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe.
lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka
lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (
juuni
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti
lgt 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Seega oleks tulnud kohtutel arvestada rendilepingu tõlgendamisel sellega, mis oli vaidlusaluse rendilepingu olemus ja eesmärk ning kuidas lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (vt ka Riigikohtu
MS § 669 lg 1 p 5, § 436 lg 1), mistõttu tuleb ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistada ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 16. Tulenevalt
lg 5 p-st 3 tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel lepingupoolte käitumisele ja arusaamisele tuginedes tuvastada, kuidas pooled said lepingu sõlmimisel lepingust aru, st kas kostjal lasub lepingu järgi kohustus tagada rendiobjektil vee puhastamise võimalus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hinnang rendilepingu p-le 8.1, mille järgi on rendiobjekti kasutamise eesmärk ohtlike jäätmete käitlemine, mis muu hulgas hõlmab ka reovee puhastamist. Samuti tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas rendiobjektil reovee puhastamise võimaluse täielik puudumine on lepingutingimuste rikkumine olenemata sellest, kas puhastussüsteemi kohta on lepingus eraldi kokku lepitud. Töötava puhastussüsteemi olemasolu kui üks lepingutingimustest võib tuleneda asjaolust, et rendiobjekti ei olegi ilma selleta võimalik sihipäraselt kasutada. Töötav puhastussüsteem võib kuuluda rendiobjekti kasutamiseks sobiva seisundi eelduste hulka (
Kui ringkonnakohus leiab, et rendiobjektil olid varjatud puudused, mille tõttu ei olnud rendiobjekti sihipärane kasutamine võimalik, tuleb ringkonnakohtul hinnata rendilepingu p-s 3.3 sisalduvat varjatud puudusele tuginemise keeldu, arvestades
17. Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et
lg 2 eesmärgiks ei ole võtta üürnikult ära õigust kasutada õiguskaitsevahendit puuduse osas, mille üürileandja on lubanud kõrvaldada, vaid selle sätte eesmärgiks on tagada see, kui üürnik võtab asja pretensioonideta vastu, ei asu ta hiljem üllatuslikult kasutama õiguskaitsevahendeid puuduse osas, mille olemasolust ta oli teadlik.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.