Obsah (4)

§ 65§ 76§ 68§ 121

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 3-1-1-104-15 14. detsember 2015 Eesistuja Le

) § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 65lg 2 järgi moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 16.

novembri

1. a otsusega mõistetud karistusega ja R. Fuchsile mõisteti karistuseks 9 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges Viru Maakohus
2. novembri
5. juunil 2015 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Fuchsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
6. Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a määrusega jäeti R. Fuchs tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus leidis, et R. Fuchsi puhul ei olnud täidetud

§ 76lg 2 p-s 2 sätestatud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused.

Vangla lähtus tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide saatmisel Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsuse resolutsioonist, kus on märgitud R. Fuchsi karistuse kandmise algusajaks ekslikult
3. november
4. Nimelt kannab R. Fuchs liitkaristust, mis on moodustatud nelja kohtuotsuse alusel. Liitkaristuse mõistnud kohtud on aga kohaldanud valesti

§ 65lg-t 2.

Kuigi süüdimõistetu viibib kinnipidamisasutuses alates 18. novembrist 2008, pidanuks kohtud hilisemaid liitkaristusi mõistes arvestama välja uue karistuse kandmise algusaja. Praegu on R. Fuchsile mõistetud karistused üksnes liidetud varasemale karistusele ja karistuse algusaeg on jäänud muutmata.

§ 65

lg 2 järgi liitkaristust mõistes oleks kohtud pidanud mõistetud liitkaristusest maha arvestama juba kantud karistuse ja lugema karistuse kandmise algusajaks uue kohtuotsuse tegemise päeva. Sellisel juhul tulnuks alates 4. oktoobrist 2012 lugeda R. Fuchsile ärakantavaks liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Eeltoodud põhjusel avanes R. Fuchsil

§ 76lg-s 2 nimetatud võimalus karistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda alles 25.

septembril

1. R. Fuchsi määratud kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga õigusabitasu 66 eurot 72 senti jäeti süüdimõistetu kanda.
3. juulil 2015 saatis Tartu Vangla seoses Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määrusega Viru Maakohtule päringu täpsustada R. Fuchsi karistuse kandmise algusaega.
6. Viru Maakohtu
7. juuli
8. a määrusega jäeti Viru Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsus muutmata ja leiti, et R. Fuchsi karistuse kandmist tuleb lugeda ikkagi
11. novembrist
12. Määruse järgi tuleb alates
13. oktoobrist 2012 kanda 5 aastat 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Viidates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a otsusele asjas nr 3-1-1-18-11 (p 9), leidis maakohus, et

§ 65

lg 2 kohaldamisel tuleb karistuse algusaega arvestada alates isiku kinnipidamisasutusse saabumise päevast ja see päev tuleb võtta aluseks ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel.

1. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse R. Fuchs ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi H. Kuningas. Viidates Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrusele, leidis süüdimõistetu, et

§ 76

lg 2 formaalsed eeldused on täidetud, ja ta taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja vaidlustas menetluskulude väljamõistmise R. Fuchsilt, kuna menetlus toimus sisuliselt riigi eksimuse tõttu.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus pidas Viru Maakohtu seisukohta karistuse kandmise algusaja kohta vääraks ja nõustus Tartu Maakohtuga, et R. Fuchsi karistuse algusaega tuleb lugeda alates
4. oktoobrist
5. Järelikult ei olnud R. Fuchsi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused maakohtu menetluse ajal täidetud. Kohus märkis veel, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg-st 1 tulenevalt oli ennetähtaegse vabastamise üle otsustanud maakohtul õigus täpsustada ka karistuse kandmise algusaega ja vangla oleks päringuga pidanud pöörduma Tartu Maakohtu poole. Kaitsja taotlust jätta menetluskulud riigi kanda pidas ringkonnakohus põhjendamatuks. R. Fuchs taotles ise õigusabi ja oli teadlik, et tal tuleb tasuda kaitsja osalemisega seotud kulud. Vangla eksimus ei tingi menetluskulude riigi kanda jätmist. Ringkonnakohus jättis ka määruskaebemenetluses tekkinud õigusabikulu 48 eurot R. Fuchsi kanda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Fuchsi kaitsja H. Kuningas, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. 8.
7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. aprilli
9. a otsuse asjas nr 3-1-1-18-11 (p 9.2) kohaselt tuleb KrMS § 313 lg 1 p 6 järgi süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas märkida karistuse kandmise algus. Vahi all viibiva süüdistatava puhul on selleks vahistamise või kahtlustatava kinnipidamise päev, sest

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega määrati R. Fuchsi karistuse kandmisaja alguseks
3. november
4. Tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsusest asjas nr 3-1-3-25-98 ei saa kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel muuta kohtuotsuse resolutiivosas märgitud karistuse kandmise algustähtaega ja seetõttu ei anna KrMS § 431 alust karistuse algusaja muutmiseks. 8.
7. Kaitsja ei nõustu ka sellega, et R. Fuchs peab hüvitama kaitsjatasu. Õigusabi taotledes eeldas süüdimõistetu, et vangla edastab tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid seaduses ettenähtud tähtajal. Kuna vangla esitas põhjendamatu taotluse, siis oli menetlus R. Fuchsile peale sunnitud. Kinnipeetav ei esitanud õigusabitaotlust ebaõigeks menetluseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt ka Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
3. Riigikohus nendib, et materiaalõiguse korrektsel kohaldamisel peaks R. Fuchsi karistuse kandmise alguseks lugema Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsuse tegemise päeva. R. Fuchs pani Viru Maakohtu
6. novembri
7. a otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava teo ja seetõttu tuli talle selle kuriteo eest mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Säte näeb ette, et uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendatakse eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Varasema karistuse ärakandmata osa saadakse, kui eelmise otsusega mõistetud kogu karistusest arvatakse maha see karistuse osa, mis on süüdlasel teise kohtuotsuse tegemise ajaks ära kantud. Vastavat arvutust Viru Maakohus 4. oktoobri 2012. a otsuses ei teinud. Kohus liitis

§ 121

järgi mõistetud karistusele kogu varasema otsusega mõistetud karistuse ja jättis karistuse kandmise algusaja muutmata. Kui kohus oleks toiminud õigesti ja lahutanud

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest maha R.

Fuchsi juba kantud karistuse, tulnuks ärakantava liitkaristuse algusajaks märkida uue kohtuotsuse tegemise päev ehk

1. oktoober
2. Viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsusele asjas nr 3-1-1-18-11 (p 9.2) ei ole praegu asjakohane, kuna selles lahendis räägitakse vahi all viibitud aja arvestamisest karistusaja hulka, mitte

§ 65

lg 2 järgi mõistetud liitkaristuse tähtaja algusest.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistuses viibitud aeg küll karistusaja hulka, kuid varasema süüdimõistva otsuse järgi karistusena vangistuse kandmine ei ole eelvangistus.

1. Kuigi Viru Maakohus kohaldas R. Fuchsile liitkaristust mõistes ebaõigesti materiaalõigust, ei saanud Tartu Maakohus kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustades juba jõustunud kohtuotsust muuta. KrMS § 313 lg 1 p 6 järgi on karistuse kandmise algusaeg kohtuotsuse osa ja see kajastub resolutsioonis. Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse resolutiivosa kohaselt on R. Fuchsi liitkaristuse kandmise algusaeg
4. november
5. Kuigi see kuupäev ei ole kooskõlas

§ 65

lg 2 kohaldamise tingimustega, saanuks materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist vaidlustada vaid konkreetse menetluse käigus. Viru Maakohtu otsus on jõustunud ning KrMS § 409 kohaselt täitmiseks kohustuslik.

1. Õiguskord lähtub eeldusest, et kohtu määratud karistuse kandmise algusaeg on seadusega kooskõlas. Kui aga jõustunud otsuses on kuupäev märgitud valesti, siis ei saa määruskaebemenetluses karistuse alguse kuupäeva enam muuta. Vastupidine olukord tingiks õigusselgusetuse ning raskendaks oluliselt õiguskaitseasutuste tööd. Tartu Ringkonnakohus on arusaamatult KrMS § 426 lg-st 1 tuletanud maakohtu võimaluse ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel täpsustada ka karistuse kandmise algust, kuigi säte sellist õigust ette ei näe.
2. Kuna karistuse kandmise algusajal on karistuse kulgu silmas pidades oluline tähtsus, on vangla õigustatult palunud karistuse mõistnud kohtul R. Fuchsi karistuse kandmise algusaega täpsustada. KrMS § 431 lg 1 kohaselt võib lahendi teinud kohus lahendada ka karistuse kandmise algusaja suhtes tekkinud ebaselgused. Sealjuures võib algusaega korrigeerida vaid süüdimõistetule kasulikus suunas. Viru Maakohus aga selles osas mingeid täpsustusi oma
3. juuli
4. a määruses ei teinud.
5. Eelnevat arvesse võttes ei olnud Tartu Maakohtul seadusest tulenevat alust iseseisvalt tuvastada R. Fuchsi karistuse kandmise algusaega. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustanud kohus oleks sarnaselt vanglaga pidanud lähtuma Viru Maakohtu süüdimõistvas otsuses märgitud karistuse kandmise alguskuupäevast ja seega asja sisuliselt arutama. Karistuse algusaja määranud kohtust erineva algusaja tuvastamine maa- ja ringkonnakohtus on menetlusõiguse oluline rikkumine, mis on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ning tingib määruste tühistamise. Kaitsja taotleb asja uut arutamist ringkonnakohtus, kuid kuna rikkumine sai alguse maakohtust, tuleb asi saata uueks arutamiseks just esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus.
6. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et R. Fuchsil maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud (maakohtus 66,72 eurot; ringkonnakohtus 48 eurot) kokku 114,72 eurot tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetu lähtus riigi õigusabi taotledes eeldusest, et kohtud ja vangla on toiminud õigesti ning maakohtus arutatakse tema tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsete eelduste üle. Süüdimõistetu ei pea kandma neid menetluskulusid, mis on sisuliselt põhjustatud riigi eksimusest. Kuna Riigikohus tühistab maa- ja ringkonnakohtu määruse täies ulatuses, tuleb R. Fuchsi menetluskulud KrMS § 187 lg 1 järgi jätta nii või teisti täielikult riigi kanda.
7. Juhindudes KrMS §-st 390, § 362 p-dest 1 ja 2, § 361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu määruse, millega jäeti R. Fuchs formaalsete eelduste puudumisel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kriminaalasi saadetakse Tartu Maakohtu teisele kohtukoosseisule uueks arutamiseks.
8. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 96 eurot, sealhulgas käibemaks 16 eurot. Taotluse kohaselt on määruskaebuse koostamiseks kulutatud kokku neli pooltundi. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
9. detsembri
10. a otsuse p-dest 2 ja 23, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium taotluse. Määruskaebemenetluse kulu 96 eurot jääb KrMS § 187 lg 1 järgi riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)