RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-95-15 4. detsember 2015 Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Paav

§ 4271alusel esitatud taotluse lahendamine ei ole täitmiskohtuniku pädevuses. Sellist seisukohta toetab Kr

MS

1. peatüki
2. jao sätete grammatiline tõlgendus, kuivõrd kõik ülejäänud selle jao sätted näevad ette, et vastavad otsustused teeb täitmiskohtunik. KrMS § 4271 alusel saab otsustuse teha kas kohus või prokuratuur. Prokuröri hinnangul puudus alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks ning see tulnuks edastada lahendamiseks pädevale kohtunikule.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuli
5. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
6. mai
7. a määrus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale,

§ 4271

kohaselt on kohtule menetluskuludest vabastamise taotluse esitamine võimalik vaid enne määratud kohustuse täitmise tähtaja lõppu, hiljemalt

1. märtsil
2. A. N. oli juba enne kohustuse määramist teadlik asjaoludest, millele tuginedes ta väidab, et kohustuse täitmine on oluliselt raskendatud. Maksu- ja Tolliameti nõue on tekkinud pärast 6-kuulise kohustuse täitmise tähtaja lõppemist,
3. märtsil 2015, seega ei saanud see kohustuse täitmist mõjutada. Maakohus on õigesti jätnud taotluse läbi vaatamata, sest KrMS § 202 lg 6 kohaselt kuulub kriminaalmenetlus prokuratuuri taotluse alusel uuendamisele juhul, kui isik ei ole täitnud tähtaja jooksul temale pandud kohustust. Selline tõlgendus on kooskõlas ka KrMS § 4271 mõttega, mis võimaldab kohustuse muutmist või sellest vabastamist üksnes siis, kui raskendav asjaolu on ilmnenud kohustuse täitmise ajal. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. A. N-i kaitsja vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Kaebuses leitakse,

§ 4271ei sätesta tähtaega, mille jooksul tuleb taotlus esitada.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et seda saab teha üksnes kohustuse täitmise tähtaja jooksul. Rahalise kohustuse puhul saabki alles tähtaja lõppedes selguda, kas kohustust on õnnestunud täita. Isiku majandusliku seisundi halvenemine võrreldes

1. a septembriga on tõendatud, kuna sel ajal ei olnud tal laenuvõlgnevusi. Maksuvõla tasumise tähtaeg määrati küll pärast määrusega seatud kohustuse täitmise lõppu, kuid ettekirjutus selleks tehti
2. a märtsis. Asjakohane ei ole kohtute seisukoht, et käesolevas menetluses puudub võimalus muuta rahalise kohustuse täitmise otsustust ja kohtutel ei ole õigust seda küsimust otsustada. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus oleks saanud kohaldada KrMS § 4271 sätteid ning vabastada A. N. kas osaliselt või täielikult veel tasumata kaitsjatasude tasumisest. Oluline on ka see, et enamik kaitsjatasudest tasus A. N. riigi õigusabi korras enne Riigikohtu poolt
3. detsembri
4. a lahendi tegemist, millega tühistati maa- ja ringkonnakohtu otsused. Isiku kanda ei peaks jääma kulutused õigusabile sellest menetlusetapist, milles tehtud kohtulahendid tühistati. Kaitsja taotleb tühistada maa- ja ringkonnakohtu määrused ning saata asi sisuliseks otsustamiseks Harju Maakohtule. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. KrMS § 4271 esimene lause näeb muu hulgas ette, et kui pärast KrMS § 202 lg 2 alusel kohustuse panemist ilmnevad asjaolud, mis oluliselt raskendavad kohustuse täitmist, võib prokuratuur või kohus isikule määratud kohustust tema nõusolekul määrusega muuta või ta kohustusest vabastada. Kriminaalkolleegium märgib,

§-st 4271 tulenevat kohustuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise regulatsiooni tuleb vaadelda koos selles viidatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid reguleerivate sätetega, praegusel juhul koosmõjus KrMS §‑ga

1. Juhul, kui kriminaalmenetluse on otstarbekuse kaalutlusel lõpetanud ja isikule kohustused määranud kohus, on vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 ja §-le 4271 üksnes kohtul õigus otsustada kohustuse muutmine või selle täitmisest vabastamine, samuti kriminaalmenetluse uuendamine.
2. KrMS § 202 lg 6 esimene lause sätestab, et kui isik ei täida talle KrMS § 202 lg 2 alusel pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Viidatud norm ei näe ette prokuratuuri kaalutlusõigust, kas esitada kohtule menetluse uuendamise taotlus või jätta see esitamata. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu määruse põhjendustega, et kuna kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus vältimatult uuendatakse, siis KrMS § 4271 mõtteks on, et kohustust muuta või sellest vabastada saab vaid juhul, kui kohustuse täitmist oluliselt takistav asjaolu on ilmnenud kohustuse täitmise ajal. Seega saab KrMS § 4271 alusel esitada taotluse kohustuse muutmiseks või sellest vabastamiseks üksnes kohustuse täitmise tähtaja jooksul. Praeguses asjas esitas aga A. N-i kaitsja Harju Maakohtule vastavasisulise avalduse alles
3. aprillil 2015, s.o ligi üks kuu pärast kohustuse täitmise tähtpäeva.
4. Kolleegium märgib,

§ 202

lg 6 alusel menetluse uuendamise üle otsustamisel peab kohus välja selgitama kohustuse täitmata jätmise põhjused. Juhul, kui prokuratuuri taotluse lahendamise käigus ilmnevad KrMS §‑s 4271 nimetatud kohustuse täitmist oluliselt raskendanud asjaolud, tuleb kohtul isikule pandud kohustust kas muuta või ta sellest vabastada, selgitades eelnevalt välja isiku seisukoha (nõusoleku). Kolleegiumile teadaolevalt ei ole prokuratuur praegusel juhul kohtult A. N-i suhtes kriminaalmenetluse uuendamist taotlenud.

1. Kui taotlus kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustuse muutmiseks või sellest vabastamiseks on esitatud pärast kohustuse täitmise tähtaega ja prokuratuur ei ole kohtult kriminaalmenetluse uuendamist taotlenud, ei ole kohtul võimalik otsustada kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustuse muutmise või sellest vabastamise üle. Sellel põhjusel on maakohus jätnud õigesti kaitsja taotluse läbi vaatamata ja ringkonnakohus on jätnud põhjendatult maakohtu määruse muutmata. Ebatäpne on maakohtu määruse põhjendus, mille kohaselt ei ole täitmiskohtunik praeguses asjas pädev taotlust lahendama ja see tuleb jätta KrMS § 202 lg-st 6 ja §-st 4271 lähtudes läbi vaatamata. A. N-i taotluse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud, kuid seda tulenevalt asjaolust, et ta esitas KrMS §-s 4271 alusel taotluse pärast kohustuse täitmise tähtaega. A. N-i väiteid kohustuse täitmist takistanud asjaolude kohta võib kohus arvestada juhul, kui prokuratuur taotleb kohtult kriminaalmenetluse uuendamist.
2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)