Obsah (5)

§ 167§ 173§ 78§ 152§ 355

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-123-15 Määruse kuupäev Tartu, 14. detsember 2015. a Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik Kohtuasi

) § 152 lg 1 esimese lause kohaselt rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Seega on laenulepingutest tulenev nõue seaduse alusel osaliselt kostjalt hagejale üle läinud. Võlgniku vastu pannakse nõuded maksma pankrotiseaduse (PankrS) 5. ptk alusel ning PankrS § 143 järgi lahendatakse nõude lõplik suurus ja rahuldamisjärk jaotusettepanekus, mille kinnitab kohus. PankrS § 145 lg 1 kohaselt jätab kohus jaotusettepaneku kinnitamata, kui ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Kuna

§ 167

lg 1 järgi lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka nõudega seotud tagatised, ei ole eeldusel, et hageja nõue on seaduse kohaselt esimese järjekoha nõudena maksmapandav, vaja jaotusettepanekus nõude selliselt käsitlemiseks senist hüpoteeki jagada ja osahüpoteeke enne kinnistusraamatusse kanda. Kinnistu enampakkumisel uuele omanikule võõrandamise korral kustutatakse hageja taotletud osahüpoteegid PankrS § 139 lg 2 järgi nii või teisiti. See ei tähenda, et võlausaldajad kaotaksid hilisema jaotusettepaneku järgi esimesest järjekohast tuleneva eelisstaatuse. Hagi tagamise abinõuna pankrotivara müügi peatamine on vastuolus pankrotimenetluse olemusega, kuna selle rakendamine takistab pankrotimenetlust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kostja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määrusest jääb arusaamatuks, kas pärast pankroti väljakuulutamist hüpoteegiga tagatud nõude loovutamisel on nõude jäämiseks esimesse rahuldamisjärku vajalik hüpoteegi ülekandmine nõude omandajale. Hüpoteegiga tagatud nõude loovutamise korral omandab nõude omandaja esimese rahuldamisjärgu nõude sõltumata sellest, kas hüpoteek kantakse üle või mitte. Vastasel juhul ei oleks esimese rahuldamisjärgu nõuet pärast hüpoteegiga koormatud kinnistu müüki võimalik enam esimese rahuldamisjärgu nõudena loovutada ja nõue läheks loovutamisel automaatselt teise järku. Kui nõude säilimiseks esimese järgu nõudena on vaja kanda hüpoteek omaniku nimele, siis on hädavajalik ka hagi tagada. Vastasel korral võib võlgniku pankrotihaldur vaidlusaluse kinnistu müüa ja sellel lasuvad hüpoteegid kustutatakse. Seega kustutatakse ka kostja kasuks seatud ja hagi esemeks olev hüpoteek ning seda ei saaks enam hageja nimele kanda. Kui hüpoteek jääb hageja nimele kandmata, ei tagaks hüpoteek tema nõuet ja see rahuldatakse teises järgus. Hagi tagamine ei ole vastuolus pankrotimenetluse olemusega ega takista võlgniku pankrotimenetlust, kuna hageja nõue ei ole ainuke, mille üle vaieldakse.
2. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et TsMS § 695, § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 701 lg 3 koostoimes tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebus tuleb rahuldada.
4. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et hüpoteek on nõudega seotud (aktsessoorne) tagatis ja hüpoteegiga tagatud nõude säilimiseks esimese järgu nõudena ei ole vaja hüpoteeki jagada ega osahüpoteeke kinnistusraamatusse kanda. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 4 järgi ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu, mis tähendab, et hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis.

§ 173

lg 1 järgi, kui nõue läheb võlausaldajalt nõude omandajale üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse

§ 173

lg 2 järgi nõude loovutamise sätteid.

§ 173

lg 3 p-de 1–4 kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks (p 1); isikule, kes täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine (p 2); isikule, kes täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist

§ 78lg-s 3 nimetatud juhul; või muul seaduses sätestatud juhul (p 4).

Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb

§ 152

lg 1 esimese lause kohaselt rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sh eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad

§ 167lg 1 järgi nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale.

Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused.

§ 167

lg 6 teise lause kohaselt peab hüpoteegiga tagatud nõude loovutanud võlausaldaja kaasa aitama pandiõiguse ülemineku registreerimisele. AÕS § 349 lg 2 järgi, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist. Kolleegiumi arvates kohaldub see säte analoogia alusel ka praegusel juhul. Seega võib osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist enda kasuks nõuda ka käendaja, kes on osaliselt rahuldanud hüpoteegiga tagatud nõude. Hüpoteegi jagamist osadeks võimaldab AÕS § 355 lg 1. Kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on AÕS § 641 lg 1 kohaselt nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka AÕS § 338 lg 2 järgi on hüpoteegi üleandmiseks nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. Kolleegium selgitab, et ka hüpoteegi osadeks jagamisel ja uuele võlausaldajale loovutamisel tuleb lähtuda AÕS § 641 lg-s 1 ja § 338 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt on kinnisasja koormamiseks ja asja koormava hüpoteegi üleandmiseks vaja notariaalset tehingut ja jagamise kinnistusraamatusse kandmist. Erinevalt kinnisasja koormamisest ja hüpoteegi käsutamisest ei eelda hüpoteegi osadeks jagamine kinnisasja omaniku nõusolekut (

§ 355lg 2).

Eeltoodud sätetest nähtuvalt läheb võlausaldajalt kohustuse täitnud käendajale seaduse alusel üle võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kuid hüpoteek käendajale kui uuele võlausaldajale seaduse alusel automaatselt üle ei lähe. Nii hüpoteegi jagamine kui ka üleandmine eeldavad asjaõiguslepingu sõlmimist ja kande tegemist kinnistusraamatusse.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kinnistusraamatus hüpoteegipidaja kohta tehtud kande muutmiseks nõusoleku saamise otsustamiseni on põhjendatud tagada hageja õigused kohtumenetluse ajaks. Kuna PankrS § 153 lg 1 järgi rahuldatakse pankrotimenetluses nõuded järkude kaupa, sh esmalt pandiga tagatud nõuded ja seejärel pandiga tagamata nõuded, võib kinnistu kohtumenetluse ajal võõrandamise korral tekkida olukord, kus hagejal ei ole võimalik saavutada hüpoteegi endale ülekandmist isegi juhul, kui tema hagi rahuldatakse. Seega võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (TsMS § 377 lg 1 esimene lause). Hageja taotletud abinõu ei koorma kostjat ülemäära ega ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga (TsMS § 378 lg 4, PankrS § 2). Hagi tagamiseks ei ole iseenesest vaja, et hageja oleks esitanud nõude võlgniku pankrotimenetluses ja seda oleks tunnustatud. Hagejale seaduse alusel üle läinud tunnustatud nõuet ei tule hagejale üle läinud osas võlgniku pankrotimenetluses tunnustada (vt ka Riigikohtu
2. jaanuari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 14). Kuigi kostja väitel ei ole tema nõuet pankrotimenetluses veel tunnustatud, ei ole alust seda asjaolu hagi tagamise taotluse lahendamisel hinnata. Seda asjaolu saab hinnata üksnes hagi sisulise lahendamise menetluses.
4. Kuna tegemist ei ole asja menetlemist lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.
5. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hagejale tagastada. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik