Obsah (8)

§ 168§ 663§ 659§ 175§ 691§ 456§ 688§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-145-15 Määruse kuupäev Tartu, 8. detsember 2015. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik Kohtuasi Alexey Se

) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja võttis hagi tagasi ning määras jätkata menetlust kostja I vastu esitatud nõude osas. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja II vastu esitatud nõude osas kosja II kanda ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulu 737 eurot 40 senti (hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jäi 1542 euro 60 sendi ulatuses rahuldamata). Maakohus tuvastas, et kostja II on hageja nõude rahuldanud pärast hagiavalduse esitamist. Kostja II tõendas, et ta elab alates

1. oktoobrist 2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Samuti on hageja esitanud kohtule tõendid, millest nähtuvalt on Eesti Energia AS-i arved vormistatud kostja II nimele. Kostja II ei ole ka tõendanud, et ta oleks elanud ajavahemikus juuni 2014 kuni
2. oktoober 2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Eeltoodut arvestades tuleb hageja menetluskulud jätta

§ 168lg 5 alusel kostja II kanda.

Kostjalt II tuleb välja mõista riigilõiv ja õigusabikulud põhjendatud ulatuses (kokku 737 eurot 40 senti). Hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 4 tundi 45 minutit. Töötunni hind 132 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna piiresse.

1. Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja II palub hagejalt välja mõista tema menetluskulud või alternatiivselt tühistada maakohtu määrus menetluskulude väljamõistmise osas ja teha uus määrus.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. mai
3. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ning ei pidanud

§ 659ja § 654 lg 6 järgi vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus vaidlustatud osas (s.o menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas) õige. Maakohus leidis õigesti, et kostja II rahuldas hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist, mistõttu kohaldub asjas

§ 168lg 5.

Kostja II kinnitas ise kohtule esitatud

1. novembri
2. a vastuses, et alates
3. oktoobrist 2014 on tema alaliseks elukohaks X.Xxxxxxx xxx xx-xx, Tallinn. Kostja esitas kohtule ka
4. oktoobril 2014 dateeritud üürilepingu. Kostja II selgitusel viibis ta vaidlusaluses korteris küll pärast juunit 2014, kuid ei elanud seal. Samas ei tõendanud kostja II, et ta oleks elanud ajavahemikus juuni 2014 kuni
5. oktoober 2014 mujal kui vaidlusaluses korteris. Nõustuda ei saa kostja II väitega, et ta ei teadnud tema vastu hagi esitamisest ja tema lahkumine teise elukohta ei olnud sellest asjaolust tingitud. Asja materjalidest nähtuvalt teadis kostja II hagi esitamisest. Maakohus ei ületanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (

§ 175lg 1) diskretsioonipiire.

Kostjalt II on hageja õigusabikulud välja mõistetud vastavalt kostja II osalemise ulatusele. Maakohus on hageja menetluskulude nimekirja ja selles näidatud kulude koosseisu piisava põhjalikkusega analüüsinud ja määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Määruskaebuses palub kostja II tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas, samuti ringkonnakohtu määruse vastavas osas, jättes hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja II palub mõista hagejalt välja kostja II kantud menetluskulud. Kohtud kohaldasid asjas valesti

§ 168lg-t 5.

Viidatud sätte kohaldamise eeldusena ei ole hageja tõendanud, et kostja II valdas korterit ka pärast hagiavalduse esitamist. Kohtud ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Ringkonnakohus jättis arvestamata kostja II esitatud rahvastikuregistri väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja II registrijärgne elukoht alates

1. aastast olnud mujal kui vaidlusaluses korteris. Hagi esitamise ajal kostja II hageja nõudest ei teadnud, kostja II kolis korterist välja hageja ja kostja I abielu lahutamise tõttu. Hageja ja kostja I vaheline leping ei saa olla aluseks nõudele kostja II vastu. Ringkonnakohus ei analüüsinud ega põhjendanud, miks oli tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis kostjalt II hageja esindaja kulude katmise.
2. Hageja pidas ringkonnakohtu määrust õigeks ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta

§ 691p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

12. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles hageja nõue kostja II vastu jäeti hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata ja jätkati asja menetlust kostja II vastu esitatud nõudes. Selles osas on maakohtu määrus

§ 456lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.

Ringkonnakohus vaatas kostja II määruskaebuse alusel maakohtu määruse läbi menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kostja II vaidlustas Riigikohtus ringkonnakohtu määruse tervikuna. Seega vaatab Riigikohus läbi ringkonnakohtu määruse, millega lahendati menetluskulude jaotus ja väljamõistmine. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ka osas, milles jäeti hageja menetluskulude taotlus kostjalt II 1542 euro 60 sendi väljamõistmise kohta rahuldamata. Selles osas ei ole aga maakohtu määrus

§ 456

lg 4 viimase lause ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.

§ 456

lg 4 viimase lause kohaselt, kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. 13. Kolleegium leiab, et kohtud jätsid õigesti menetluskulud

§ 168

lg-te 4 ja 5 järgi kostja kanda.

§ 168

lg 4 järgi, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja esitas kostjate vastu vindikatsioonihagi (asjaõigusseaduse § 80) korteri valduse üleandmiseks ja kostjate väljatõstmiseks. Kui kostja II on pärast hagi esitamist korteri vabastanud, on ta hageja nõude

§ 168lg 5 mõttes rahuldanud.

Kostja II vastuväidete kohaselt kasutas ta vaidlusalust korterit elukohana alates

1. aastast kuni juunini 2014, viibis pärast seda korteris kostja I palvel ja vabastas korteri enne hagiavalduse esitamist. Ringkonnakohtu seisukoha järgi ei tõendanud kostja II, et ta oleks elanud ajavahemikus juuni 2014 kuni
2. oktoober 2014 (sh hagiavalduse esitamise ajal
3. oktoobril 2014) mujal kui vaidlusaluses korteris. Ringkonnakohus tuvastas samuti, et asja materjalidest nähtuvalt teadis kostja II hagi esitamisest. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud ringkonnakohus nimetatud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme. Eeltoodut arvestades saab lugeda, et kostja II on

§ 168

lg 5 mõttes hageja nõude täitnud, mistõttu tuli hageja menetluskulud jätta selle sätte järgi kostja II kanda. 14. Samuti ei nõustu kolleegium kostja II määruskaebuse väitega, et hageja lepingulisele esindajale kulutuste hüvitamisel on kohtud rikkunud

§ 175lg-t 1.

Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse kohaselt heitis kostja II maakohtule ette, et kohus ei analüüsinud, kas asja keerukust arvestades oli vajalik kasutada kahte esindajat. Vaidlustatud määruse kohaselt on ringkonnakohus selgitanud, et maakohus ei ole kostjalt II välja mõistnud hageja menetluskulusid arvestusega, et hagejal on kaks esindajat, samuti on menetluskulud välja mõistetud vastavalt kostja II osalemise ulatusele. Riigikohus on märkinud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu
3. mai
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
5. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise kohta põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Kostja II määruskaebus jääb rahuldamata.
6. Kostja II esitas koos määruskaebusega
7. juuli
8. a notariaalse lepingu ning rahvastikuregistri väljavõtte kostja II kohta, paludes võtta need dokumendid asja materjalide juurde. Kolleegium

§ 688lg 5 alusel tõendeid ei hinda ja neid dokumente toimikusse ei võta.

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid tagastada. 17.

§ 168

lg 5 alusel jäävad ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulud kostja II kanda. 18. Kostja II määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Villu Kõve, Ants Kull, Jaak Luik