Obsah (4)

§ 37§ 98§ 31§ 34

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 116 lg-st 1 tuleneva intressiga äriühingu arvelduskontole.

1. Põllumajandusminister tunnistas
2. jaanuari
3. a käskkirjaga nr 22 tagasiulatuvalt
4. oktoobri
5. aasta käskkirja nr 316 kehtetuks. MTA omakorda tunnistas
6. jaanuaril 2013 kehtetuks käskkirja nr 12-5/
8. Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas
9. jaanuaril 2013 MTA-le tagastusnõude, milles palus tagastada tasutud üleliigse laovaru tasu koos intressidega Lõuna Toidu​ainetetööstuse AS-i arvelduskontole, sest ettevõtte ülemineku tulemusena on läinud äriühingule üle ka tagastusnõue MTA vastu (

§ 37ja § 33).

1. MTA jättis
2. veebruari
3. a otsusega Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i tagastusnõude rahuldamata, sest kuigi tegemist võis olla ettevõtte üleminekuga

§ 37

ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 jj mõttes, ei ole ettevõtte üleminek haldusakti ega kohtuotsusega tuvastatud ning taotluse lahendamise raames ei ole maksuhalduril võimalik tuvastada ca 8 aastat tagasi toimunud ettevõtte üleminekut, sest tõendite kogumine on

§ 98lg-tes 1 ja 2 sätestatud aegumistähtajast tulenevalt raskendatud või võimatu.

Maksukohustuse täitnud ja taotluse esitamise hetkel õigusvõimet omanud AS Pere Leib on esitanud nõuetekohase tagastusnõude. Olukorras, kus AS-ile Pere Leib koostatud haldusaktid on tühistatud ja õigustatud isik on esitanud enammakse tagastus​nõude, on maksuhaldur kohustatud tagastama summa koos intressidega õigustatud isikule ning Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i taotlus tuleb jätta rahuldamata.

1. Lõuna Toiduainetetööstuse AS esitas halduskohtule kaebuse, milles palus MTA
2. veebruari
3. a otsuse tühistada. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus.
4. Tallinna Halduskohus rahuldas
5. märtsi
6. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel kaebaja taotluse ja keelas ajutiselt MTA-l tagastada üleliigse laovaru tasu ja intresse AS-ile Pere Leib. Seejärel anti asi lahendamiseks üle Tartu Halduskohtule. Tartu Haldus​kohus jätkas
7. märtsi
8. a määrusega esialgse õiguskaitse rakendamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
9. Tartu Halduskohus jättis
10. juuni
11. a otsusega Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i kaebuse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtunud mitterahalise sissemakse eseme koosseisu kuulunud kinnistute üleandmise lepingust ettevõtte üleminekut VÕS § 180 lg 1 mõttes ega kõigi õiguste ja kohustuste üleminekut. AS Pere Leib oli maksuteate täitmise ajal tegutsev ettevõte. Kuna ettevõte pole üle läinud, siis ei ole ka AS-i Pere Leib Tootmine õigusjärglasel Lõuna Toiduainetetööstus AS-il tagastusnõuet MTA vastu.
12. Tartu Ringkonnakohus jättis
13. aprilli
14. a otsusega Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i apellatsioon​kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse resolutsiooniga, kuid muutis osaliselt halduskohtu põhjendusi. Ringkonnakohtu hinnangul on AS Pere Leib tootmis​ettevõte kui majandusüksus AS-ile Pere Leib Tootmine üle läinud. Kuna ettevõtte ülemineku ajal ei olnud ASil Pere Leib MTA vastu tagastusnõuet tekkinud, ei saanud see koos ettevõttega AS-ile Pere Leib Tootmine üle minna. Maksuteatega kohustati
15. aastal maksukohust täitma AS-i Pere Leib, mitte AS-i Pere Leib Tootmine. AS Pere Leib oleks pidanud maksuteatega mittenõustumisel selle vaidlustama, mida äriühing aga ei teinud. AS Pere Leib täitis maksuteates märgitud maksu​kohustuse kahe osamaksega
16. ja
17. juunil
18. Haldusasja materjalid ei kinnita kaebaja väidet, et maksukohustuse täitis tegelikult AS Pere Leib Tootmine. AS-i Pere Leib Tootmine arveldus​kontolt
19. juunil 2006 tehtud kande (635 000 krooni) selgitusse märgiti "laenu katteks". Kohtu hinnangul ei saa seda kannet ilma kahtlusteta siduda maksukohustuse täitmisega. Maksuteate adressaadiks oli AS Pere Leib ja selle kehtetuks tunnistamise järgselt on tagastusnõude esitamise õigus samal äriühingul. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
20. Kassatsioonkaebuses palub kaebaja tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused. Kassaatori hinnangul on ettevõtte üleminekuga läinud talle

§ 37

alusel üle ka

§-s 33 sätestatud tagastusnõue. MTA maksuteade kajastas

1. aastal tekkinud maksukohustust, mis tulenes
2. mail 2004 käitleja valduses olnud üleliigsest laovarust, ja oli seega seotud ülevõetud ettevõtte varasema tegevusega. AS-i Pere Leib põllumajandustoodete ülekandevaru ja üleliigse laovaru suuruse määras kindlaks põllumajandusminister
3. oktoobri
4. a käskkirjaga nr
5. Leivatootmise ettevõtte tervikuna üleandmisega läksid üle ka eelnimetatud käskkirjast tulenevad õigused ja kohustused, sh üleliigse laovaru tasu maksmise kohustus. AS Pere Leib täitis maksuteate AS-i Pere Leib Tootmine rahaliste vahenditega.
6. juunil 2006 kandis AS Pere Leib Tootmine AS-ile Pere Leib 635 000 krooni (40 583 eurot ja 90 senti) ja alles seejärel tasus AS Pere Leib üleliigse laovaru tasu. Asjaolu, et maksukohustuse täitis AS Pere Leib, ei mõjuta AS-i Pere Leib Tootmine õigusjärglase tagastusnõude esitamise õigust. Ringkonnakohus ei ole veenvalt põhjendanud järeldust, et
7. aasta maksekorraldus ei ole seotud üleliigsest laovarust tingitud maksukohustuse täitmisega. Sellega on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.
8. MTA palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtute otsused muutmata. Vastustaja nõustub ringkonnakohtu järelduste ja põhjendustega. Kassaatori etteheited materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise kohta on alusetud. Maksuteate kehtetuks tunnistamisel kuulub tagastamisnõue maksuteate adressaadile või tema õigusjärglasele. Ettevõtte ülemineku ajal ei olnud AS-il Pere Leib tagastusnõuet tekkinud, mistõttu ei saanud see nõue ettevõtte üleandmisega tütarettevõtjale üle minna. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et AS Pere Leib tootmisettevõte läks mitte​- rahalise sissemaksena üle tütarettevõtjale AS-ile Pere Leib Tootmine ning tegemist on ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 mõttes. Ebaõige on aga ringkonnakohtu otsuse punktis 21 esitatud seisukoht, et kui ettevõtte ülemineku hetkel ei ole üleandval äriühingul maksuhalduri vastu tagastus​nõuet tekkinud, siis ei saa tagastusnõue koos ettevõttega omandajale üle minna.
10. Äriseadustiku § 6 lg-test 1–3 tulenevalt on emaettevõtjaks äriühing, kes on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust. Tütarettevõtjaks on ühing, kus emaettevõtja osaleb, või ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos ema​ettevõtjaga. Tütarettevõtjaks võib olla ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. Ema- ja tütarettevõtja koos moodustavad kontserni. Kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtja on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Kontserni kuuluvad juriidilised isikud vastutavad ainult nende endi võetud kohustuste eest (vt ka RKTKo nr 3-2-1-71-15, p 11).
11. Kui emaettevõtja annab tütarettevõtja loomiseks mitterahalise sissemaksena tütarettevõtjale üle iseseisva ettevõtte ning sellega kaasneb ettevõttega seotud õiguste ja kohustuste üleminek, võib tütar​ettevõtja vastutada solidaarselt ettevõtte üleandja kohustuste eest ning omandada üleandja nõudeid teiste isikute vastu.

§ 37

sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud

§ 31

lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Koosmõjus

§ 31

lg 1 p-ga 3 võib ettevõtte üleandmisega üle minna ka tagastusnõue ehk õigus nõuda Maksu- ja Tolliametilt tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse. Seda juhul, kui tagastusnõue on otseses sõltuvuses üleantud ettevõtte varasemast tegevusest, sh kohustuse täitmisest, ja üleantud ettevõttega olemuslikult seotud. 18. Võlaõigusseaduse § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõttega seotud õiguste üleandmine toimub õiguste loovutamise sätete alusel ning võlaõigusseaduse järgi võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad (VÕS § 165). Asjaolu, et tagastusnõue tekib pärast ettevõtte üleminekut tulevikus, ei takista selle üleandmist, eeldusel, et see nõue on üleandmise hetkel piisavalt määratletav. Erinevalt eraõiguslikest tehingutest saab maksunõue üle minna aga ainult seaduse alusel. Maksukorralduse seadus tagastusnõude loovutamist käsutustehinguga ette ei näe.

§ 34

näeb ette üksnes tagastusnõude pantimise ja arestimise, mitte aga lepinguga nõude loovutamise õiguse. Eelnevast tulenevalt saab tagastusnõue üle minna üleandjalt omandajale üksnes seaduse alusel, kui see on ettevõttega olemuslikult seotud ja piisavalt määratletav.

1. Kolleegiumi hinnangul ei olnud pärast ettevõtte üleminekut tekkinud üleliigse laovaru tasu tagastusnõue üleantud ettevõttega sedavõrd seotud, et see saanuks selles asjas üle minna seaduse alusel. Asja materjalid ei kinnita, et üleandja soovis tütarettevõtja loomisel mitterahalise sisse​maksena tootmisüksuse üleandmisega üle anda ka varasema tootmisüksuse tegevusega seonduva võimaliku enammakse tagastusnõude olukorras, kus Maksu- ja Tolliamet ei olnud maksukohustuse aluseks olnud maksuteadet väljastanud. AS Pere Leib ei lõpetanud oma tegevust ega andnud AS-ile Pere Leib Tootmine üle kogu vara, vaid üksnes tootmisüksusega seonduva vara. Emaettevõtja jätkas koos tütarettevõtjaga kontsernina tegutsemist. Tagastusnõude üleandmise tahet ei kinnita ka maksu​teate esitamise järgne üleandja tegevus. AS Pere Leib ei vaidlustanud MTA
2. a maksu​teadet, täitis selle ning esitas pärast Euroopa Kohtu otsuse avaldamist haldusaktide kehtetuks tunnistamise avalduse ja enammakse tagastusnõude. Lisaks tuleb arvestada, et maksukohustuse täitis AS Pere Leib oma rahaliste vahenditega. Eeltoodust tulenevalt ei läinud tagastusnõue AS-ile Pere Leib Tootmine üle ning tema õigusjärglasel Lõuna Toiduainetetööstuse AS-il puudub tagastusnõude esitamise õigus.
3. Kolleegium jätab Lõuna Toiduainetetööstuse AS-i kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonna​kohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Kolleegium muudab ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Tasutud kautsjon tuleb kanda riigituludesse (HKMS § 107 lg 4). Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tõnu Anton, Viive Ligi, Ivo Pilving