) § 384 lg 3 alusel kostjaid hagi tagamise avalduse läbivaatamisest mitte teavitada ning lükata määruse kättetoimetamine kostjatele
Hageja palus kohtul edastada hagi tagamise määrus täitmiseks kinnistusraamatu ning liiklusregistri pidajale.
lg-le 1, leidis maakohus, et hagiavalduses on esitatud asjaolud, mille tõele vastavuse korral on võimalik väita, et kostjate tegevuse tõttu võib olla hagejale tekkinud kahju. Maakohus leidis, et aluse eeldada kohtuotsuse täitmise raskendatust või võimatust annavad hageja nõude suurus ning kostjate senine käitumine, mille tagajärjel on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole nõudega juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele üle kostjate I, II ja AS-i Tere kinnisasjade. Kostjate pikaajaline suutmatus või soovimatus oma rahalisi kohustusi täita viitab ilmselgelt ohule, et võimalikku hagi rahuldavat kohtuotsust ei ole hagi tagamata jätmise korral võimalik täita või on see märkimisväärselt raskendatud. Hageja on taotlenud
lg 1 p 1 kohaselt kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjate omandis olevatele kinnistutele,
lg 1 p 2 alusel kostja II sõidukite arestimist ning käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist Maanteeameti liiklusregistrisse ning
lg 1 p 3 kohaselt kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise keelamist. Maakohtu hinnangul puuduvad teised, kostjaid vähem koormavad ja hageja nõude rahuldamist tagavad hagi tagamise abinõud. Hüpoteek ei takista kinnistute valdamist, kasutamist ega käsutamist, kuid hagi rahuldamisel on hagejal võimalik nõuda kohtuotsuse täitmist hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kohtuliku hüpoteegi seadmine kostjate I ja II kinnisasjadele ei piira nende võimalust kinnisasju oma igapäevases majandustegevuses kasutada ega ole muul moel kostjaid kahjustav. Samuti ei takista sõidukite arestimine ja käsutuskeelu kohaldamine sõidukite valdamist ja kasutamist, sealhulgas igapäevases majandustegevuses. See on proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Äriregistris osa arestimine ja kostja III keelamine teha OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvaid tehinguid ei takista äriühingu igapäevast majandustegevust. Maakohus ei pidanud võimalikuks hagi tagamise korras kahe sõiduki arestimist, kuna need ei kuulu kostjale II, vaid nende omanikuna on registrisse kantud AS Nordea Finance Estonia. Hagi tagamise eesmärgiks on kohtu tunnustatud nõude maksimaalselt efektiivne realiseerimine. Hüpoteegisumma ja arestimine tuleb määrata hagi hinna, s.o 187 414 euro 63 sendi ulatuses.
lg-le 4 viidanud, pole ta selle õigusnormiga hagi tagamise taotluse lahendamisel arvestanud. Kostjate väited selle kohta, et hagi tagamisel ei ole arvestatud hageja nõude suurust ning hagi on tagatud hagihinnast oluliselt suuremas summas (ligi kolm korda), on põhjendatud. Kostjad I ja II heidavad maakohtule ette, et kohus on hagi tagades tuginenud vastustaja esitatud ebaõigetele andmetele kostjate I ja II kinnistute turuväärtuse kohta. Hagiavalduse kohaselt on kostjale I kuuluva nelja kinnistu turuväärtus kokku vahemikus 57 220-80 108 eurot ning kostjale II kuuluva kinnisasja hinnanguline väärtus 31 890-44 646 eurot. Kostja I esitas määruskaebemenetluses Pindi Realia Group eksperdihinnangud järgmises: 1) kinnistu II turuväärtus 18 000 eurot, likviidsus madal; 2) kinnistu IV turuväärtus 19 000 eurot, likviidsus madal; 3) kinnistu III turuväärtus 47 000 eurot, likviidsus madal; 4) kinnistu I turuväärtus 105 000 eurot, likviidsus madal. Saadud tulemuse täpsuseks hindas hindaja +/-30%. Hagiavalduses on kostjale II kuuluvate kinnistute turuväärtuseks hinnatud kokku 31 890 eurot. Samas on hageja taotlenud ühele kostja II kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 78 763 eurot 20 senti, mis ületab oluliselt hageja väidetud turuväärtust. Kostja II esitas määruskaebemenetluses Pindi Realia Group eksperdihinnangud järgmises: 1) kostja II kinnistu II turuväärtus 50 000 eurot, likviidsus madal; 2) kostja II kinnistu I turuväärtus 300 000 eurot, likviidsus keskmine. Saadud tulemuse täpsuseks hindab hindaja esimese kinnistu korral +/-30% ja teise kinnistu puhul +/-20%.
lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Nõustuda saab kostjaga I, et temale kuuluvate kinnistute hind ei pruugi olla nii madal, nagu on hagiavalduses leidnud hageja. See on tõendatud Pindi Realia Group eksperdiarvamustega. Kaudselt tõendab seda ka asjaolu, et hageja on palunud kostja I kinnistutele seada hüpoteegid kogu hagihinna ulatuses 187 414 eurot 63 senti.
lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele asjale korraga, märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel. Sama tuleneb asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 3631. Kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel. Olukorras, kus maakohus on rikkunud ületagamise keeldu, hageja keeldub hagi tagamise taotlust määruskaebemenetluses täpsustamast ja kostjad leiavad, et hagi tagamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ning ei tee samuti omapoolseid ettepanekuid, määrab ringkonnakohus ise, millise võlgniku (kostja) osas kõigepealt ja millises ulatuses jääb hagi tagatuks. Ringkonnakohus arvestab seejuures kõigi menetlusosaliste huvidega ja poole õigusega esitada edasises menetluses taotlus ühe hagi tagamise abinõu asendamiseks teisega. Hagi tagamiseks piisab kohtulikest hüpoteekidest kostja I neljale kinnistule kogu haginõude 187 414 euro 63 sendi ulatuses. Tulenevalt
lg 1 p-s 5 sätestatust on ringkonnakohus seotud hageja määratud nõude jagunemisega erinevate hüpoteekidega koormatud asjade vahel. Muul viisil otsustades võib hagi jääda üle- või alatagatuks. Kuna solidaarvõlgnikest kostjatel on piisavalt kinnistuid, millele seada hagi tagamiseks kohtulikud hüpoteegid nõudesumma ulatuses, siis puudub igasugune vajadus hagi tagamiseks vallasvara (kostja II sõidukid) ja kostjale III kuuluva OÜ AH Seenior osa arestimiseks. Liiatigi koormab kostjale III seatud OÜ AH Seenior juhatuse liikmena tegutsemise keeld kostjat III ebaproportsionaalselt. Hagi täielikult tagamata jätmiseks ei anna määruskaebuste põhjendused alust. Selles asjas annavad aluse eeldada kohtuotsuse täitmise raskendatust või võimatust hageja nõude suurus ja poolte varasemad suhted. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse. Hageja palub tühistatud osas jätta jõusse maakohtu määruse või saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagi tagamise rakendamine iga kostja suhtes esitatud nõude ulatuses on vastuolus
Kuna VÕS § 65 järgi võib hageja nõuda kahju hüvitamist igalt kostjalt täies ulatuses ning iga kostja vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest täies ulatuses, siis ei koorma kogu nõudesumma ulatuses seatud hagi tagamise abinõu ühtegi kostjat rohkem, kui on vaja tema suhtes nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Kohus oleks
Kostjad saavad hagi tagamise lõpetada, kui nad tasuvad kohtu deposiiti nõutud summa. Kohus oleks pidanud lähtuma sellest summast, mille ulatuses iga kostja hageja ees vastutab. Riigikohus on leidnud (3-2-1-135-12, p 17; 3-2-1-73-12, p 11), et kuna hagi tagamise eesmärk on tagada tulevase kohtuotsuse täitmist, siis tuleb hagi tagamisel lähtuda sellest summast, mida hageja kostjalt nõuab, ning seda summat tuleb lugeda hagi hinnaks
Ringkonnakohtu lõppjäreldus on vastuolus ringkonnakohtu seisukohaga, mille järgi ei koorma kostjaid liialt kohtulikud hüpoteegid. Ringkonnakohus rikkus ka oluliselt
AÕS § 363 lg 2 järgi on kostja I varale seatud kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Seega juhul, kui kostja I suhtes peaks hagi jääma rahuldamata, ei ole ülejäänud kostjate suhtes hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine millegagi tagatud. Teised kostjad on või võivad olla asunud oma vara võõrandama. Kohus hindas puudulikult hüpoteegiga koormatud kinnistute väärtust - kinnistute likviidsus oli madal ja eksperdiarvamuse hindamistäpsus oli 30%. Kinnistute tagatisväärtus ei ole seega piisav. Kinnistute müük toimuks viivitamata ja kinnistud müüdaks hinnatust oluliselt madalamalt, lisaks tuleks sundmüügi puhul müügisummast arvata maha täitekulud. Kohus jättis hageja väited kinnistute väärtuse kohta arvestamata. 7. Kostjad I, III ja IV vaidlevad hageja määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja II ei ole kooskõlas
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Hageja vaidlustab määruskaebuses ringkonnakohtu määrust osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6-12). Seega ei kontrolli kolleegium ringkonnakohtu määrust kostja I kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmise ja rahasummade osas, mille maksmisel kohtu deposiitkontole või mille ulatuses pangagarantii andmisel hagi tagamisabinõud nende kinnistute osas tühistatakse (ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 2-4). Selles osas on ringkonnakohtu määrus jõustunud
lg 2 ning
9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb
lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus seadis hagi tagamiseks hageja kasuks kostjale II kuuluvatele kinnistutele kohtulikud hüpoteegid, kostjale III kuuluvale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi, kostjale IV kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi, arestis ja seadis käsutamist keelavad keelumärked kostjale II kuuluvale kuuele sõidukile ja arestis kostjale III kuuluva OÜ AH Seenior osa (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6-11). Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ülejäänud osas (st osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega maakohus keelas kostjal III OÜ AH Seenior (registrikood 11135358) juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise, sh osaluste ning kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise; keelas kostjal III OÜ AH Seenior osanikuna selliste otsuste vastuvõtmise poolt hääletamise, mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis, sh osakapitali suuruse muutmisele ning osaühingu lõpetamisele, jagunemisele, ühinemisele, ümberkujundamisele ja osanikele väljamaksete tegemisele suunatud otsuste poolt hääletamise; keelas kostjal III OÜ AH Seenior juhatuse liikmena selliste otsuste alusel avalduste esitamise äriregistrile (maakohtu määruse resolutsiooni p 12)) tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 10. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et hagi tagamine iga kostja vastu esitatud nõude ulatuses on vastuolus
lg-ga 4.
lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi kostjate IIV vastu solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju 71 435 euro 59 sendi, viivise 4077 euro 4 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks ning kostjate I, III ja IV vastu solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju 94 837 euro 96 sendi, viivise 3679 euro 2 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega saab solidaarkohustuse puhul võlausaldaja valida, kellelt solidaarvõlgnikest (kas kõigilt võlgnikelt ühiselt, igaühelt või mõnelt neist) ta kohustuse täitmist nõuab. Kolleegium leiab, et kohus võib olukorras, kus hageja on esitanud hagi erinevate solidaarvõlgnike vastu ühiselt, tagada hagi iga kostja vastu kogu nõude ulatuses, kui hageja põhistab, et hagi tagamine iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes kogu nõude ulatuses on vajalik. Kohus ei saa ise valida, millise solidaarse kostja vara koormata, eelistades nii teisi. Ringkonnakohus, tagades hagi üksnes kostja I kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmisega, on taganud kohtulahendi täitmise üksnes kostja I vastu nõude rahuldamise puhuks. AÕS § 363 lg 1 järgi võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. AÕS § 363 lg 2 järgi on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. Kohtuliku hüpoteegiga saab tagada menetluses maksma pandud nõudeid kinnisasja omaniku, mitte aga kolmanda isiku vastu. Seega juhul, kui hagi jääb rahuldamata selle kostja vastu, kelle kinnistutele on seatud kohtulikud hüpoteegid, ei pruugi teiste solidaarvõlgnike vastu esitatud rahuldatud nõude täitmine olla tagatud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ringkonnakohtu järeldus, et maakohus rikkus ületagamise keeldu, kui tagas hagi iga solidaarvõlgnikust kostja suhtes eraldi kogu nõude ulatuses. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse kostjaid II ja IV puudutavas osas, samuti kostjale III kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist ja talle kuuluva OÜ AH Seenior osa arestimist puudutavas osas.
ja § 701 lg 3 teise lause alusel tuleb asi tühistatud osas saata uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel hagi tagamise üle otsustamisel hindama, kas hagi tagamine kõigi kostjate suhtes on vajalik (
Kui hagi tagamine iga kostja vastu kogu nõude ulatuses on vajalik, tuleb hagi tagamisel hinnata mh kostjate väiteid kinnistute, sõidukite ja OÜ AH Seenior osa väärtuse kohta.
lg 5 järgi märgib kohus kohtuliku hüpoteegi seadmisel mitmele kinnisasjale, laevale või õhusõidukile hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse.
lg 3 järgi märgib mitme asja arestimisel kohus hagi tagamise määruses iga koormatud asja kohta käiva rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine tühistatakse. Seega tuleb ringkonnakohtul juhul, kui ta peab hagi täiendavat tagamist vajalikuks, kostjate kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmisel ning sõidukite ja osaühingu osa arestimisel märkida lahendisse iga varaeseme kohta rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine selle eseme osas tühistatakse. Lisaks juhib kolleegium tähelepanu sellele, et tulenevalt
lg-st 11 tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt viie protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Tagatise eesmärgiks on tagada kostjatele tagatise arvel alusetu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamine (
). Seda eesmärki tuleks arvestada ka hagejalt
lg 11 järgi tagatise nõudmisel juhul, kui kohus otsustab hagi tagada iga solidaarkostja suhtes kogu nõude ulatuses. Seega tuleks sel juhul hagejalt nõuda hagi tagamise tagatise maksmist vähemalt 5% iga kostja vastu esitatud nõudesummalt.
Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega
lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse menetluskulud põhiasja lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. Villu Kõve, Malle Seppik, Henn Jõks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.