Obsah (7)

§ 9§ 2§ 6§ 47§ 4§ 3§ 74

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

) § 74 lg 2 järgi rahatrahviga 900 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt korraldas OÜ Jentero AG juhatuse liige R. L. osaühingu majandustegevuse raames õnnemängu, omamata

§ 9lg-s 1 nimetatud hasartmängu korraldamise tegevus- ja korraldusluba.

Täpsemalt müüs OÜ Jentero AG alates

1. veebruarist kuni
2. aprillini 2014 Tallinnas Yyyyy yyy yyy asuva X-i ruumidesse paigaldatud mänguautomaadist loteriipileteid. Iga loteriipileti väljastamisega lisandus mänguautomaati ka 100 krediidipunkti, mille ulatuses oli loteriipileti ostjal võimalik automaadil õnnemängu mängida. Mängu alustamiseks tuli teha krediidipunktide ulatuses panus ja mängu tulemus sõltus juhusest. Võidu korral oli mängijal võimalik krediidipunkte juurde saada ja kogutud krediidipunktid oli võimalik piletitena välja võtta. Ühe pileti väärtus oli 100 krediidipunkti (ehk 1 euro) ning piletid sai vahetada mänguautomaadi asukohas olevas baaris osutatavate teenuste ja kaupade vastu.

§ 2

lg 7 kohaselt on lubatud korraldada üksnes hasartmänguseaduse nõuetele vastavaid hasartmänge.

1. OÜ Jentero AG kaitsja vandeadvokaadi abi Liis Mäeker (end Karu) esitas kohtuvälise menetleja väärteootsuse peale kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist ja märkis kokkuvõtlikult järgmist. 2.
2. Menetlusalune isik ei korraldanud õnnemängu, vaid kaubanduslikku loteriid. Viimaseks pole

§ 9lg-s 1 nimetatud lubasid vaja.

Nimelt nähtub

§ 2

lg 5 p-st 4, et hasartmängu​seaduse nõudeid ei kohaldata kaubandusliku loterii suhtes, mille võidufondi väärtus on kuni 10 000 eurot.

§ 6

kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii. Tulenevalt

§ 47

lg-st 1 omandatakse kaubanduslikus loteriis osalemise õigus koos kauba või teenuse omandamisega. Praegusel juhul müüs menetlusalune isik automaadi abil loteriipileteid. Kuna ta polnud automaati kasutusele võttes kindel, kas ja kui suureks müügitulu kujuneb, programmeeriti automaat selliselt, et see võimaldas loteriipileti ostjal ka automaadil mängida. Automaadil mängimise eest ei pidanud eraldi tasuma ja kliendi vara ei vähenenud ka siis, kui ta automaadil mängitavas mängus kaotas. Klient sai sisestatud raha eest loteriipileti ja loteriis võitmise võimalus säilis kuni loterii tulemuste selgumiseni. 2.2.

§ 4

lg 2 p 2 kohaselt on kiirloterii selline loterii, mille tulemus on loteriipiletite vahel juhuslikult määratud enne loteriipiletite omandamist mängija poolt ning see saab mängijale teatavaks pärast loteriipileti omandamist mänguvälja avamisel. OÜ Jentero AG korraldatud kaubanduslikus loteriis toimus mänguväljade avamine müügiautomaadis elektrooniliselt. Eelnevast nähtuvalt pole menetlusalune isik hasartmänguseaduse nõudeid rikkunud.

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja kaebus rahuldati. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.
4. OÜ Jentero AG ei korraldanud õnnemängu, vaid kaubanduslikku loteriid. Nähtuvalt

§ 4

lg 1 p-st 1 on õnnemängud hasartmängud ja

§ 3

lg 1 kohaselt on hasartmäng selline mäng, milles mängija riskib kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse. Praegusel juhul väljastas mänguautomaat sisestatud raha eest loteriipileti ja võimaldas lisaks automaadil mängida. Kuna loteriipileti ostjal säilis ka mänguautomaadil kaotamise korral võimalus loteriis võita, polnud automaadil mängitavas mängus võimalik rahaliselt kaotada. Eelnevast nähtuvalt ei vasta OÜ Jentero AG korraldatud mäng hasartmängu tunnustele. Lisaks sai loteriipileti ostja mänguautomaadil mängimisest loobuda. Samuti väljastas automaat nii loteriipileti ostmisel saadud kui ka automaadil mängitavas mängus kogutud krediidipunktide eest pileteid, millega sai tasuda X-s söökide ja jookide eest. Õnnemängus omandatakse panuse eest üksnes võiduvõimalus. 3.2.

§ 47

lg 1 kohaselt omandatakse kaubanduslikus loteriis osalemise õigus koos kauba või teenuse omandamisega ning

§ 2

lg 5 p 4 järgi ei käsitata hasartmänguna kaubanduslikku loteriid, mille võidufond jääb alla 10 000 euro. Kuna OÜ Jentero AG korraldatud mängu võidufond seda summat ei ületanud, polnud tal

§ 9lg-s 1 nimetatud lubasid vaja.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna jurist Rivo Koemets, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja väärteootsuse jõustamist. Kokkuvõtlikult märgib kassaator järgmist. 4.
4. Maakohus tugines hasartmänguseaduse kehtetule redaktsioonile ja asus ekslikult seisukohale, et OÜ Jentero AG korraldas kaubanduslikku loteriid. Alates
5. jaanuarist 2009 kehtiv hasartmänguseadus ei nõua, et hasartmängus osaleja riskiks kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse.

§ 2

lg 1 kohaselt on hasartmäng selline mäng, milles osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine (p 1), mille tulemusel võib mängija saada võidu (p 2) ja mille tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest (p 3). Praegusel juhul on kõik eeltoodud tingimused täidetud. Nähtuvalt

§ 2lg 5 p-st 4 on ka kaubanduslik loterii hasartmäng.

4.2.

§ 6

kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii. OÜ Jentero AG korraldatud mängu puhul polnud tegemist kummagi loteriiliigiga. Hasartmänguseaduse seletuskirja kohaselt toimub klassikalise loterii tulemuste selgitamine maksimaalselt kolm korda ööpäeva jooksul. Praegusel juhul selgusid mänguautomaadil korraldatud mängus võitjad tihedamini. Kiirloterii eeldab aga vastavate loteriipiletite olemasolu ja seda pole võimalik korraldada mänguautomaadil. 4.3.

§ 3

p 1 kohaselt on õnnemängud sellised mängud, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel. OÜ Jentero AG korraldas mängu klassikalisel õnnemänguautomaadil ning see ei erinenud millegi poolest igast teisest kasiino mänguautomaadil mängitavast mängust. Õnnemänguautomaat ei muutu kaubandusliku loterii automaadiks, kui sellele lisada klassikaliste loteriipiletite väljastamise võimalus. Samuti on küsitav, kas kaubandusliku loterii eesmärgiga ja hasartmänguseaduse mõttega on kooskõlas olukord, kus toode, mille müügi edendamiseks kaubanduslikku loteriid korraldatakse, on teine hasartmäng. 5. Kassatsioonile esitas vastuse OÜ Jentero AG kaitsja L. Mäeker, kelle hinnangul ei muuda kehtiva seaduse kohaldamine maakohtu lõppjäreldust. OÜ Jentero AG müüs loteriipileteid ja võimaldas müügi edendamiseks mängida müügiautomaadil kaubanduslikku loteriid. Kaubanduslikku loteriid võib korraldada ka elektroonilise vahendi abil ning OÜ Jentero AG müügiautomaadis toimuski mänguväljade avamine elektrooniliselt. Kuna kaubandusliku loterii võidufondi väärtus ei ületanud 10 000 eurot, polnud menetlusalusel isikul

§ 9lg-s 1 nimetatud lubasid vaja.

Maakohtu otsuse tühistamise korral tuleb väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks tagasi saata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Tuginedes menetlusaluse isiku teo koosseisupärasuse hindamisel seadusele, mis teo toimepanemise ajal enam ei kehtinud, rikkus maakohus karistusseadustiku § 5 lg-t
2. Kolleegiumi hinnangul kujutab nimetatud viga endast materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kuna väärteoasja õigeks lahendamiseks pole vaja tuvastada faktilisi asjaolusid, saab maakohtu eksimuse kõrvaldada kassatsioonimenetluses. Seetõttu teeb Riigikohus ise uue otsuse.
3. Otsustamaks, kas kohtuväline menetleja käsitas OÜ Jentero AG tegu õigustatult õnnemängu korraldamisena, tuleb juhinduda

§ 3p-st 1.

Viidatud sätte kohaselt on õnnemäng selline hasartmäng, mille tulemus sõltub juhusest ja mida mängitakse mehaanilise või elektroonilise vahendi abil või mängu läbiviija vahendusel. Praegusel juhul sõltus OÜ Jentero AG automaadil mängitava mängu tulemus juhusest ja mäng vastab järelikult õnnemängu tunnustele. Täiendavalt selgitab kolleegium, et

§ 2

lg 1 kohaselt on hasartmäng selline mäng, milles osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine (p 1), mille tulemusel võib mängija saada võidu (p 2) ja mille tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest (p 3). Eelnevast tulenevalt ei nõua alates 1. jaanuarist 2009 kehtiv hasartmänguseadus, et hasartmängus osaleja riskiks kaotada mängus osalemise õiguse eest tehtud panuse. Samuti nähtub

§ 2

lg-st 2, et panus on mängus osalemise eest tasutud rahasumma või hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus. Praegusel juhul tuli loteriipileti ostjal sisestada OÜ Jentero AG automaati raha, misjärel väljastas automaat loteriipileti ja lisas 100 krediidipunkti, mille ulatuses oli võimalik automaadil mängida. Eelnevast nähtuvalt omandas loteriipileti ostja automaati sisestatud raha eest võimaluse osaleda nii loteriis kui ka mänguautomaadil mängitavas õnnemängus ning tegi seega mõlema hasartmängu jaoks panuse samal ajal. Asjaolu, et loteriipileti ostjal oli võimalik mänguautomaadil mängimisest loobuda ja vahetada krediidipunktid pileti vastu, millega sai X-s söökide ja jookide eest tasuda, eeltoodud mõttekäiku ei muuda. Oluline on võimaluse loomine õnnemänguks (korraldamine). Arvestades, et

§ 9

lg 1 kohaselt sõltub õnnemängu korraldamise õigus hasartmängu korraldamise tegevusloa ja hasartmängu korraldamise korraldusloa olemasolust ning et OÜ-l Jentero AG nimetatud lubasid polnud, on menetlusaluse isiku karistamine

§ 74lg 2 järgi põhjendatud.

Eelnevast nähtuvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jõustada. 8. Kaubandusliku loterii korraldamist puudutava kaitseväite osas nõustub kolleegium kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega. Kohtuväline menetleja on märkinud, et mängukohas puudus info nii kaubandusliku loterii korraldamise, võidufondi väärtuse kui ka võitude väljaloosimise korra kohta. Eeltoodu tõttu polnud kliendid teadlikud tarbijamängu toimumisest ega selles osalemise tingimustest. Samuti sisaldasid automaadil mängitava mängu reeglid teavet panuse kahekordistamise ning krediidi lisamise ja väljavõtmise kohta. Selliselt osutasid reeglid pigem tavapärasele kasiinomängule. Täiendavalt selgitab kolleegium, et

§ 6

kohaselt on kaubanduslik loterii kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba, teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii. Nähtuvalt

§ 4

lg 2 p-dest 1 ja 2 on klassikaline loterii ja kiirloterii loteriide ainsad liigid ning

§ 3p 2 kohaselt on loteriid mängud, mille tulemus sõltub juhusest.

Seejuures moodustab võidufond kuni 80 protsenti loteriipiletite tiraaži realiseerimishinnast ning mängu tulemust ei selgitata üle kolme korra ööpäevas või see selgub loteriipiletil asuva mänguvälja avamisel. Eelnevast tulenevalt on loteriid võimalik mängida loteriipileti abil. Praegusel juhul puuduvad automaadil mängitava mängu osas aga igasugused andmed nii loteriipiletite olemasolu kui ka tiraaži kohta. Seetõttu on kaubandusliku loterii korraldamist puudutav versioon kolleegiumi hinnangul paljasõnaline ega tekita kahtlusi menetlusaluse isiku karistamise seaduslikkuses.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6, § 175 p-st 1 ning § 149 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsuse ja jõustab Maksuja Tolliameti
4. aprilli
5. a otsuse. Riigikohus rahuldab kohtuvälise menetleja kassatsiooni.
6. OÜ Jentero AG kaitsja L. Mäeker esitas Riigikohtule taotluse hüvitada menetlusalusele isikule seoses kassatsioonimenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu 402 eurot (sh käibemaks 67 eurot). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kohtuvälise menetleja kassatsiooniga tutvumiseks 51 minutit ning kassatsioonivastuse koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Kokku osutas kaitsja menetlusalusele isikule õigusabi 3 tunni ja 21 minuti vältel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteo​menetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja tehtud toimingud OÜ Jentero AG kaitsmiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus tühistab maakohtu otsuse, süüdistatav või menetlusalune isik on aga kohustatud hüvitama üksnes sellise apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse kulu, mis on tingitud tema põhjendamatust kaebusest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-32-14, p 9), tuleb riigil hüvitada OÜ-l Jentero AG tekkinud kassatsioonimenetluse kulu. (allkirjastatud digitaalselt)