Riigikohtunik Malle Seppiku eriarvamus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-15 Arvan, et ringkonnakohtu määrus on täies ulatuses õige ega nõustu koosseisu enamuse seisukohaga, nagu oleks ringkonnakohus eksinud

§ 377lg 1 ja § 378 lg 4 kohaldamisel.

1.

§ 377

lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks tagada hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud raha nõude solidaarselt nelja kostja vastu. VÕS § 65 lgtest 1 ja 2 tulenevalt saab solidaarkohustuse täitmist nõuda kas kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kuid saab seda teha vaid ühe korra. Seega ei kerki solidaarkohustuse puhul küsimust selle täitmisest suuremas ulatuses kui on solidaarkohustuse ühekordne ulatus. 2.

§ 378lg 4 kohustab kohut hagi tagamisel arvestama hagi hinda.

Praeguse asja hind ei ületa 187 414 eurot 63 senti, selles on menetluse kestel lisanduvat viivist juba arvestatud ning ka menetluse kestel veel lisanduda võiv viivis ei saa hageja nõuet oluliselt suurendada. Kui hagi tagada iga kostja suhtes just tema vastu esitatud nõude ulatuses, siis on tulemuseks hagi tagamine oluliselt suuremas ulatuses, kui on ulatus, milles hageja ka hagi täieliku rahuldamise korral saaks otsuse täitmist nõuda. Et hageja ei saaks mingil juhul nõuda solidaarkohustuse täielikku täitmist igalt kostjalt, siis on selliselt hagi tagamise korral tegemist põhjendamatu ületagamisega.

1. Et hagejal on valikuõigus osas, kellelt ja mis ulatuses ta hagi rahuldamise korral otsuse täitmist nõuab (VÕS § 65 lg-d 1 ja 2), siis peab tal ka hagi tagamist taotledes olema võimalik valida, millise solidaarkostja ja millise vara arvel ta hagi tagamist taotleb ehk teisisõnu, kellele kostjatest kuuluva ja millise varaeseme arvel hagi tagamine vastab kõige enam tema huvidele. Selliselt leidis ka ringkonnakohus, kui tegi hagejale ettepaneku määrata kindlaks, kelle suhtes kostjatest ja millises ulatuses hageja hagi tagamist taotleb. Et hageja ei soovinud valikut teha, ei saa kohtule ette heita valiku tegemist hageja asemel. Alternatiiviks oleks võinud olla hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmine.
2. Hagi tagamise eesmärgiks on tagada hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine (

§ 377

lg 1), mitte tagada igaks juhuks ka nende nõuete täitmine, mis ei ole põhjendatud ning jäävad rahuldamata. Nii ei ole korrektne lähtuda hagi tagamise üle otsustamisel eeldusest, et hageja nõue mõne kostja vastu võib jääda rahuldamata. Dispositiivses menetluses peab hageja ise seisma hea selle eest, et tema hagi oleks põhjendatud ja tõendatud. Hagi esitamisel käsutab hageja oma menetlusõigust ning üksnes tema on õigustatud otsustama, kelle vastu ja millises ulatuses hagi esitada (

§ 3lg 1, § 4 lg-d 1 ja 2 ning § 5 lg 1).

Hagejal ei ole kohustust esitada nõue kõigi isikute vastu, kelle vastu ta arvab endal (mh solidaarset) nõuet olevat. Kostjate valik sõltub üksnes hagejast ning selle valiku põhjendatusest tulenevat riski ei ole õige jätta kostjate kanda. 5.

§ 378

lg 4 kohustab kohut arvestama hagi tagamisel hageja õigustatud huvidega ning lubab kostjat koormata üksnes hageja õigustatud huvidele vastavate kohustustega. Võttes arvesse eespooltoodut, ei saa kohus lähtuda üksnes hageja huvist luua võimalus iga kostja vara arvel hagi rahuldava otsuse täies ulatuses täitmiseks ja lükata edasi valiku tegemine selle kohta, kellelt kostjatest ja mis ulatuses kohustuse täitmist nõuda, jättes samal ajal arvestamata kostjate õigustatud huviga täita (hüpoteetiline) kohustus ühekordselt. Hageja taotletud viisil hagi tagamine koormab kostjaid õigustamatult. 6. Lisaks p-des 3 ja 4 märgitule sisaldab hageja õigus oma menetlusõigusi käsutada ka õigust otsustada selle üle, milline menetluslik tee oma nõude maksmapanekuks valida. Nii võib hageja esitada solidaarvõlgnike vastu nõuded ka eraldiseisvates menetlustes, kuid eeldada ei saa, et sel juhul tema nõuded kõigi kostjate vastu ka tagatakse. Iga hagi ei ole vaja tagada, hagejal ei ole õigust hagi tagamist nõuda ja eeldada tuleb just, et hagi rahuldavat kohtuotsust täidetakse ka tagamata. Hagi tagamise eeldusena peab hageja mh ennekõike tegema usutavaks selle, et tal on nõue kostja vastu. Samas hagi põhjendatust (tõendatust) ei kontrollita. Kohus hindab vaid esialgselt hagi veenvust, lähtudes juhul, kui nõude alusena esitatud asjaolud iseenesest võimaldaksid nõuet, hagi põhjendatuse eeldusest. Kui hageja ühe kostja vastu toimuvas menetluses hagi tagamise vajadust põhjendades avaldaks kahtlust selle kohta, kas tema hagi on rahuldamiseks piisavalt põhjendatud, oleks tema hagi tagamine selle kostja vastu äärmiselt ebatõenäoline, et mitte öelda välistatud. Praeguses asjas on hageja kõigi kostjate suhtes hagi tagamise vajadust põhjendades peaasjalikult väitnud just seda, et mõne kostja suhtes võib tema hagi jääda rahuldamata. Seega, hagejale ei annaks hagi tagamise tähenduses eelist see, kui ta taotleks praeguse asjaga sarnastel põhjendustel hagi tagamist iga kostja vastu esitatud eraldi menetluses. Pealegi, lõpptulemusena ei oleks hagejal abi nende nõuete tagamisest, mis kohtuotsusega jäetakse rahuldamata, olgu need siis esitatud väidetavate solidaarvõlgnike vastu ühiselt või eraldi. Hagi tagamisega ei saa hageja kindlustada end olukorra vastu, mil tema hagi jääb rahuldamata. Malle Seppik