← Eesti

3-2-1-138-15

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-138-15 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. detsember
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Kohtuasi Osaühingu Bindes S & Ko (pankrotis) hagi Sergei Bindese ja Dmitri Geraškini vastu nõude tunnustamiseks Sergei Bindese pankrotimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-29697 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Bindese kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 2466 eurot 88 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja Osaühing Bindes S & Ko (pankrotis), esindaja pankrotihaldur Tarmo Villman Kostjad Sergei Bindes ja Dmitri Geraškin, kostjate esindaja vandeadvokaat Urmas Simon Asja läbivaatamise kuupäev
  5. november
  6. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-29697 osas, millega ringkonnakohus tunnustas Osaühingu Bindes S & Ko (pankrotis) nõuet Sergei Bindese pankrotimenetluses teise järgu nõudena 242 329 eurot ja 58 senti, ning menetluskulude jaotuse osas ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  11. Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot tagastada Urmas Simoni arvelduskontole (EE311700017002251565). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Hageja pankrotihaldur esitas
  13. juulil
  14. a Viru Maakohtule hagi Sergei Bindese (kostja I) ja Dmitri Geraškin (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada tema nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena 19 804 967 krooni. Hagiavalduse täienduses palus hageja tunnustada nõuet 1 265 568 eurot ja 9 senti.
  15. mai
  16. a kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet 305 658 euro ja 84 sendi võrra ning palus tunnustada nõuet 959 909 eurot ja 25 senti.Hagiavalduses ja selle täienduses märgitu kohaselt kuulas Viru Maakohus
  17. veebruari
  18. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-1069 välja kostja I pankroti.
  19. juulil
  20. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu.Hageja nõue on kahju hüvitamise nõue kostja I vastu, mis tuleneb sellest, et kostja I kui hageja juhatuse liige ning ainuosanik ei tegutsenud hageja huvides, rikkudes äriseadustiku (ÄS) §-des 176, 180, 181, 183, 187 ja 188 sätestatud kohustusi. Maksu- ja Tolliamet tegi hageja majandustegevuse kontrolli, mille tulemusena koostati
  21. septembril
  22. a maksuotsus nr 12-5/442, millega kohustati hagejat tasuma kokku 14 099 263 krooni. Nii maksuotsusest kui ka Maksu- ja Tolliameti
  23. juuni
  24. a revisjoniaktist nr 12-3/346 nähtuvalt on maksuhaldur tuvastanud, et juhatuse liige rikkus raamatupidamis- ning hoolsuskohustust. Kostja I juhatuse liikme volituste lõppemise aja seisuga
  25. mail
  26. a koosnes hageja võlgnevus Maksu- ja Tolliametile tasumata maksudest 14 083 917 krooni ja intressidest 5 721 050 krooni.
  27. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja taotlesid aegumise kohaldamist. Lähtudes kõige hilisemast väidetavast rikkumisest oktoobris
  28. a, tuli hagi esitada hiljemalt oktoobris
  29. a, hagi on esitatud aga juulis
  30. a.
  31. Viru Maakohus jättis
  32. märtsi
  33. a vaheotsusega aegumise kohaldamata ja rahuldas
  34. oktoobri
  35. a otsusega hagi osaliselt, tunnustades hageja nõuet 365 641 eurot ja 74 senti. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja I rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada, et hageja täidaks maksuseadusest tulenevaid rahalisi kohustusi tähtaegselt ning täielikult. Kostja I rikkus oma kohustusi tahtlikult. Maakohus luges tõendatuks, et Maksu- ja Tolliamet on hagejale arvestanud intressi vähemalt 365 641 euro ja 74 sendi ulatuses. Riiklike maksude tasumata jätmine põhjustas hagejale varalist kahju, kuna maksude tasumata jätmise tagajärjeks oli hagejal intressina lisakohustuse tekkimine Maksu- ja Tolliameti vastu.
  36. Kostjad esitasid apellatsioonkaebused, milles taotlesid Viru Maakohtu
  37. oktoobri
  38. a otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata või kohaldada aegumist.
  39. Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu ja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis 594 267 euro ja 50 sendi osas hagi rahuldamata ning hageja nõude tunnustamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  40. Ringkonnakohus rahuldas
  41. mai
  42. a otsusega kostjate apellatsioonkaebused osaliselt ning jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus vähendas maakohtu otsusega tunnustatud nõude suurust ning tunnustas hageja nõuet kostja I pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena 242 329 eurot ja 58 senti. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et kostja I on ÄS §-st 183 ja MKS §-st 8 tulenevaid kohustusi rikkunud sellega, et ta hoidus äriühingu esindajana kõrvale maksude maksmisest riigile.Juhatuse liikme maksuõigusliku rikkumise tulemusel võib osaühingule tekkida kahju eelkõige osaühingule määratud sanktsiooni ja tekkinud kuludena, eelkõige ühingult välja mõistetud maksuintressidena. Hagejale tekitatud kahjuna ei ole käsitatavad maksuotsuses väljatoodud maksmata maksud. Seega on maakohus õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude tunnustada kostja I pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumata tulumaksu 594 267 eurot ja 51 senti.Hagi osalise rahuldamise tõttu 242 329 euro ja 58 sendi ulatuses jättis ringkonnakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt maakohtu menetluskuludest 75% hageja kanda ning 25% solidaarselt kostjate kanda. Kostjate apellatsioonkaebuste osalise rahuldamise ning hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jättis ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludest samuti 75% hageja ja 25% solidaarselt kostjate kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  43. Kostjad esitasid kassatsioonkaebuse ja vaidlustavad ringkonnakohtu otsust osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja jaotas menetluskulud.Kaebuse põhjenduste kohaselt jätsid kohtud tähelepanuta, et Maksu- ja Tolliameti
  44. septembri
  45. a maksuotsus ei määranud ega kohustanud hagejat tasuma maksuintresse ja seetõttu ei saanud hagejal tekkida intresside põhjal kostja I vastu kahju hüvitamise nõuet. Maksuotsuse kohaselt tuli MKS § 95 lg 5 alusel tasuda üksnes määratud maksusumma 901 107 eurot ja 14 senti. Hageja on intressid ise arvutanud ja pidanud seda endale tekitatud kahjuks. Riigikohtu
  46. oktoobril
  47. a tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13 tehtud lahendi punkti 16 kohaselt peavad maksuintressid olema ühingult välja mõistetud ning alles pärast seda saab rääkida äriühingule tekitatud kahjust. Kuna intressid ei olnud välja mõistetud, siis viiks nende sissenõudmine kostjalt I hageja alusetu rikastumiseni (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  48. oktoobri
  49. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-09, p 22).Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue on aegunud, ning tuginevad uue alusena intresside arvestamise ja määramise aegumisele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  50. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus otsustas tunnustada hageja nõuet kostja I pankrotimenetluses teise järgu nõudena 242 329 eurot ja 58 senti ning samuti menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud. Asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  51. Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: · Maksu- ja Tolliamet tegi hageja majandustegevuse kontrolli, mille tulemusena koostati
  52. septembril
  53. a maksuotsus nr 12-5/442, millega kohustati hagejat tasuma kokku 14 099 263 krooni; · majandustegevuse kontrolli puudutanud perioodil oli kostja I hageja juhatuse liige ja kostja I juhatuse liikme volituste lõppemise aja seisuga
  54. mail
  55. a oli hageja võlgnevuseks tasumata maksudena kokku 14 083 917 krooni; · Viru Maakohus kuulutas
  56. veebruari
  57. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-1069 välja kostja I pankroti; ·
  58. juulil
  59. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad hageja nõudele vastu; · hageja pankrotihaldur esitas
  60. juulil
  61. a Viru Maakohtule hagi kostjate vastu nõude tunnustamiseks kostja I pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Halduri nõue tugineb Maksuja Tolliameti
  62. septembri
  63. a maksuotsuses nr 12-5/442 tuvastatud maksuseaduste rikkumisel, mille kostja I pani toime hageja juhatuse liikmena, ja seisneb sellega tekitatud kahjus; · kuna hageja ei ole kassatsioonkaebust esitanud, on Tartu Ringkonnakohtu
  64. mai
  65. a otsus jõustunud osas, millega jäeti hagi rahuldamata tasumata maksusumma kostjalt I kahjuna väljamõistmiseks.
  66. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hageja maksukohustuse õigel ajal täitmata jätmise tõttu väidetavalt tekkinud intressi tasumise kohustust saab pidada hageja kahjuks, mille hüvitamise nõude saab kostja I vastu pankrotimenetluses maksma panna.
  67. Hageja nõue kostja I vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 1, mille järgi vastutab juhatuse liige seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule süüliselt tekitatud kahju eest.Hageja heidab kostjale I ette juhatuse liikme kohustuste rikkumist Maksu- ja Tolliameti tehtud majandustegevuse kontrolli perioodil 2001-
  68. Enne võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist ehk enne
  69. juulit
  70. a toimunud rikkumiste puhul tuleb kohaldada tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg-t 1 ja § 227 ning ÄS § 187 lg 1 kuni
  71. juulini
  72. a kehtinud redaktsiooni. Nimetatud sätete järgi peab osaühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi osaühingu vastu, rikkumine toimus juhatuse liikme süül ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  73. mai
  74. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 21;
  75. juuni
  76. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-06, p 12;
  77. oktoobri
  78. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 11). Tõendamiskoormus jaguneb poolte vahel allpool esitatud viisil. Hageja peab tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just selle rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. TsK § 227 teise lause järgi eeldatakse, et rikkumine toimus juhatuse liikme süül. Süü puudumist peab tõendama juhatuse liige (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  79. mai
  80. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 22;
  81. juuni
  82. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03, p 25;
  83. oktoobri
  84. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 11).Alates
  85. juulist
  86. a kuni
  87. detsembrini
  88. a toimunud rikkumiste puhul pidi hageja ÄS § 187 lg 1 järgi nõude maksmapanekul tõendama, et osaühingule on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi ja et just need rikkumised põhjustasid osaühingule hagiavalduses nimetatud kahju. Pärast nende asjaolude tõendamist oli juhatuse liikmel võimalik vabaneda vastutusest, kui ta tõendas, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  89. novembri
  90. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-11, p 11;
  91. mai
  92. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 22;
  93. mai
  94. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4013, p 17;
  95. oktoobri
  96. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 11).
  97. Kohtud tuvastasid, et kostja I rikkus ÄS §-s 183 sätestatud raamatupidamiskohustust ja MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada, et hageja täidaks maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused tähtaegselt ning täielikult. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski vaid üks ÄS § 187 lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseid (vt otsuse p 11). Hinnates äriühingu kahju hüvitamise nõude maksmapandavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühingul tekkis selle rikkumise tulemusena kahju.Enne
  98. juulit
  99. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda TsK § 222 lg-st 2, mille kohaselt saab kahjuks pidada võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Alates
  100. juulist
  101. a toimunu hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 127 lg-st 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  102. juuni
  103. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4508, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise teel. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  104. mai
  105. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19;
  106. oktoobri
  107. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15-16;
  108. märtsi
  109. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-197-13, p 22;
  110. mai
  111. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21).
  112. Ringkonnakohus on pidanud kahjuks, mille kostja I peab hüvitama maksuintresse, mille tasumise kohustus on hagejal väidetavalt tekkinud. Ringkonnakohus on otsust tehes viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  113. oktoobri
  114. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, mille p-s 16 on kolleegium leidnud, et kui juhatuse liige jätab maksud õigel ajal tasumata, saab maksuõigusliku rikkumise tuvastamisel äriühingule tekkinud kulusid pidada kahjuna ÄS § 187 lg 1 kaitsealasse kuuluvaks. Ringkonnakohus on jätnud seejuures tähelepanuta, et Riigikohus on sealsamas rõhutanud, et maksuintresse saab lugeda äriühingule tekkinud kahjuks üksnes juhul, kui maksuintressid, mida äriühing ei oleks pidanud maksma, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega, on äriühingult välja mõistetud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  115. oktoobri
  116. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-110-13, p 16). Äriühingult maksuintresside sissenõudmise korral väheneb ühingu vara ja see tähendab varalist diferentsi VÕS § 127 lg 1 mõttes ehk varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing satub juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  117. oktoobri
  118. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-09, p 22;
  119. oktoobri
  120. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16).Kuna hageja on pankrotis, tuleb praegusel juhul silmas pidada seda, et kostja I pankrotimenetlusest eelduslikult saadav raha muutub hageja pankrotivaraks. Seepärast tuleb kostja I poolt hagejale kahju tekitamise tuvastamisel lisaks Maksu- ja Tolliameti nõudele arvestada ka teiste võlausaldajate nõuetega hageja pankrotimenetluses. See tähendab, et hageja kahjuks maksuintresside puhul saaks pidada üksnes seda osa pankrotivara väljamaksetest, mille võrra õnnestub Maksu- ja Tolliameti nõuet hageja pankrotimenetluses maksuintresside osas eelduslikult rahuldada. Tegemist on VÕS § 127 lg 6 tähenduses tulevikus tekkiva kahjuga, mille tekkimist ja suurust ehk seda, kas ja millises ulatuses hageja vara kostja I tegevuse tõttu maksuintresside tõttu tegelikult väheneb, tuleb asjaoludest lähtuvalt eraldi hinnata. Olukorras, kus maksuintressid ei ole äriühingult välja mõistetud ja äriühingu vara ei ole nende võrra vähenenud, ei satu ühing vastavas osas varaliselt halvemasse olukorda ning intresside kahjuna väljamõistmine viiks kannatanu rikastumiseni, mis oleks aga vastuolus VÕS § 127 lg-s 5 sätestatuga.
  121. TsMS § 230 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui hageja väidab, et talle on maksuintresside tasumise kohustusega tekkinud kahju, peab hageja seda ka tõendama. Selleks võib hageja kasutada kõiki lubatavaid tõendeid. Seni on hageja tuginenud üksnes Maksu- ja Tolliameti teostatud hageja majandustegevuse kontrolli tulemusena
  122. septembril
  123. a koostatud maksuotsusele nr 12-5/
  124. Maksuotsuse p-s 7 on viidatud intresside arvestamise korrale, kuid maksuotsuse kokkuvõttes, milles on märgitud hagejale määratud kohustused, ei ole intresside tasumise kohustust nimetatud (I kd, tl 82). Öeldu jätab kolleegiumi hinnangul ebaselgeks, kas hagejal tuleb maksuintresse maksta või mitte. Samuti on senises menetluses jäänud selgusetuks, millises ulatuses õnnestuks hagejal pankrotimenetluses maksuintresse eelduslikult tasuda. Sellises olukorras on ringkonnakohus mõistnud kostjalt I intressid kahjuna välja ennatlikult.
  125. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas kostja I juhatuse liikme kohustuste rikkumine on toonud hagejale kaasa väidetud ulatuses kahju. Selleks tuleb ringkonnakohtul välja selgitada, kas hagejal on tekkinud Maksu- ja Tolliameti tehtud hageja majandustegevuse kontrolli tulemusena tuvastatud kostja I rikkumistest tulenev maksuintresside tasumise kohustus. Intresside maksmise kohustuse tuvastamise korral tuleb kohtul hinnata, millises ulatuses õnnestuks hageja pankrotimenetluses Maksu- ja Tolliameti nõuet maksuintresside osas eelduslikult rahuldada.
  126. Kostjate taotluse kohaldada nõudele aegumist on kohtud jätnud õigesti rahuldamata. Kohtud on põhjendatult leidnud, et kuivõrd kostjad ei ole vaidlustanud maakohtu vaheotsust, millega jäeti aegumine kohaldamata, ei saa kostjad jõustunud kohtulahendiga lahendatud aegumise vastuväidet korduvalt esitada.
  127. Menetluskulude jaotus tuleb määrata TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtul sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.
  128. Kuna kassatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb kostjatele TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada tasutud kassatsioonikautsjon. Kostjad on palunud tagastada kautsjoni Urmas Simoni arvelduskontole. Villu Kõve, Ants Kull, Tambet Tampuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.