← Eesti

3-1-1-102-15

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-102-15 3. detsember 2015 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest j

§ 84

alusel konfiskeerimise ning konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti OÜ A kinnistu ning seati sellele kohtulik hüpoteek 1 862 470 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks. 2.

  1. Maakohus leidis, et kuigi OÜ-dele P ja A ei ole veel kahtlustust KarS § 210 lg 3 järgi esitatud, on nende juhatuse liikmete suhtes põhjendatud kuriteokahtlus KarS § 210 lg 2 tunnustel. 2.
  2. OÜ A vara arestimine KarS § 83¹ lg 1 ja KarS § 84 kohaldamise tagamiseks on põhjendatud. Senikaua, kuni OÜ-d A ei ole kahtlustatavana üle kuulatud, tuleb tema vara arestida kui kolmanda isiku vara KarS § 83¹ lg 2 ja § 84 kohaldamise tagamiseks. Pärast OÜ A kahtlustatavana ülekuulamist on vara arestimine põhjendatud KarS §

§ 84kohaldamise tagamiseks.

  1. OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitas
  2. juulil 2015 määruskaebuse, milles taotles tühistada maakohtu määrus OÜ A vara arestimise ja/või kohtuliku hüpoteegi seadmise kohta. Kaitsja leidis, et kuna OÜ A ei olnud vara arestimise määruse tegemise ajal kahtlustatav ega kolmas isik, on määrus tehtud ennatlikult ja valel alusel. Kahtlustuses ega kohtu määruses ei ole märgitud, milles seisneb OÜ A kuritegelik tulu. PRIA toetuse sai OÜ P, kes paigutas selle X söödatehase ehitusse.
  3. Tartu Ringkonnakohtu
  4. augusti
  5. a määrusega tühistati maakohtu määrus osaliselt, s.o korraga nii kinnistu arestimise kui ka kohtuliku hüpoteegi seadmise osas. Ringkonnakohus sõnastas resolutsiooni ümber, jättes välja kinnistu arestimise, ja kohaldas konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist. Samuti täpsustas ja põhjendas kohus kuriteokahtluse olemasolu ja vara arestimise alust. 4.
  6. Ringkonnakohus märkis, et põhjendatud kuriteokahtlus tugineb nii isikulistele tõenditele (asjatundja ja tunnistajate ütlused OÜ P ja OÜ A juhatuse liikmete omavahelisest koostööst ja ettevõtete tegevusest üldse) kui ka dokumentaalsetele tõenditele (läbiotsimise protokollid, arvelduskontode ja raamatupidamise dokumentide vaatlused, äriühingu omanikke ja juhatuse liikmeid puudutav äriregistridokumentatsioon, samuti maksudeklaratsioonid, erinevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kontoväljavõtted). 4.
  7. Tunnistajate ütlustele tuginedes on alus kahtlustada, et A. P., R. B. ja T. K. abistasid äriühingu juhatuse liikmetena üksteist PRIA toetuse jaoks vajalike nõuete täitmisel ja tegutsesid eesmärgiga saada PRIA-lt toetust. Põhjendatud kuriteokahtlust ilmestavad tunnistajana ülekuulatud raamatupidaja A. K. ütlused, mille kohaselt teeb ta vajadusel tööd nii OÜ-le A kui ka OÜ-le P. Märkimisväärne on, et A. K-l, kes töötas OÜ P raamatupidajana, puudus tööleping OÜ-ga P ning palka sai ta OÜ-st A, kus asus ka tema kontor. Samuti toetab põhjendatud kuriteokahtlust läbiotsimise käigus leitud OÜ A ja OÜ P raamatupidamisdokumendid, mis kinnitavad kahtlusi, et esimese kuludeklaratsiooniga esitatud arvete taga oli näiline seadmete soetamine, millega OÜ A sai märkimisväärset kasu. Silmas pidades kõnesolevate äriühingute vahelist tugevat suhtlemisvõrgustikku, kooskõlastatud tegevust, OÜ P tegelikku juhtimist ja teisi tõendeid, on kogutud tõendid piisavad kuriteokahtluse jaatamiseks. 4.
  8. Lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele eksisteerib KrMS § 142 lg-s 1 nimetatud vara arestimise alus KarS § 83¹ lg 2 ja § 84 kohaldamise tagamiseks. Osaühingud A ja P said tahtliku süüteo toimepanemisega ebaseaduslikku tulu vähemalt 1 862 470 eurot. Kuna OÜ A ja OÜ P on kuritegeliku tulu 1 862 470 eurot eeldatavalt ära tarvitanud X söödatehase rajamiseks, tuleb seada kohtulik hüpoteek OÜ A kinnistule konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Kuritegelik tulu on PRIA-lt väljapetetud toetuse väljamaksed, mille eest OÜ A tarnis ja paigaldas OÜ-le P seadmeid. Sel viisil sai OÜ A märkimisväärse panuse oma käibesse, s.o 3 854 400 eurot. 4.
  9. Maakohtu viidatud võimalik konfiskeerimise kohaldamine KarS § 831 lg 2 järgi ei ole asjakohane, kuna see reguleerib kolmandalt isikult vara konfiskeerimist. Puuduvad andmed, et OÜ A oleks kriminaalmenetlusse kaasatud kolmanda isikuna kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 401 mõttes. Seetõttu ei saa OÜ A vara arestimisel viidata KarS § 831 lg-le
  10. 4.
  11. Pärast vara arestimise määruse tegemist on OÜ A tunnistatud kriminaalasjas kahtlustatavaks, tema esindaja R. B. on
  12. juulil 2015 kahtlustatavana üle kuulatud. Uus õiguslik olukord annab ringkonnakohtule õiguse arestida KrMS § 142 lg 1 alusel OÜ-le A kuuluv vara KarS §

§ 84kohaldamise tagamiseks.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. OÜ A kaitsja vandeadvokaat Rene Varul taotleb Riigikohtule esitatud määruskaebuses maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning prokuratuuri taotluse rahuldamata jätmist. Kaitsja põhjendused on järgmised. 5.
  2. Kaitsja ei pea piisavaks ringkonnakohtu põhjendusi OÜ A kuritegeliku tulu äranäitamisel. OÜ A on müünud ja paigaldanud OÜ-le P seadmeid 3 212 000 euro eest. PRIA toetus oli 50% seadmete maksumusest, s.o 1 606 000 eurot. OÜ P sai PRIA-lt investeeringutoetust kokku 1 862 470 eurot, millest 1 606 000 eurot kulus seadmete tarnimiseks ja ülejäänud toetuse osa 256 470 eurot suunati X söödatehase üldehitajale. Ringkonnakohus leidis, et OÜ A kuritegelik tulu on 1 862 470 eurot, arvestamata seejuures, et PRIA-lt saadud rahaliste vahendite arvelt tasuti OÜ-le A 1 606 000 eurot. Kohtud on kuritegeliku tuluna näidanud OÜ A käibesummasid, mis ei saa olla kriminaalne tulu. OÜ A on teinud vastusoorituse – tarninud ja paigaldanud seadmed. Kuna OÜ A müüs OÜ-le P söödatehase seadmeid, mille eest OÜ P tasus osaliselt PRIA-lt saadud toetuse arvelt, ei ole see OÜ A kuritegelik tulu, vaid müügikäive, mida ei ole võimalik tuluna arestida. 5.
  3. OÜ A kinnistule seatud hüpoteek on 256 470 euro ulatuses ületagatud. Konfiskeerimise asendamise tagamist ei tohi määrata olukorras, kus kriminaalse tulu saamine ei ole esile toodud, rääkimata põhjendatusest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. KrMS § 1414 kohaldamisel kehtivad mutatis mutandis vara arestimise (KrMS § 142) kohta käivad sätted (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. novembri
  6. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 32). See tähendab, et kohtuliku hüpoteegi ja teiste tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõude kohaldamine toimub KrMS § 142 sätestatud korras. KrMS § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk muu hulgas konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamine. KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Süüteoga saadud vara all KarS § 831 tähenduses mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise tasu eest soetatud vara (vt Riigikohtu
  7. aprilli
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-119-09, p 31). KarS § 831 lg 1 ei eelda, et vara oleks süüteoga läinud otse toimepanijale. Oluline on, et vara oleks kellegi poolt süüteo tulemusena saadud ja et konfiskeerimisotsustuse tegemise ajaks oleks see jõudnud toimepanija vara hulka. Vahetult süüteoga võib vara saada nt kaastäideviija, osavõtja, hea- või pahauskne kolmas isik, kes hiljem annab vara konkreetsele toimepanijale üle.
  9. Arestimistaotlusest ja kohtu määrustest nähtuvalt manipuleerisid osaühingute P ja A juhatuse liikmed T. K., A. P. ja R. B. PRIA-lt soodustuse saamiseks taotluste aastaaruannetega ja investeerimisobjektide ehituspakkumistega. Samuti nähtub, et OÜ P tegelikke juhtimisotsuseid tegid ja pettuse korraldasid OÜ A juhatuse liikmed A. P. ja R. B. Pettuse tulemusel maksis PRIA OÜ-le P 1 862 470 eurot investeeringutoetust. Kriminaalasjas on T. K-le, A. P-le ja R. B-le kui kaastäideviijatele esitatud kahtlustus KarS § 210 lg 2 järgi ning osaühingutele P ja A KarS § 210 lg 3 järgi.
  10. Kohtud on õigesti leidnud, et PRIA-lt väljapetetud investeeringutoetuse väljamakse 1 862 470 eurot on süüteoga saadud ja seda tuleb käsitada ebaseadusliku tuluna. Nimetatud summa on välja makstud OÜ-le P. Arestimistaotlusest tuleneb, et kriminaaltulu jaotus ei ole selge, kuid kaitsja selgituste kohaselt tasus OÜ P saadud toetusest 1 606 000 eurot OÜ-le A X söödatehase seadmete tarnimise ja paigaldamise eest. Seega möönab kaitsja, et osaühingute P ja A ühise ja kooskõlastatud süüteo toimepanemise tulemusel saadud kriminaaltulust liikus suur osa OÜ A vara hulka, mille tulemusel sai OÜ A märkimisväärse panuse oma käibesse. Äriühingu käibe suurendamist kuritegeliku tulu arvel tuleb lugeda OÜ A vara suurenemiseks, mis omakorda annab aluse OÜ A vara arestimiseks KrMS § 142 alusel. KarS §-de 831 ja 84 eesmärk on takistada süüdlase rikastumist süüteoga, st süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. märtsi
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-4-11, p 9).
  13. Süüteo kaastäideviijatena kahtlustatavad OÜ A ja OÜ P on kuritegeliku tulu 1 862 470 eurot ära tarvitanud X söödatehase rajamiseks. Kuna see summa on ära tarvitatud, oli ringkonnakohtul õigus seada OÜ A varale kohtulik hüpoteek KarS §-s 84 sätestatud võimaliku konfiskeerimise asendamise tagamiseks.
  14. Kahtlustatava OÜ A varale tagamismeetme kohaldamisel on maakohus õigustatult viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt on gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt igaühelt eraldi võimalik arestida vara samas väärtuses kui grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulu, kui kriminaaltulu jaotus arestimismääruse tegemise ajal ei ole selge. Kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. veebruari
  16. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 20). Arutatavas asjas on prokuratuuri arestimistaotluse kohaselt OÜ A vara arestides lähtutud grupi poolt toimepandud kuritegudega saadud kogutulu ülempiirist. Kuigi kaitsja toob Riigikohtule esitatud määruskaebuses välja täpse summa, mis süüteoga saadud varast OÜ A vara hulka liikus, ei ole arestimistaotluses ega eelnevas kohtumenetluses sellistele summadele viidatud. Millistele dokumentaalsetele tõenditele kaitsja oma väite on rajanud, määruskaebusest ei selgu. Küll aga nähtub ringkonnakohtu määrusest, et OÜ A ja OÜ P raamatupidamisdokumentide kohaselt võivad seadmete soetamise arvetel näidatud tehingud olla näilikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 mõttes. Seega ei ole käesolevas menetlusstaadiumis üheselt selge, kas ja kui suures ulatuses tuleb arvestada OÜ A poolt esitatud arveid ning nende arvete alusel tarnitud ja paigaldatud seadmete väärtust, st vastusooritust.
  17. Kohtuliku hüpoteegi seadmine on kriminaalmenetluse tagamise vahend. Millises ulatuses süüteoga saadud vara konfiskeerimist või konfiskeerimise asendamise tagamist KarS §

§ 84järgi rakendada, lahendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust tehes. 12. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ja § 361 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

  1. augusti
  2. a määruse muutmata ja OÜ A kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.