Obsah (8)

§ 2861§ 12616§ 387§ 313§ 339§ 390§ 173§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) §-s 1267 sätestatud jälitustoimingut, et koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikku tõendusteavet. Määrusega lubati kuulata ja vaadata salaja pealt ning helisalvestada ajavahemikus

1. juulist
2. septembrini 2014 tema kasutuses olevate telefonide vahendusel edastatavat teavet. Tartu Maakohtu määrust tutvustati E. V-le
3. juunil
6. augustil 2015 esitas E. V. kaitsja Meelis Leis Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a määruse peale kaebuse, milles taotles jälitustoimingu loa tühistamist ning E. V. suhtes tehtud jälitustoimingu õigusvastaseks tunnistamist. Kaitsja hinnangul ei järgitud jälituslubade taotlemisel ega andmisel ultima ratio-põhimõtet.
9. Tartu Ringkonnakohtu
10. augusti
11. a määrusega jäeti maakohtu määruse peale esitatud kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.
12. Kriminaalmenetluse ajal ei ole võimalik jälitustoimingute lubade seaduslikkust määruskaebemenetluses vaidlustada.

§ 2861

kohaselt otsustab tõendi vastuvõtmise (sh lubatavuse ja asjakohasuse) üle asja arutav kohus. Seejuures on just kriminaalasja sisuliselt arutava kohtu pädevuses kontrollida jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates, kas luba oli antud jälitustoimingute tegemist võimaldava kuriteo tõendamise eseme asjaolude selgitamiseks ja kas loa andmisel peeti silmas ultima ratio-põhimõtet. Maakohtu poolt antud õiguslikku hinnangut saavad kohtumenetluse pooled vaidlustada apellatsioonimenetluses. Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-48-15. 3.2. Lahendades jälitustoiminguks loa andmise määruse peale

§ 12616

lg 1 alusel esitatud kaebust, peaks ringkonnakohus kontrollima samuti jälitustoimingute seaduslikkust ja tegema maakohtu jaoks sisuliselt eelotsuse. Selline olukord ei ole aga aktsepteeritav. Kohtulikul arutamisel on üksnes maakohtu pädevuses otsustada, millised tõendid ta vastu võtab ja lubatavaks tunnistab, ning kohtumenetluse pooled saavad maakohtu hinnangut vaidlustada apellatsioonis. Määruskaebusega võib jälitustoiminguks loa andmise määrust vaidlustada juhul, kui kriminaalasja kohtueelsele menetlusele ei järgne kohtumenetlust. 3.

1. E. V. suhtes on käimas kriminaalmenetlus ning kontrollides Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määruse seaduslikkust, teeks ringkonnakohus neis asjades jälitustoimingutega saadud tõendi lubatavuse kohta eelotsuse. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. augusti
6. a määruse peale esitas kaebuse E. V. kaitsja vandeadvokaat Toomas Pikamäe, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist või alternatiivselt Tartu Maakohtu määruse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgib kaitsja järgmist. 4.
7. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse peale esitatud kaebuse alusetult läbi vaatamata. Riigikohtu seisukohad kriminaalasjas nr 3-1-1-48-15 puudutasid olukorda, kus jälitustoiminguks antud luba vaidlustati siis, kui oli alanud kriminaalasja sisuline kohtulik arutamine. Praegusel juhul ei ole E. V. suhtes süüdistusakti koostatud. Kriminaalasja kohtusse saatmiseni ei ole kahtlustataval alust arvata, et kriminaalasja sisulist arutamist üldse alustatakse. Pealegi ei ole siiani teada, kas prokuratuur tugineb süüdistuse esitamisel jälitustoiminguga kogutud tõenditele. 4.
8. Ringkonnakohtuga nõustumise korral peaks jälitustoimingu loa vaidlustamisega ootama seni, kuni selgub, kas kriminaalasi saadetakse kohtusse. Selliselt toimides poleks aga võimalik seaduses sätestatud kaebetähtaega järgida.

§ 387

lg 2 kohaselt esitatakse jälitustoiminguks loa andmise määruse peale määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 4.3. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-48-15 tehtud määruse p-s 12 märkinud, et praktikas tuleb ette olukordi, kus kohtueelne menetlus (või üksnes sellele eelnenud jälitusmenetlus) lõpetatakse enne kriminaalasja kohtusse saatmist. Kriminaalmenetlusvälise olukorraga on tegemist ka siis, kui jälitustoiminguga kogutud andmed puudutavad kolmandaid isikuid, kes ei ole kohtusse saadetud kriminaalasjas menetlusosalised. Samuti on võimalik, et süüdistatavale tutvustatakse jälitustoiminguga kogutud andmeid, mis kas osaliselt või tervikuna kohtusse saadetud kriminaalasjas tõendina kasutamist ei leia. Kõigil nimetatud juhtudel puudus isikul igasugune võimalus vaidlustada jälitustoiminguga saadud teabe ja selle kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkust kriminaalmenetluses. Kahtlemata just sellisteks juhtudeks kaebeõiguse võimaldamist peeti silmas

§ 12616kui kaebeõiguse erikorra sätestamisel.

Ka praeguses asjas on kaitsja hinnangul tegemist just sellise olukorraga. 4.4. Jälitustoiminguks loa andmise vaidlustamine määruskaebemenetluses on põhjendatud ka seetõttu, et kriminaalasja arutav kohus ei pruugi anda kohtuotsuse resolutsioonis selget seisukohta selle kohta, kas jälitustoiming ja selleks antud luba on seaduslikud. Asjaolu, et kohus jätab kriminaalasja arutamisel tõendi kõrvale, ei ole samastatav selge hinnanguga selle õigusvastasusele.

§ 313

lg 1 p 121 ja § 314 p 6 kohaselt otsustab kohus kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel üksnes süüteomenetluses tekitatud kahju vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele. Kaitsja hinnangul ei pruugi see hõlmata jälitustegevusega põhjustatud kahju. Seega oleks selge hinnang jälitustoimingu ja selleks antud loa seaduslikkusele vajalik võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigivastutuse seaduse alusel.

1. Määruskaebusele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margus Lellep, kelle hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. 5.
2. Tegemist ei ole menetlusvälise olukorraga. Menetlus kestab ja prokurör kinnitab, et jälitustoiminguga saadud tõendeid kasutatakse kohtumenetluses. Pärast kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistamist on E. V. kaitsjale üle antud kriminaalasja materjalide koopia, mis sisaldab muu hulgas jälitustoimingu alusel kogutud tõendeid. 5.
3. Kriminaalasja lahendav kohus kontrollib kohtumenetluse poole taotlusel jälitustoimingu seaduslikkust ja lubatavust ning teeb vastava järelduse, mis kajastub kohtuistungi protokollis ning vajadusel ka kohtuotsuses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jälitustoimingu loa vaidlustamise küsimustel peatudes selgitanud, et grammatilise tõlgenduse järgi lubab

§ 12616

lg 1 esitada kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa andmise määruse peale määruskaebuse sama seadustiku 15. peatükis sätestatud korras. Edasi leidis kolleegium, et grammatilisest tõlgendusest

§ 12616

lg 1 sisu avamiseks siiski ei piisa, ja märkis, et kõnealuse sätte kehtestamisega soovis seadusandja võimaldada jälitustoiminguga saadud teabe ja selle kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkuse vaidlustamist üldjuhul kriminaalmenetlusvälises olukorras, s.o juhul, kui jälitustoiminguga puudutatud isikul puudub igasugune võimalus vaidlustada jälitustoiminguga saadud teabe ja selle kogumise aluseks oleva kohtuloa seaduslikkust kriminaalmenetluses. Lähtudes eelnevast, jõudis kolleegium järeldusele, et kriminaalasja sisulise kohtuliku arutamise ajal pole jälitustoiminguks antud kohtu loa seaduslikkuse vaidlustamine määruskaebe korras võimalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-1-1-48-15, p-d 6, 9, 12 ja 20).
3. Samas leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalasjas nr 3-1-1-76-15 tehtud määruses, et olukord on erinev juhul, kui kriminaalasi ei ole veel saadetud kohtusse sisuliseks arutamiseks. Kohtueelse menetluse ajal pole veel teada, kas kriminaalasja kohtusse saadetakse ning millistele tõenditele soovitakse kohtus tugineda. Seega pole erinevalt lahendis nr 3-1-1-48-15 käsitletud olukorrast selge, kas jälitustoimingule allutatud isikul avaneb edasises kriminaalmenetluses võimalus oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole pöörduda. Olukorras, kus isikul ei ole tõhusat võimalust muul viisil oma kaebeõigust realiseerida, pole määruskaebuse läbi vaatamata jätmine põhjendatud. Kohtueelse menetluse tulemuste äraootamisega võib isik kaotada võimaluse tema suhtes tehtud jälitustoimingute seaduslikkust vaidlustada.

§ 387

lg 2 kohaselt tuleb jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas ja seda ei väära ka prokuröri kinnitus, et jälitustoiminguga kogutud tõenditele tuginetakse süüdistuse esitamisel. Enne menetlustoimingu tegemist ei ole sellisel kinnitusel menetlusõiguslikku tähendust ega mõju. Seetõttu nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et praegusel juhul jättis ringkonnakohus jälitustoimingu lubade peale esitatud määruskaebuse alusetult läbi vaatamata.
2. Loobudes alusetult maakohtu määruste peale esitatud kaebuse läbivaatamisest, rikkus ringkonnakohus kolleegiumi hinnangul oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

See viga toob kaasa ringkonnakohtu määruse tühistamise. Kuna Riigikohtul pole võimalik ringkonnakohtu eksimust kõrvaldada ja maakohtu määruste peale esitatud kaebust läbi vaadata, tuleb kriminaalasi ringkonnakohtule tagastada. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ja lg-st 2 ning § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a määruse ning saadab E. V. kaitsja M. Leisi määruskaebuse Tartu Maakohtu
3. juuli
4. a määruse peale uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse.
5. E. V. kaitsja T. Pikamäe esitas Riigikohtule taotluse hüvitada E. V-le seoses Riigikohtu menetlusega valitud kaitsjale makstud tasu 690 eurot (sh käibemaks 115 eurot). Arve kohaselt kulutas kaitsja kriminaalasja materjalide analüüsimiseks 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamiseks 4,5 tundi. Kokku osutas kaitsja E. V-le õigusabi 5 tunni vältel.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud E. V. huvide kaitsmiseks Riigikohtu menetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse, tuleb nimetatud menetluskulu

§ 187lg 1 alusel E.

V-le hüvitada. (allkirjastatud digitaalselt)