← Eesti

3-2-1-133-15

Obsah (4)§ 128§ 621§ 127§ 620

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-133-15 Otsuse kuupäev Tartu, 2. detsember 2015. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Vi

§ 128lg 2).

Vastupidi, korralik ja normikohane valgustussüsteem pööningul tagas korteriühistule kuuluvale ehitisele elektripaigaldise kasutusloa väljastamise ja parendas kogu ehitist. Kohtud ei ole pööranud tähelepanu tunnistaja L. Makuhha selgitusele selle kohta, et katuse ümberehitustöid teinud ehitajate paigaldatud ajutine valgustussüsteem katusealuses pööninguruumis ei vastanud siseruumides kehtestatud valgustuse tagamise tehnilistele normidele (30 luxi) ega ka tunnistaja V. Ljusovi ütlustele selle kohta, et elektripaigaldiste kasutusloa väljastamiseks kontrollis ta kogu majas olevaid elektrisüsteeme, mis kõik olid tema hinnangul vajalikul tasemel. Seejuures ei ole olulist tähtsust tunnistaja väidetel, et ta ei pidanud vajalikuks pööningu kohta eraldi ettekirjutust teha. Kostjale on hoolsuskohustuse rikkumisena ette heidetud üksnes seda, et tal puudus konkreetse töö tegemiseks eraldi üldkoosoleku eelnev otsus. Sellist rikkumist ei ole aga tuvastatud.

  1. a majandusaasta aruandega on tõendatud, et nende tööde eest tasumiseks kasutati korteriühistu eelarves ettenähtud remondifondi vahendeid, kusjuures ülekulu ei esinenud ning üldkoosolek on pärast kulutuste tegemist majandusaasta aruande kinnitamisel selle tagantjärele heaks kiitnud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustes esitatud väide, et
  2. a majandusaasta aruande kinnitamine üldkoosolekul ei kujuta endast kulutuse tagantjärele heakskiitu, on ekslik. Kui majandusaasta aruannet koostav juhatus leiab, et mingid kulutused ei ole olnud asjakohased ning need tuleb juhatuse liikmelt sisse nõuda, siis kajastatakse need kulutused mitte sihtotstarbeliste kulutuste jaotises (majandusaasta aruande lisa nr 10), vaid nõuete jaotises (lisa nr 3). Korteriühistus ei olnud olemas kinnitatud majandamiskava, vaid seda ülesannet täitis eelarve, kus oli määratud remondifondi kulutuste üldmaht vastavalt ühistu liikmete kohustusele teha fondi kindlaksmääratud makseid. Juhatuse liikme hoolsuskohustuseks oli vajalike remonditööde tellimisel mitte ületada remondifondi vahendite mahtu ja seda hoolsuskohustust on kostja järginud. Kostja tegutses pööningukorruse valgustuse renoveerimistöid tellides oma teadmistele ja võimetele vastavalt, pidades silmas korteriühistu kasu – elektripaigaldiste kasutusloa saamist, mida oli võimalik saada ainult tehniliselt korrasolevatele elektripaigaldistele. Pööningukorruse elektrisüsteemi renoveerimise tellimine ja selle eest tasumine ei kujuta endast mingil juhul riski, veel vähem üleliigse riski võtmist korteriühistu jaoks ja seega puudub kostjal kohustus kulutust, mis oli ühistule kasulik, ühistule hüvitada. Isegi kui eeldada, et kostjal tulnuks enne tegutsemist ära oodata käsundiandja juhised, s.o kutsuda kokku üldkoosolek ja teha ettepanek lubada konkreetsete tööde tegemine, siis sätestab

§ 621

lg 4, et käsundisaaja ei vastuta

§ 621

lg-tes 1–3 ettenähtud kohustuste (käsundisaaja kohustus tegutseda käsundiandja juhiste alusel) rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Kostja on veendunud, et

  1. a majandusaasta aruande kinnitamine üldkoosolekul sellisel kujul, nagu see on esitatud kohtule, kujutab endast käsundisaaja tegevuse hilisemat heakskiitu. Hagi rahuldamise korral tekib korteriühistu kostja arvel alusetu rikastumise probleem.
  2. Hageja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  4. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • kostja oli ajavahemikus
  5. august
  6. a kuni
  7. aprill
  8. a hageja juhatuse liige; • kostja tasus hageja vahenditest
  9. veebruaril
  10. a OÜ-le Lemak 2466 eurot ja 88 senti (pööningul tehtud elektritööde eest),
  11. veebruaril
  12. a OÜ-le Planwell 1340 eurot (katusel tehtud tööde eest) ning OÜ-le Lemak
  13. märtsil
  14. a 1186 eurot,
  15. märtsil
  16. a 1185 eurot,
  17. aprillil
  18. a 1185 eurot (keldris tehtud elektritööde eest); • kostja tellis eelnimetatud tööd ilma korteriühistu üldkoosoleku otsuseta; • kuna hageja ei ole madalama astme kohtu otsuseid vaidlustanud, on Harju Maakohtu
  19. detsembri
  20. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
  21. mai
  22. a otsus jõustunud osas, millega hagi jäeti katusel ja keldris tehtud töid puudutavas osas rahuldamata.
  23. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tellitud pööningukorruse elektritööd olid hädavajalikud ning kas kostja on töid tellides ja nende eest
  24. veebruaril
  25. a OÜ-le Lemak 2466 euro ja 88 sendi tasumisega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitanud sellega hagejale kahju.
  26. Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing (korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2), siis on hageja nõude õiguslik alus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  27. märtsi
  28. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 11).
  29. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35); • ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12).
  3. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja

§-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka

§ 620

. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 12;
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13).
  5. Kohtud on korteriühistu juhatuse liikme vastutuse eeldustega õigesti arvestanud ja leidnud põhjendatult, et tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab kõnealusel juhul juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt, on õige kohtute käsitlus, mille järgi on juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 19). Tehes muid kui vajalikke kulutusi ilma üldkoosoleku nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust.
  8. Kolleegium nõustub kohtute käsitlusega, mille kohaselt ei kujuta kulutatud summade sisaldumine majandusaasta aruandes nende kulutuste heakskiitmist, vaid see kajastab üksnes faktilist olukorda. Kuna korteriühistu kontolt on OÜ-le Lemak makstud 2466 eurot ja 88 senti pööningukorrusel elektritööde tegemise eest, pidi selline kulutus kajastuma ka hageja majandusaasta aruandes. Kulutuse majandusaasta aruandes kajastamine ei välista korteriühistu kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikme vastu, kui kulutust võib pidada ühistule tekkinud kahjuks. Riigikohus on varem selgitanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  9. novembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 11;
  11. oktoobri
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 18).
  13. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseid (vt otsuse p 12). Hinnates ühistu kahju hüvitamise nõude rahuldatavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühistul tekkis selle rikkumise tagajärjel kahju.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents

§ 127

lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15–16;
  5. märtsi
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22;
  7. mai
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21). Kolleegium ei nõustu kohtute lähenemisega kahju suuruse kindlaksmääramisele. Hageja peab kahjuks seda, et tema vara väärtus vähenes seetõttu, et kostja tasus tarbetute tööde eest, st hageja arvestab kahju

§ 127lg 1 järgi.

Iseenesest on selline kahju juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja MTÜS § 32 lg 2 kaitsealas. Kolleegiumi arvates on kohtud kahju tekkimise tuvastamisel jätnud siiski põhjendamatult arvesse võtmata vastusoorituse (saadud elektritööde) väärtuse ja eksinud seetõttu tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel. Kolleegiumi arvates on korteriühistu juhatuse liikme vastutusele kohaldatav äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta varasemas Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3310, p 19;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16;
  5. aprilli
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). Kohtud on ekslikult pidanud hageja kahjuks 2466 euro 88 sendi suurust summat üksnes seetõttu, et kostja tasus selle hageja vahendite arvel OÜ-le Lemak. Kohtud ei ole tuvastanud, et tööde maksumus ületas turuhinda, ning hageja ei ole sellele asjaolule ka tuginenud. Olukorras, kus tööd tehti turuhinna eest, ei saanud hagejal eeldatavasti tekkida varalist kahju pööningule elektrisüsteemi ehitamise tõttu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis selle eelduse kummutaksid. Kahjuna saaks käsitada vaid seda osa väidetavast kahjust, mille võrra hagejale tehtud vastusoorituse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt selle kohta ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 13;
  9. detsembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-09, p 11;
  11. mai
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 55). Kahju saaks võrduda OÜ-le Lemak tasutud summaga üksnes juhul, kui hagejal oli pööningul varem samaväärne elektrisüsteem juba olemas ning uue ehitamiseks puudunuks seetõttu vähimgi vajadus. Praegusel juhul ei ole hageja seda väitnud, samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et tehtud elektritööd on mingil põhjusel vähem väärt kui 2466 eurot ja 88 senti või et tehtud töödes esineks puudusi. Teiste sõnadega – kui hinnata hagejale tekkinud kahju diferentsihüpoteesi järgi, tuleks järeldada, et kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud (ehk jätnud töö tellimata), oleks küll hagejal raha alles jäänud, kuid ta ei oleks saanud ka uut ning senistel andmetel 2466 eurot ja 88 senti väärtolevat pööninguvalgustust.
  13. Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada

§ 127

lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia hageja põhjendamatu rikastumiseni. Põhimõtet, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks ning et kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kohustust rikkunud poole karistamine, on tsiviilkolleegium varem mitmelt korral rõhutanud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-115-04, p 26;
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 11;
  5. juuni
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16;
  7. oktoobri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 15;
  9. aprilli
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12;
  11. mai
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21;
  13. juuni
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 16). Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi

§ 127

lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (

§ 127lg 1).

See tähendab, et kohtul tuleb

§ 127

lg 5 alusel kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Neile kahju hüvitamise aspektidele ei ole kohtud vaidlust lahendades tähelepanu pööranud.
  3. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata hageja saadud vastusoorituse ehk pööningule rajatud elektrisüsteemi väärtust ning anda hinnang, kas kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine on toonud kaasa hageja väidetud ulatuses kahju. Samuti tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas kasu mahaarvamine oleks ühistu suhtes kahju hüvitamise eesmärki arvestades kõnealusel juhul õiglane.
  4. Menetluskulude jaotus tuleb määrata TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtul sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
  5. Kuna kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada, tuleb kostjale TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Villu Kõve

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.