Obsah (7)

§ 457§ 442§ 438§ 4§ 5§ 439§ 368

Riigikohtunike Villu Kõve ja Malle Seppiku eriarvamus Riigikohtu otsuse kohta tsiviilasjas nr 3-2-1-51-15. Me ei nõustu kolleegiumi enamuse seisukohaga, nagu oleks Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-072

§ 457

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. See, kuidas hageja nõue on lahendatud, peab selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma otsuse resolutsioonist (

§ 442

lg 5 lause 1), kusjuures resolutsioon peab kajastama kohtu otsustusi kõigi esitatud nõuete kohta (

§ 438

lg 1 lause 2, vt ka näit Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-162-13 (p 22)). Tsiviilasjas nr 2-07-27702 lahendas maakohus hageja nõuet kostja vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks. Otsuse resolutsioon sisaldab hagi kohta järgmisi otsustusi: „

1. Rahuldada Toomas Voogi hagi Holger Kangro vastu eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks.
2. Lugeda tuvastatuks Miralda Sergejeva ja Toomas Voogi poolt 27.06.2007 allkirjastatud eluruumi (Vabaduse pst 201, Tallinn) üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisus." (I kd, tl 291 jj). Seega on kohus selles asjas tuvastanud üksnes konkreetse (
3. juuni 2007) ülesütlemisavalduse tühisuse, mitte aga üürisuhte olemasolu, nagu kolleegiumi enamus on leidnud. Leiame, et kohus ei saa otsuse resolutsioonis hagi kohta sisalduvat otsustust (otsuse põhjendavat osa appi võttes) laiendavalt tõlgendada.

§ 442

lg 5 lause 2 kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Sellele, et otsuse resolutsioon peab olema mõistetav muu otsuse tekstita, sealhulgas otsuse põhjendava osata, on kohtute tähelepanu juhtinud ka Riigikohus oma lahendites (vt nt tsiviilasi nr 3-2-1-65-12 (p 9); nr 3-2-1-20-12 (p 17); nr 3-2-1-87-11 (p 21); nr 3-2-1-71-10 (p 14) jt). Pealegi ei järeldu ülesütlemisavalduse tühisusest iseenesest alati see, nagu oleks vaidluse pooltel kehtiv leping, veel vähem, et see leping on just üürileping.

§ 4

lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Üksnes hageja on õigustatud otsustama selle üle, kas või millise nõude ta kohtule esitab.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Dispositiivses menetluses peab kohus seega lahendama tema ette toodud vaidluse ega saa hageja asemel tema nõuet hagejast erinevalt sisustada.

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega oleks iseenesest ka viidatud varasemas asjas olnud võimalik tuvastada, et kostja kasutab vaidlusalust eluruumi üürisuhte alusel. Sellist nõuet hageja selles asjas aga ei esitanud ja kohus seda ka ei lahendanud. Küll nõustume sellega, et ringkonnakohus on pooli üllatanud, kui on erinevalt mõlemast poolest leidnud, et neil üürisuhet ei olnud. Villu Kõve , Malle Seppik