← Eesti

3-3-1-71-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-71-15

  1. detsember 2015 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse
  2. märtsi
  3. a korralduse nr 421-k ja
  4. novembri
  5. a korralduse nr 1686-k peale Kaebaja - Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ Vastustaja – Tallinna linn Tallinna Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a määrus haldusasjas nr 3-10-1091 Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  8. Jätta Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  9. augusti
  10. a määrus haldusasjas nr 3-10-1091 muutmata.
  11. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Tallinna Linnavalitsus algatas
  13. juuni
  14. a korraldusega nr 1434-k Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu.
  16. märtsi
  17. a korraldusega nr 421-k algatas Tallinna Linnavalitsus Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.
  18. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 421-k õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt kattub vaidlustatud korraldusega algatatud detailplaneeringu ala osaliselt korraldusega nr 1434-k algatatud detail​planeeringu alaga. Uue detailplaneeringu algatamine rikub kaebaja õigust kujundada selle ala tulevikku lähtudes tema huvides varem algatatud ja endiselt menetluses oleva planeeringu ees​märkidest. Uue planeeringuga kavandatakse ärihoone ja roheala rajamist alale, kus kaebaja soovis taastada raudtee talle kuuluva laokompleksi teenindamiseks. Kaebaja õigus taastada raudtee tuleneb kaebaja ja Tallinna linna vahel
  19. augustil
  20. a-l sõlmitud lepingust.
  21. Tallinna Linnavalitsus lõpetas
  22. novembri
  23. a korraldusega nr 1721-k Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu menetluse ja tunnistas detailplaneeringu algatamise korralduse nr 1434-k kehtetuks. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 1721-k tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2805). Tallinna Halduskohus peatas
  24. septembri
  25. a määrusega praeguse haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-2805 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  26. Tallinna Linnavalitsus võttis
  27. novembri
  28. a korraldusega nr 1686-k vastu Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.
  29. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles alternatiivselt detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse nr 1686-k tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist (kaebajale ei ole selge, kas tegu on haldusakti või menetlustoiminguga). Teave detailplaneeringu vastuvõtmise kohta jõudis kaebajani munitsipaalajalehe kaudu. Ajavahemikul alates
  30. septembrist 2012, mil menetlus haldusasjas nr 3-10-1091 peatati, kuni planeeringu vastuvõtmiseni kaebajat planeeringu menetlusse ei kaasatud. Sellega võeti talt võimalus kaitsta enda õigusi detailplaneeringu menetluses osalemisega. Kaebaja vaidlustab vastuvõetud planeeringu samadel alustel ja asjaoludel, mis sisalduvad detailplaneeringu algatamise korralduse peale esitatud kaebuses. Täiendavalt tugineb kaebaja seisukohtadele, mida planeeringu menetluses on väljendanud Maa-amet, Eesti Raudtee AS ja Kaera 14F korteriühistu.
  31. Tallinna Halduskohus võttis
  32. jaanuari
  33. a määrusega kaebuse planeeringu vastuvõtmise korralduse nr 1686-k peale menetlusse (haldusasi nr 3-14-53038) ja liitis selle haldusasja praeguse haldusasjaga (nr 3-10-1091). Kohus peatas haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-2805 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  34. Tallinna Halduskohus jättis
  35. septembri
  36. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2805 kaebaja kaebuse Tallinna Linnavalitsuse
  37. novembri
  38. a korralduse nr 1721-k tühistamiseks rahulda​mata. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse
  39. veebruari
  40. a otsusega rahuldamata. Riigikohus jättis kaebaja kassatsioonkaebuse
  41. juunil 2015 menetlusse võtmata.
  42. Tallinna Halduskohus uuendas
  43. juuni
  44. a määrusega praeguse haldusasja menetluse. Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega haldusasjas nr 3-11-2805 on menetluse peatamise alus ära langenud. Halduskohus otsustas määruse resolutsiooni p-s 2 jätta kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaebust esitama ajendas kaebajat asjaolu, et samale maa-alale oli algatatud korraga kaks detailplaneeringut. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli välistada konkureeriva detailplaneeringu menetlemine, et saavutada tema enda taotluse alusel algatatud detailplaneeringu kehtestamine. Kaebaja soovil algatatud detailplaneeringu menetlus on aga lõpetatud. Kaebuses ei ole välja toodud, kuidas menetletav detailplaneering muul moel kaebaja subjektiivseid õigusi rikub.
  45. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 2, millega kohus jättis kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja selgitab, et vaidlustab planeeringu vastu​võtmise korraldust põhjusel, et teda kui planeeringuala piirinaabrit ei kaasatud planeerimisseaduse (PlanS) nõudeid rikkudes planeeringu menetlusse. Sellega piirati tema õigust sellele, et tema huve planeeringu menetlemise käigus arvestataks. Kohtulahendi jõustumine asjas nr 3-11-2805 ammendas küll kaebaja võimaluse realiseerida tema ja vastustaja vahel
  46. a-l sõlmitud lepingut, millega linn võttis kohustuse planeeringuliste eelduste loomiseks kaebajat huvitava raudteeühenduse taastamiseks, kuid kaebaja koostab vastustajale ettepanekut lepingu lõpetamise eest kompen​satsiooni saamiseks. Ühe kompensatsioonivõimalusena näeb kaebaja planeeringulahendust, millega tema omandis olevale Paavli 8 kinnistule nähakse ette laiendusvõimalus. See eeldaks naasmist planeeringu vastuvõtmise eelsesse staadiumi. Seda võimalust on kohus soovitanud ka jõustunud
  47. aprilli
  48. a otsuses haldusasjas nr 3-12-
  50. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  51. augusti
  52. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Kohus selgitas, et HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Vaidlustatud otsustega ei määrata siduvalt kindlaks, milline saab olema Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendus. Kaebaja ei väida, et rikutud oleks tema mittemenetluslikke õigusi. Ka ei ole alust arvata, et võimalikud vead planeerimismenetluses tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise. Kaebajal on vajaduse korral võimalik vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  53. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles see käsitleb detailplaneeringu vastuvõtmise korralduse peale esitatud kaebust. Kaebaja loobub haldus- ja ringkonnakohtu määruse tühistamise nõudest detailplaneeringu algatamise korralduse nr 421-k osas. Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et planeeringu vastuvõtmine ei riku tema mitte​menetluslikke õigusi. Kaebaja on selgitanud, et vastuvõetud planeeringulahendus rikub tema huvi laiendada Paavli 8 kinnistut, et kompenseerida raudtee-aluse maa kaotust. Detailplaneering on vastuolus Tallinna üldplaneeringuga. Planeeringu vastuvõtmise otsus on õigusi ja kohustusi tekitav haldusakt, mitte menetlustoiming. Planeeringu vastuvõtmisega lõppeb planeeringu menetlus Tallinna Linnavalitsuses. Ringkonnakohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise kohta on vastuolus Riigi​kohtu lahendiga asjas nr 3-3-1-27-
  54. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  55. Riigikohtus on vaidlusküsimuseks, kas kaebajal on kaebeõigus detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus on kaebuse läbi vaatamata jätmisel tuginenud HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kaebuse läbi vaatamata jätta, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Ringkonna​kohus on selgitanud, et võimalikud vead senises planeerimismenetluses ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamist ning et kaebajal on vajaduse korral võimalik vaidlustada planeeringu kehtestamise otsust.
  56. Kaebaja oleks tulnud planeeringu menetlusse kaasata (PlanS varasema redaktsiooni (v.r.) § 16 lg 4 p 2). Eeldada tuleb, et kaebaja faktiväide, mille kohaselt ta ei olnud planeerimismenetlusse kaasatud, on õige. Eeltoodu ei too aga kaasa kaebaja kaebeõigust planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks. Riigikohus on selgitanud, et planeeringu vastuvõtmise otsust saab vaidlustada, kui tegu on sedavõrd olulise menetlusveaga, et juba planeerimismenetluse käigus on alust arvata, et sellise menetluse tulemusel kehtestatav planeering ei saa olla õiguspärane (
  57. veebruari
  58. a otsus haldusasjas nr 33-1-8-02, p 10). Samuti on planeeringu vastuvõtmise otsus vaidlustatav, kui isiku õigusi riivab planeerimismenetlus iseenesest, st sõltumata menetluse lõpptulemusest. Riigikohus on pidanud planeeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamist õigustatuks näiteks juhul, kui planeerimismenetlusse jäeti kaasamata planeeringualasse jääva maa tagastamise õigustatud subjekt (
  59. juuni
  60. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-27-08).
  61. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et planeeringuala naaberkinnisasja omaniku planeerimismenetlusse kaasamata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis vältimatult tingiks õigusvastase planeeringu kehtestamise. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalikustamine ja avalik arutelu, mille tulemuste alusel teeb kohalik omavalitsus planeeringus vajalikud parandused ja täiendused (PlanS v.r. § 21 lg 4). Vajaduse korral saab muuta ka planeeringu põhilahendusi, korrates seejärel kooskõlastamisi, avalikku väljapanekut ja avalikke arutelusid (PlanS v.r. § 21 lg 5). Naaber​kinnisasja omaniku õigused seoses planeeringuala kujundamisega ei ole analoogsed planeeringu​alasse jääva kinnistu omaniku või isiku, kes omandireformi käigus võib kinnistu omanikuks saada, õigustega. Seetõttu ei tingi naaberkinnistu omaniku kaasamata jätmine vältimatult planeerimis​menetluse lõppotsuse – planeeringu kehtestamise otsuse – õigusvastasust ega riiva tema õigusi, sõltumata planeerimismenetluse lõpptulemusest. Seetõttu ei ole kaebajal praegusel juhul HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebeõigust.
  62. Seoses planeerimisseaduse uue tervikteksti jõustumisega
  63. juulil 2015 (uus redaktsioon –u.r.) märgib Riigikohus järgmist. PlanS u.r. § 134 kohaselt teeb planeeringu koostamise korraldaja pärast detailplaneeringu koos​kõlastamist detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigus​aktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele. Riigikohus on enne planeerimis​seaduse v.r. jõustumist (
  64. jaanuaril 2003) kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaldamisel nimetanud planeeringu vastuvõtmise otsust haldusaktiks (
  65. veebruari
  66. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 10). Uue planeerimisseaduse eelnõu nr 571 SE seletuskirjas (lk 141) on märgitud, et eelnõu koostamise käigus kaaluti planeeringu vastuvõtmise reguleerimata jätmist, kuna tegemist on halduse​sisese toiminguga. Peale arutelusid ning arvestades väljakujunenud praktikat, otsustati vastav toiming eelnõus siiski sätestada. Kuna uus seadus praegust vaidlust ei puuduta, ei võta kolleegium selles asjas lõplikku seisukohta planeeringu vastuvõtmise otsuse õigusliku iseloomu kohta uue planeerimisseaduse tähenduses. Arvestades aga viidatud seletuskirja, samuti planeerimisseaduse u.r.-s kehtestatud planeerimise põhi​mõtteid (eelkõige § 9 – avalikkuse kaasamine ja teavitamine, § 10 – huvide tasakaalustamine ja lõimimine), ei pruugi Riigikohtu planeerimis- ja ehitusseaduse põhjal kujundatud praktika enam planeeringu vastuvõtmise otsuse õigusliku olemuse määratlemisel asjakohane olla.
  67. HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 1 alusel jätab Riigikohus Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
  68. augusti
  69. a määruse muutmata. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 viimase lause alusel arvata riigituludesse. Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.