Obsah (9)

§ 326§ 245§ 126§ 318§ 339§ 306§ 248§ 361§ 186

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeeris kohus ja määras hävitamisele asitõendid, sealhulgas mobiiltelefoni Fly kui väärtusetu asja.

1. Maakohtu otsuse apelleeris A. Rodionov. Süüdistatava hinnangul ei arvestanud kohus KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse mõistmisel, et liidetavat karistust vähendati ringkonnakohtu varasema määrusega 10 päeva võrra. Seetõttu on ärakantav karistus KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Apellant taotles ka mobiiltelefon Fly tagastamist, kuna selle hävitamiseks kokkulepe puudus.
2. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuni
4. a otsusega tühistati maakohtu otsus KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ja ärakantava karistuse osas. Ringkonnakohus korrigeeris KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust 10 päeva võrra ja mõistis ärakantavaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Mobiiltelefoni tagastamise nõude kohta leidis ringkonnakohus, et asitõendi suhtes võetava meetme osas ei ole kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus apelleeritav. Ringkonnakohus jättis apellatsiooni selles osas

§ 326lg 2 ja § 318 lg 4 alusel läbi vaatamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Rodionovi kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti asitõendi tagastamise taotlus läbi vaatamata. Kaitsja leiab, et apellandi nõude lahendamata jätmisega rikkus apellatsioonikohus menetlusõigust. Alates kokkuleppe sõlmimisest on A. Rodionov järjepidevalt taotlenud mobiiltelefoni tagastamist.
2. Kassatsioonivastuses ei nõustu prokurör kaitsjaga ja leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendatult telefoni konfiskeerimise osas apellatsiooni läbi vaatamata. Prokurör märgib, et kuna

§ 245

kohane kokkulepe ei hõlma asitõendeid ega nende suhtes rakendatavaid meetmeid, ei saanud A. Rodionov selles osas midagi teada enne, kui kohus tegi

§ 126lg 3 p 4 alusel otsuse. Kohus võib Kar

S § 83 lg 1 kohaselt konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kuna süüdistatav kasutas mobiiltelefoni narkootilise aine vahendamiseks, oli kohtul seaduslik alus telefon kui süüteo toimepanemise vahend konfiskeerida. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe punktis 7 märgitud, et konfiskeeritav vara puudub (VI kd, tl 149). Maakohtu istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning A. Rodionov kinnitas, et on kokkuleppega nõus. Kokkuleppe avaldamise järel taotles prokurör, et asitõenditest tuleb A. Rodionovile tagastada mobiiltelefon, ülejäänud aga hävitada (VI kd, tl 173 pöördel). Seejuures ei esitatud kohtuistungil süüdistatavale asitõenditega seotud küsimusi. Maakohus otsustas A. Rodionovilt asitõendina äravõetud mobiiltelefoni Fly konfiskeerida ja hävitada, ringkonnakohus jättis selles osas apellatsiooni läbi vaatamata põhjendusel, et süüdistataval puudub

§ 318lg 4 alusel kaebeõigus.

Kolleegium leiab, et kirjeldatud viisil käitudes on maa- ja ringkonnakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

7.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe ei pea

§ 245

sõnastuse kohaselt tõesti käsitlema asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega seonduvat, kuid sama sätte lõige 1 punkt 10 kohaselt on kokkuleppe esemeks konfiskeerimisele kuuluva vara kohta kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (

§ 248

lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset, sealhulgas asitõendi konfiskeerimise osas. Ka varasemas kohtupraktikas on Riigikohus otsesõnu eitanud kohtu volitust sõlmitud kokkuleppe muutmiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-25-09, p 15). Süüdistatavat ja kaitsjat teavitamata ning nende nõusolekut küsimata kohtuotsusega kokkuleppe muutmine rikub süüdistatava õigust kokkuleppekohasele kohtuotsusele, mida tuleb käsitada kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide olulise rikkumisena.
3. Kuna A. Rodionoviga sõlmitud kokkuleppe kohaselt konfiskeeritav vara puudus, ei tohtinud maakohus teha asitõendina äravõetud telefoni kohta konfiskeerimisotsust. Süüdistatava nõusolekut kokkuleppe sõlmimisel telefoni konfiskeerimiseks ei olnud, samuti ei küsitud temalt kohtuistungil sellekohast seisukohta. Tähelepanuväärne on seegi, et istungil taotles prokurör telefoni tagastamist A. Rodionovile. Otsustades A. Rodionovi telefoni konfiskeerida, irdus maakohus süüdistatavaga sõlmitud kokkuleppest, rikkudes sellega

§ 248lg 1 p 5.

Kõnealune eksimus andis A. Rodionovile õiguse

§ 318

lg 4 alusel apellatsiooni esitamiseks telefoni konfiskeerimise ja hävitamise osas, mille ringkonnakohus jättis aga õigustamatult läbi vaatamata. 9.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda). Süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-51-13, p-d 8-10). 10. Eespool sedastas kolleegium, et maakohus on ekslikult hälbinud asitõendi konfiskeerimata ja hävitamata jätmise kokkuleppest. Kokkuleppe järgi ei ole A. Rodionovilt asitõendina äravõetud telefon konfiskeerimise objekt, mis tähendab, et maakohtul tulnuks

§ 126lg 3 p 2 kohaselt telefon süüdistatavale tagastada.

Järelikult puudus kohtul alus määrata süüdistatavale kuuluv telefon hävitamisele. Prokurör viitas kassatsioonivastuses kohtu õigusele kohaldada konfiskeerimist KarS § 83 lg 1 alusel, kuid maakohtu otsuses selline viide puudub. Samuti ei muudaks see fakti, et kokkuleppe kohaselt konfiskeeritavaid objekte ei ole. 11. Asitõendit kokkuleppeväliselt konfiskeerides rikkus maakohus kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid

§ 318lg 4 esimese lause tähenduses.

Jättes maakohtu otsuse peale esitatud apellatsiooni selles osas läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus omakorda oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Siiski ei too see kaasa kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks, kuna Riigikohus saab kirjeldatud puuduse

§ 361lg 1 p 7 alusel ise kõrvaldada.

12. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 361

lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsuse asitõendina äravõetud mobiiltelefoni Fly konfiskeerimise ja hävitamise osas ning raskendamata süüdistatava olukorda, teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tagastab mobiiltelefoni A. Rodionovile. Muus osas jätab kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium rahuldab kaitsja kassatsiooni.

1. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse kaitsjatasu väljamõistmiseks riigi õigusabi osutamise eest summas 24 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kassatsioonkaebuse koostamiseks üks pooltund. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ning § 23 lg 1 ja Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri
3. a otsusega kinnitatud korra punktide 2 ja 16 alusel rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Kuna Riigikohus teeb

§ 361

lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu

§ 186lg 1 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)