← Eesti

3-1-1-89-15

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 3-1-1-89-15

  1. detsember 2015 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Ilvest Kriminaalasi N.O süüdistuses KarS § 293 lg 2 p-de 2 ja 4, § 2981 lg 1 ning § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning T.G süüdistuses KarS § 298 lg 1 ja § 400 lg 1 ning lg 2 p 3 järgi Tartu Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus kriminaalasjas nr 112-8206 N.O kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo ja T.G kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kassatsioonid Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. oktoober 2015, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsus N.O süüditunnistamises karistusseadustiku (KarS) § 2981 lg 1 järgi ja mõista ta selles süüdistuses õigeks.
  6. Tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsus N.O süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ning lg 2 p 3 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises, T.G süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 298 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises, K.M-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 294 lg 1 ja § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises, T.S-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning Viktor Belsneri süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi. Samuti tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsus K.M-ilt konfiskeerimise asendamise korras 459 euro 44 sendi väljamõistmises. Saata kriminaalasi selles osas ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus
  7. oktoobril 2010 antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue kohtuotsuse tegemiseks.
  8. Tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsus süüdistatavatelt välja mõistetud menetluskulude osas.
  9. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.
  10. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Süüdistuse kohaselt oli N.O aastatel 2008–2011 Narva Linnavolikogu liige ja alates
  12. a novembrist volikogu rahanduskomisjoni esimees ning Narva Linnavalitsuse riigihanke konkursikomisjoni liige, s.o ametiisik karistusseadustiku (KarS) § 288 lg 1 tähenduses.
  13. N.O-le esitati süüdistus KarS § 293 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi selles, et ametiisikuna nõudis ta
  14. aasta suvel 2 000 000 krooni (127 823 eurot ja 30 senti) ehk suures ulatuses pistist OÜ-lt S vastutasuks linnaeelarve muudatuste eest, mis tagavad linna omafinantseeringu Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavatele projektidele, milles äriühing osales.
  15. Samuti esitati N.O-le süüdistus KarS § 2981 lg 1 järgi mõjuvõimuga kauplemises, mis seisnes järgnevas. 3.
  16. Laiaulatuslike äriliste ja poliitiliste sidemete tõttu oli N.O mõjuvõim mitmete Narva Linnavalitsuse ametnike ja Narva Linnavolikogu liikmete üle. Tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ettevõtja G. F-iga, lõi N.O aastatel 2008–2011 Narvas olukorra, kus linnas tegutseda soovivad ehitusettevõtted said tellimusi linna rahaliste vahendite arvelt ehitus- või remonttööde tegemiseks tingimusel, et nad tasusid N.O-le või G. F-ile erinevatel varjatud viisidel 10% linnavalitsusega sõlmitava töövõtulepingu maksumusest (nn otkat). Selleks survestas N.O hankemenetlust korraldavaid Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti (Linnavara- ja Majandusamet) ametnikke vallandamise või tööalaste probleemide tekitamise ähvardustega. 3.
  17. Sel moel saavutas ta Narva Linnavalitsuse korraldatavates riigihangetes osalejate ringi moodustumise selliselt, et ametnikud ei edastanud raha tasumisest keeldujale hankekutseid ega kaasanud neid ettevõtjaid riigihangetesse. N.O ja G. F-i kokkuleppe ning teoplaani järgi maksid ettevõtjad G. F-ile, kes edastas 75% saadud rahast N.O-le ning jättis ülejäänu endale. Samuti oli G. F-i ülesandeks suhelda vahetult linnavalitsuse töötajatega, s.o Linnavara- ja Majandusameti direktori kohusetäitja T. L-i ning tema alluvatega, ja edastada neile nimekiri ettevõtetest, keda kutsuti hankes osalema. 3.
  18. N.O tegevus oli vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-des 3 ja 4 sisalduvate riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija (Narva Linnavalitsus) ei lähtunud pakkujate leidmisel ning hanke eesmärgi saavutamisel seaduses sätestatud tingimustest ja kriteeriumitest, vaid ametnikke survestanud isikute ebaseaduslikest nõudmistest ja käskudest. Kirjeldatud moel ametnike ebaseadusliku teo toimepanemisele kallutamise alust ei anna ükski riigihangete korraldust ja avaliku teenistust reguleeriv seadus või muu õigusakt. G. F-i ja N.O tegu, s.o linnaametnikele põhjendamatute korralduste jagamine ja edastamine, on vastuolus ka avaliku teenistuse seadusega.
  19. T.G-le esitati süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi selles, et
  20. aasta oktoobri lõpus – novembri alguses leppis ta K.M-iga kokku, et T.G korraldab K.M-i abikaasa T. F-i korteri remondi.
  21. novembril 2010 toimunud vestluse käigus pakkus T.G, et kui tema nimetatud ettevõtted saaksid edaspidi Narva linna korraldatavate hankemenetluste raames tellitavad avariitööd endale, siis vastutasuks teevad T.G-ga seotud ettevõtted K.M-i abikaasale kuuluva korteri remondi olulise allahindlusega. Selline soodustus pidi olema T.G kingitus K.M-ile T.G kasuks ja huvides tegutsemise eest. Samuti lepiti kokku, et K.M saab vajadusel T.G vahendusel soodustusi erinevatelt ettevõtjatelt ja kauplustest ehitusmaterjalide, kodutehnika ning sisustuskaupade ostmisel. Arvestades asjaolu, et ehitustööde kogumaksumuseks oli enne tööde algust arvestatud umbes 120 000 krooni ja Viktor Belsneri koostatud arvestuste järgi kujunes remonttööde maksumuseks lõppkokkuvõttes umbes 87 000 krooni, hoidis K.M T.G poolt vastuteenena lubatud otseste ja kaudsete soodustustena kokku umbes 35% esialgu töödele planeeritud summast.
  22. Vastavalt kokkuleppele T.G-ga ning vastutasuks soodustuste eest osutas K.M Narva abilinnapeana oma ametiseisundit ebaseaduslikult ära kasutades alates
  23. novembrist kuni
  24. a kevadeni T.G-le ja tema kaasosalistele aktiivset kaasabi konkurentsi kahjustavas leppes osalevate ettevõtjate jaoks sobivate hangete kavandamisel ja hanketingimuste kujundamisel. Samuti väljastas T.G enne hangete väljakuulutamist leppes osalejatele hanke kohta konfidentsiaalset infot, edastas hanget korraldavatele ja K.M-ile alluvatele Linnavara- ja Majandusameti ametnikele linna poolt hankesse kaasatavate äriühingute (leppes osalevate ettevõtjatega eelnevalt kooskõlastatud) nimekirjad koos korraldusega saata kutsed hangetes või konkurssidel osalemiseks vaid kindlale ettevõtjate ringile. Samuti võimaldas K.M T.G esitada Linnavara- ja Majandusametile enda koostatud hinnakalkulatsioone tulevaste hankeobjektide kohta, teha projektides ja esitatud eelarvetes vajadusel tagantjärele korrektuure ning pakkuda välja uusi objekte, kus T.G-ga seotud ettevõtted võiksid munitsipaaltellimuste korras remonttöid teha.
  25. Lisaks avaldas K.M T.G-le vastutasuks soodustuse eest konfidentsiaalset infot
  26. aasta jaanuaris parajasti käimasoleva hanke Spordihalli (Rakvere 22d, Narva) katuse lumekoristustööde kohta, pakkudes tagada hankevõit. T.G loobus ise hankes osalemisest, kuid võttis ühendust oma tuttava V. M-iga (OÜ V juhatuse liige), kellele ta pakkus K.Milt saadud informatsiooni ära kasutades hankevõidu võimalust, millega V. M. ka nõustus.
  27. K.M-i tegevus oli ebaseaduslik, rikkudes lisaks RHS § 3 p-des 3 ja 4 sätestatud üldpõhimõtetele (eeskätt kohustus mitte luua põhjendamatuid eeliseid ühele osalejale; kohustus kohelda kõiki hankes osalejaid võrdselt; kohustus tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine) ka RHS § 43 p 4 sätteid, mille kohaselt on riigihanke pakkumus konfidentsiaalne ning hankijal on keelatud pidada hankemenetluse käigus läbirääkimisi. Samuti eiras K.M oma ülalkirjeldatud tegevusega veel KVS § 3 lg 2 ja § 6 lg 1, ATS § 59 lg 1 ning ametniku eetikakoodeksi sätteid, mis kohustavad ametnikku käituma ausalt ja vältima korruptiivseid tegusid.
  28. N.O-le ja T.G-le esitati süüdistus KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises. Süüdistuse kohaselt leppisid
  29. aastal Narva linna ehitusturul tegutsevad isikud, s.o ettevõtjad N.O, T.G, G. F. ja OÜ W töödejuhataja V. Belsner, kes tegutses A OÜ, OÜ W ning neid äriühinguid kontrolliva T.G huvides, kokku selles, et edaspidi kooskõlastatakse Narva Linnavalituse poolt väljakuulutatavatel remont- ja ehitustööde hangetel osalevate ettevõtete ring, ettevõtete poolt hankes esitatavad hinnapakkumused ja neile lisatavad eelarved ja kululoendid. Kokkuleppes osalesid ka M. P., kes tegutses F OÜ, N OÜ ja neid äriühinguid kontrolliva N.O huvides, ning A OÜ juhatuse liige T.S, kes tegutses A OÜ ja T.G huvides.
  30. Kokkuleppega jagati ära kindlate hangete osas Narva linna munitsipaaltellimustega seotud ehitusturg ja otsustati iga kord ka vastava hankekonkursi võitja, kellega linn sõlmib hankelepingu. Ettevõtjatevahelisel kokkuleppel oli konkurentsi kahjustav eesmärk. K.M, kes töötas Narva abilinnapeana, aitas kaasa konkurentsi kahjustavas leppes osalevate ettevõtjate jaoks sobivate hangete kavandamisele ning hanketingimuste kujundamisele; väljastas T.G kaudu enne hangete väljakuulutamist konkurentsi kahjustavas leppes osalejatele hanke kohta konfidentsiaalset teavet (kavas olevate hankeobjektide nimekirjad, eelarvemahud jms, mille abil said leppes osalejad kooskõlastada oma tegevust) ning andis hanget korraldavatele Linnavara- ja Majandusameti ametnikele korraldusi saata kutsed hangetes või konkurssidel osalemiseks vaid kindlale eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud ettevõtjate ringile.
  31. Samas kriminaalasjas esitati süüdistus veel K.M-ile KarS § 294 lg 1 ja § 400 lg 1 ning lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi, V. Belsnerile KarS § 400 lg 1 ning lg 2 p 3 järgi ja T.S-ile KarS § 400 lg 1 ning lg 2 p 3 järgi.
  32. Viru Maakohtu
  33. aprilli
  34. a otsusega mõisteti N.O õigeks KarS § 293 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi. Ta tunnistati süüdi KarS § 2981 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. N.O tunnistati süüdi ka KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti N.O-le liitkaristusena 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 6 kuud karistusaja hulka ja lõplikult ärakantavaks karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohtu otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 11.
  35. Kohtuvaidlustes loobus prokurör N.O süüdistusest KarS § 293 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi, mis tulenevalt KrMS §-st 301 toob kaasa õigeksmõistva otsuse. 11.
  36. N.O süüdistust KarS § 2981 lg 1 järgi tõendavad peamiselt tunnistajate ütlused, kes kinnitavad tema ärilistest ja poliitilistest sidemetest tulenevat mõjuvõimu Narva Linnavalitsuse ametnike üle. Linnavara- ja Majandusameti töötajate ametiseisundit tõendavad nende ametijuhendid ja muud linnavalitsuse tööd reguleerivad dokumendid. Samuti on tunnistajate ütlustega tõendatud, et toimus mõjuvõimuga kauplemine, s.t riigihangetel osalemiseks nõudis N.O 10% lepingu summast, mille tasumist korraldas G. F. alltöövõtjate või muude kolmandate isikute kaudu. Tunnistajate ütlusi kinnitavad erinevate riigihangete puhul ka jälitustoimingute protokollid. Samuti kinnitavad mõjuvõimuga kauplemist süüdistatava V. Belsneri kohtueelses menetluses antud ja kohtumenetluses avaldatud ütlused. 11.
  37. Konkurentsikuriteo toimepanemine on tõendatud järgmiselt. Esiteks on tuvastatud, et A OÜ, B OÜ ja OÜ W, samuti V. Belsner ning T.S tegutsesid kooskõlastatult ning T.G kontrolli all. Seda tõendavad äriregistri teabesüsteemi väljavõtted, tunnistaja Anatoly Ryabchikovi ütlused, milles ta kinnitab, et allkirjastas B OÜ nimel hinnapakkumisi T.G palvel, ja süüdistatava V. Belsneri ütlused, mille kohaselt T.G korraldab A OÜ, B OÜ ja OÜ W igapäevast majandustegevust. Ka tunnistaja Maria Korban andis ütlusi selle kohta, et eelviidatud juriidilised isikud tegutsesid ühisel eesmärgil ja nende tegevust korraldas T.G. T.G telefonivestlusest V. Belsneriga ilmneb, et tema kontrolli all on mitu ettevõtet (
  38. juuni
  39. a jälitusprotokoll, asitõendite kd 4, tl 97). N.O ja M. P. osalust skeemis tõendavad äriregistri teabesüsteemi väljavõtted, samuti tunnistaja M. P. kohtueelses menetluses antud ja kohtumenetluses avaldatud ütlused, mille kohaselt N.O oli vahetult seotud OÜ N, OÜ F ja OÜ M juhtimisega.
  40. juuni
  41. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et
  42. juunil 2011 arutavad N.O ja M. P. ehitustöödeks kaupade tellimist. (Asitõendite kd 4 tl 32–33.) Kokkulepet kinnitavad ka süüdistatava V. Belsneri ütlused selle kohta, et linnavalitsuse ametnikele öeldi ette ettevõtete nimed, kellele saata riigihanke kutsed. Ettevõtted olid G. F-i ja N.O kontrolli all ja nende vahel oli kokku lepitud, kes hanke võidab. N.O osalust kinnitab ka
  43. detsembri
  44. a vestlus T.G ja V. Belsneri vahel, mille käigus räägiti N.O mõjust hankemenetluse tulemustele ja ettevõtjatevahelistest kooskõlastustest. (
  45. juuni
  46. a jälitustoimingu protokoll, asitõendite kd 4 tl 83-84). Kokkuleppe olemasolu kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, mis puudutavad ettevõtete raamatupidamistegevust ja riigihangete korraldamist puudutavad dokumendid. 11.
  47. Kokkuleppeid riigihangete tulemuste kohta tõendab muu hulgas
  48. mai
  49. a jälitustoimingu protokoll, mis kajastab
  50. ja
  51. novembri
  52. a vestlusi T.G, K.M-i, V. Belsneri ja T.S-i vahel seoses hankega "Narva 6 koolieelse lasteasutuse osaline remont". (Asitõendite kd 3 tl 151-162). Nendest vestlustest nähtub, et T.G annab V. Belsnerile korralduse pidada hanke osas läbirääkimisi teiste ehitusettevõtjatega. V. Belsner annab seejärel teada, et M. P-ga lepiti kokku, et hankeobjektid jagatakse omavahel ja M. P. kooskõlastab jagamise N.O-ga ("Fjodoriga"). Lisaks kinnitavad kokkulepete olemasolu süüdistatava V. Belsneri ütlused.
  53. Sama otsusega tunnistati T.G süüdi KarS § 298 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati T.G süüdi KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti T.G-le liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 30 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakantavaks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud vangistust. Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt. 12.
  54. Altkäemaksu süüdistust tõendab e-kinnistusraamatu väljavõte T. F-i kinnisvara kohta.
  55. mai
  56. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et ajavahemikus
  57. novembrist 2010 kuni
  58. jaanuarini 2011 toimusid vestlused K.M-i, T.G ja V. Belsneri vahel, mille käigus lepiti kokku K.M-i abikaasale kuuluva korteri remondi tegemises. T.G mainib, et saadavate soodustuste puhul on tegemist n-ö kingitusega K.M-ile ning T.G ja K.M räägivad ka linna tellitavate avariiremonttööde jaotamisest ettevõtjate vahel. (Asitõendite kd 4 tl 105-168). Süüdistatava V. Belsneri ütlused kinnitavad töömaterjalide ostmist K.M-i jaoks soodsate hindadega. OÜ V puudutavas osas kinnitavad altkäemaksu süüdistust töövõtulepingu sõlmimisega seotud dokumendid ja
  59. mai
  60. a jälitustoimingu protokollis kajastatud
  61. jaanuaril 2011 toimunud vestlused K.M-i, T.G ja V. Belsneri vahel, milles lepitakse kokku pakkumuse tegemisega seonduvat. Muu hulgas arutatavad T.G ja K.M omavahel hinnapakkumusele märgitavat kuupäeva ja summa suurust. (Asitõendite kd 1 tl 152-164.)
  62. Samuti tunnistati maakohtu otsusega K.M süüdi KarS § 294 lg 1 ja KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi. Talle mõisteti karistuseks vastavalt 1 aasta 6 kuud ja 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristusena 1 aasta 8 kuud vangistust, millest tuli ära kanda 1 aasta 7 kuud 19 päeva vangistust. V. Belsner tunnistati süüdi KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti rahaline karistus 230 päevamäära, s.o 4991 eurot. Võttes arvesse eelvangistuses viibitud aeg, jäi lõplikuks karistuseks 224 päevamäära, s.o 4860 eurot 80 senti, mille tasumist määrati ositi aasta jooksul. T.S tunnistati süüdi KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, millest KarS § 73 lg-te 1 ja 2 alusel määrati kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest ei pöörata täitmisele kolme aasta pikkuse katseajaga.
  63. Maakohtu otsuse vaidlustasid süüdistatavate kaitsjad.
  64. Tartu Ringkonnakohtu
  65. aprilli
  66. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o süüdistatavatele mõistetud karistuste osas. N.O-le mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 ning § 75 alusel täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga. T.G-le mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud vangistust jäeti samuti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 ning § 75 alusel täitmisele pööramata kaheaastase katseajaga. Samuti jäeti tingimisi täitmisele pööramata kaheaastase katseaja kohaldamisega T.S-i ning K.M-i karistused. Samuti täiendas ringkonnakohus maakohtu põhjendusi konkurentsikuriteo tõendatust puudutavas osas. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  67. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni N.O ja T.G kaitsjad.
  68. N.O kaitsja kassatsioonis taotletakse tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused N.O süüditunnistamises KarS § 2981 lõike 1 ja § 400 lõike 1 ja lg 2 punkti 3 järgi ning mõista N.O talle esitatud süüdistustes õigeks. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 17.
  69. Maa- ja ringkonnakohus rikkusid oluliselt menetlusõigust, tunnistades N.O süüdi mõjuvõimuga kauplemises. Ringkonnakohus ei ole oma otsuses nimetanud konkreetseid süüdistatavale süüks arvatavaid tegusid, rikkudes sellega põhjendamiskohustust. Samuti jättis kohus välja selgitamata need õigusnormid, mis muudavad süüdistatava tegevuse õigusvastaseks ja milliseid süüdistatav oma tegudega tahtlikult rikkus. Samuti ei ole kohtud põhjendanud väidet, et süüdistataval oli mõju konkreetsetele ametnikele. 17.
  70. Maa- ja ringkonnakohus kohaldasid ebaõigesti materiaalõigust, s.o KarS § 2981 lõiget
  71. Riigikohtu praktika kohaselt peab avaliku halduse ülesandeid täitva isiku mõjutamine olema ebaseaduslik. Tegevuse ebaseaduslikkust on kohus sisustanud aga üksnes RHS § 3 p-des 3 ja 4 sisalduvate riigihanke korraldamise üldpõhimõtete rikkumisega. Väidetav ametniku mõjutamine ei ole käsitatav RHS § 3 rikkumisena. Selle üldnormi adressaadiks ei ole süüdistatav, vaid hankeid korraldavad isikud. Viidatud õigusnorm ei reguleeri isiku tegevust väljaspool hankemenetlust ega sea talle keelde või käske. Seetõttu ei saa teo ebaseaduslikkust põhistada avaliku teenistuse seaduse sätetega. 17.
  72. Ametnike mõjutamine ei ole tuvastatud. Tulenevalt RHS § 27 lg-st 1 võib iga isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija võib nende hulgast välja valida kolm isikut, kellel ta palub pakkumuse esitada. Ei ole tuvastatud, et taotluse esitanuid oleks jäetud kõrvale. Alusetu on ka võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise süüdistus, sest väiksemahuliste remonttööde puhul oli kohustus esitada pakkumised üksnes kolmele kohaliku omavalitsuse poolt valitud isikule. Tuvastamata on N.O kasu, s.o hüve vastuvõtmine. Seda ka põhjusel, et G. F-i ütlused raha saamise kohta jäeti tõendina täies mahus kõrvale. 17.
  73. Süüdistuse tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed ja liiga üldised. Ütlustes kajastatud asjaoludel ja tehingutel puudub süüdistatavaga seos. On tõenäoline, et N.O süüstavad ütlused on kantud isiklikust solvumisest. Samas on kohus põhjendamatult jätnud arvestamata tunnistajate R. S-i ja F. P. ütlustega. 17.
  74. Kohus on ebaõigesti kohaldanud KarS § 400 lõiget 1 ja lg 2 punkti
  75. Kohtuotsuse põhjal jääb ebaselgeks süüdistatava konkreetne tegevus väidetavate konkurentsi kahjustava eesmärgi ja tagajärjega kokkulepete sõlmimisel, samuti süüdistatava seos äriühingutega, sh tema võimalus kontrollida ja juhtida üht või teist äriühingut või olla sellest tegelikuks kasusaajaks. Kõnealuse süüdistuse osas ei ole esitatud otseseid tõendeid ja süüdistus tugineb peamiselt kolmandate isikute vestlustele, milles mainitakse süüdistatavat. Kaudsete tõenditega ei saa kompenseerida tõendite puudumist, mis osutaks kahtluseta süüdistatava ebaseaduslikule tegevusele. 17.
  76. Süüdistuse kohaselt kasutas N.O oma mõjuvõimu riigihankes eeliste saamiseks. Kuid omades mõjuvõimu, ei oleks tal olnud vaja enam asuda koos teiste ettevõtjatega veel milleski kokku leppima, kui tal oli juba niigi võimalus mõjujõudu kasutades hanketingimusi endale soodsas suunas mõjutada. Kokkuvõttes on isikute vahel väidetavalt sõlmitud kokkulepped tõendamata..
  77. T.G kaitsja palub tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsuse ning mõista T.G kuriteo toimepanemises õigeks. Alternatiivselt palub kassaator KrMS § 361 lg 1 p 6 alusel tühistada kohtuotsuse täies ulatuses ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks kohtule, kes on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 18.
  78. Jälitustegevuse käigus eirati ultima ratio-põhimõtet KrMS § 110 lg 1 tähenduses. Ei saa nõustuda ringkonnakohtu jälitustoimingu loa seaduslikkuse kontrolli järeldustega. Kaitseõigust on oluliselt piiratud sellega, et kaitsjal puudus võimalus tutvuda nii prokuratuuri taotluse kui ka Viru Maakohtu
  79. oktoobri
  80. a jälitustoimingu loaga. Kohtud peaksid põhjalikult selgitama loa saamisega seotud asjaolusid ja võtma asja juurde vähemalt jälitusluba andva eeluurimiskohtuniku määruse. Viru Maakohus keeldus selle määruse lisamisest asja materjalide juurde. Tartu Ringkonnakohus piirdus vaid väitega, et „maakohus on jälituslubade olemasolu ja jälitustoimingutega saadud teabe saamist loas märgitud ajavahemikul kontrollinud“. Kuna jälitustoimik ei olnud otsuse tegemisel kohtuniku käes, ei olnud ka jälitustoimingute seaduslikkuse sisuline kontrollimine maakohtus põhimõtteliselt võimalik. 18.
  81. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole kohtu jälitustoimingu loas põhistuse puudumine KrMS §-s 110 sätestatud eelduste olemasolu kohta käsitatav seaduserikkumisena tõendi saamisel, mistõttu ei too jälitustoimingu loa põhistamatus kaasa selle loa alusel tehtud jälitustoiminguga kogutud tõendi lubamatust (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  82. juuni
  83. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 779). Kassaator leiab aga, et ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu praktika ei kohaldu praeguses asjas. T.G puhul tuleb kohaldada Riigikohtu praktikat, mis tuleneb Riigikohtu määrusest kriminaalasjas nr 3-1-1-68-
  84. 18.
  85. Jälitustoimingu tegemise võimalus veel toimepanemata kuriteo suhtes lisati kriminaalmenetluse seadustikku alles
  86. jaanuaril 2013 jõustunud seadusemuudatusega. Enne
  87. aastat reguleeris sellist kriminaalmenetlusvälist teabe salajast kogumist jälitustegevuse seadus. T.G süüdistuses puuduvad viited kuriteo toimepanemisele enne
  88. oktoobrit
  89. Olukorras, kui prokuratuuri taotlus jälitustoimingu loa andmiseks ja eeluurimiskohtuniku määrus olid tehtud enne süüdistuses nimetatud kuritegude toimepanemist, peaksid kohtud vähemalt kontrollima, milliste kuritegude toimepanemises kahtlustati T.G jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel. Maa- ja ringkonnakohtu otsusest seda aga ei nähtu. 18.
  90. Kuna kaitsjal puudus võimalus jälitustoimingu õiguspärasuse kontrollimiseks, pidid nii Viru Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus kontrollima, kas tõendi kogumisel jälitustoiminguga järgiti enne
  91. jaanuari 2013 kehtinud KrMS § 110 nõudeid. Ringkonnakohtu üldsõnaline väide ei võimalda järeldust, et ringkonnakohus on sisuliselt kontrollinud tõendite jälitustoiminguga kogumise vältimatut vajalikkust. 18.
  92. Kohtud kasutasid ebaseaduslikult tõendina V. Belsneri ütlusi. Olukorras, kui T.G süüdistus põhineb jälitustegevusega kogutud tõenditel ja V. Belsneri ütlustel, peaks kohus eriti hoolikalt analüüsima ütluste usaldusväärsust. Ringkonnakohus viitas asjaolule, et maakohus on V. Belsneri eeluurimisel antud ütlusi põhjalikult käsitlenud (kd 1, lk 183–190, 191–201, 202–210). Ütluste tõendina arvestamist ütluste sisu analüüsimata tuleks aga lugeda oluliseks rikkumiseks KrMS § 61 lg 1 tähenduses. 18.
  93. Konkurentsikuritegu puudutavas osas jättis ringkonnakohus analüüsimata riigihangete seaduse sätteid, mis reguleerivad lihtsustatud korras korraldatud hankemenetluse ja avatud hankemenetluse korda. Lihtsustatud korras korraldatud hanke puhul on võimalik jätta paljud riigihangete seaduse sätted kohaldamata. Samuti ei saa hankes osalejale ette heita hankija käitumist. Töötegija valik on hankija ainupädevuses. Seetõttu ei ole tegemist ka kokkuleppega, mis saaks kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes, sest riigihanke võitja määrab hankija. 18.
  94. Lisaks tuleb arvesse võtta, et V. Belsner, T.S ja T.G tegutsesid ühe ettevõtja huvides. Seega selleks, et rääkida ettevõtjatevahelisest kokkuleppest, peaks tuvastama isiku, kellega T.G kokkuleppe sõlmis.
  95. Vastuses T.G kaitsja kassatsioonile leiab prokurör, et kuigi jälitustoimingu lubade põhistatuse tase on ebapiisav, ei too see siiski kaasa jälitustegevusega saadud teabe tõendina kasutamise lubamatust. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on kriminaalasja lahendav kohus pädev lahendama küsimust, kas enne
  96. jaanuarit 2013 jälitustoiminguga tõendi kogumisel järgiti KrMS § 110 sisulisi nõudeid. Prokurör leiab, et praegusel juhul kohtud kontrollisid nõuetekohaselt jälitustegevuse seaduslikkust ja jõudsid põhjendatult järeldusele, et tõendid on lubatavad. Prokuröri hinnangul järgiti jälitustoimingute tegemisel ultima ratio-printsiipi ja juba jälitustegevuse alustamisel, s.o esimese jälitustoimingu loa taotlemisel, esines põhjendatud kuriteokahtlus. Samuti on kohtud õigustatult pidanud usaldusväärseks tõendiks V. Belsneri ütlusi. Süüdimõistev kohtuotsus ei tuginenud seejuures ainuüksi tema ütlustele, mistõttu ei ole rikutud ka KrMS § 15 lg 3 nõuet.
  97. Vastuses N.O kaitsja kassatsioonile leiab prokurör, et kassatsioonis esitatud väited ei anna alust selle menetlemiseks, sest kohtud ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  98. Esmalt käsitleb kolleegium N.O süüditunnistamist KarS § 2981 järgi (I), seejärel analüüsib jälitustoimingutega saadud tõendite lubatavust (II) ning lahendab konkurentsikuriteo ja altkäemaksu süüdistusega seotud küsimused (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotlused (IV). (I)
  99. N.O tunnistati süüdi KarS § 2981 lg 1 järgi mõjuvõimuga kauplemises. Riigikohtu otsustes kriminaalasjades nr 3-1-123-12 ja 3-1-1-95-12 selgitati, et KarS § 2981 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu realiseerimise seisukohalt pole oluline mitte hüve lubamisega nõustumise ja selle vastuvõtmise seaduslikkus või ebaseaduslikkus, vaid ametiisiku mõjutamise keelatus. Ametiisiku seaduslik mõjutamine välistab mõjuvõimuga kauplemise koosseisu. Seetõttu eeldab mõjuvõimuga kauplemise kuriteo objektiivse koosseisu tuvastamine seda, et nii süüdistuses kui ka süüdimõistvas kohtuotsuses on ära näidatud, milliseid õigusnorme on konkreetsel juhtumil ametiisikut mõjutades rikutud. Ühtlasi märkis Riigikohus, et seadusandja ei ole kehtestanud selget primaarnormi seadusliku ja ebaseadusliku lobitöö piiritlemiseks.
  100. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et süüdistuse põhjal on leidnud kinnitust, et N.O mõjutas Linnavara- ja Majandusameti ametnikke riigihangete korraldamisel ja hankemenetlusse kutsutavate ettevõtjate ringi määramisel. Mõjutamise vahendiks oli valdavalt ähvardamine ebameeldiva tööalase tagajärjega, sealhulgas vallandamisega. Seejuures põhjendati süüdistuses ja kohtuotsustes mõjutamise ebaseaduslikkust sellega, et mõjutamise tulemusena eirati RHS § 3 p‑des 3 ja 4 sisalduvaid riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kuna hankija ei lähtunud pakkujate leidmisel ning seeläbi hanke eesmärgi saavutamisel seaduses sätestatud tingimustest. Mõjutamine oli prokuratuuri ja kohtute hinnangul vastuolus ka avalikku teenistust reguleerivate õigusaktidega, mille kohaselt täidab ametnik oma ülesandeid sõltumatult ja erapooletult ega allu oma tegevuses ametiasutuse juhtkonnale või vahetute ülemuste hulka mittekuuluvate isikute korraldustele. Samuti ei ole ametnikul kohustust lähtuda oma tööülesannete täitmisel nende isikute subjektiivsetest eelistustest või nõudmistest. Õigusaktid ei näe ette ka võimalust selliseid korraldusi täitmata jätnud ametniku sundimiseks või ametist vabastamiseks.
  101. RHS § 3 näeb ette hankija kohustuse järgida riigihanke korraldamisel põhimõtteid, mis peavad kindlustama riigihanke kooskõla seaduse esimeses paragrahvis sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Hankija mõiste sisaldub RHS §-s 10, kus nimetatakse isikuid ja asutusi, kes peavad täitma riigihangete seaduses kirjeldatud korda. Sellest järeldub, et vastavate põhimõtete järgimise kohustus lasub hankijal ehk praegusel juhul Linnavara- ja Majandusametil ja selle töötajatel. Säte ei reguleeri kõrvaliste isikute, sealhulgas Narva volikogu liikmete tegevust. Seega ei saanud kolleegiumi hinnangul N.O tegevus olla keelatud või ebaseaduslik RHS § 3 p-de 3 ja 4 rikkumise tõttu.
  102. Puutuvalt süüdistuses ja kohtuotsustes sisalduvatesse viidetesse avaliku teenistuse seadusele ja muudele kohaliku omavalitsuse ametnike tegevust reguleerivatele seadustele, selgitab kolleegium, et ka nende reguleerimisalas on ametnike endi käitumine. Maakohus märgib õigustatult, et kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikud ei pidanud ega tohtinud alluda oma töös kõrvalistele isikutele, sealhulgas volikogu liikmetele, kuid sellest ei tulene N.O tegevuse ebaseaduslikkus, kuna viidatud seadused ei käsitlegi tema tegevust. N.O ei andnud süüdistuses kirjeldatud korraldusi ega mõjutanud ametnikke oma ametialase pädevuse raames. Karistusseaduse määratletus- ja aktsessoorsuspõhimõte ei võimalda sisustada isiku tegu iseloomustavat tunnust "ebaseaduslik" üldise viitega sellele, et tema tegu ei ole ühegi seadusega lubatud. Süüdistuses ja kohtuotsuses peab näitama, et tegu oli keelatud ja vastuolus konkreetsete õigusnormidega. Seda aga tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, tunnistades N.O süüdi KarS § 2981 lg 1 alusel, ja süüdistatav tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.
  103. Ühtlasi märgib kolleegium, et alates
  104. jaanuarist 2015 kehtib KarS § 2981 lg 1 uues sõnastuses, mille kohaselt ei nõuta enam mõjuvõimu kasutamise ebaseaduslikkust, vaid seda, et mõjuvõimu kasutamisega saavutatakse ametiisikult avaliku huvi seisukohast ebavõrdne või põhjendamatu eelis. Tegemist on olulise muudatusega ja kohus oleks pidanud N.O süüditunnistamisel kontrollima ja põhjendama teo jätkuvat karistatavust, mida aga kohtuotsustes tehtud ei ole. Praegusel juhul ei muuda see siiski kriminaalasja tulemust tulenevalt sellest, et tegu ei olnud karistatav selle toimepanemise ajal, mistõttu ei käsitle seda küsimust ka Riigikohus. (II)
  105. T.G kaitsja leiab, et kohtud ei ole kontrollinud kriminaalasjas tehtud jälitustoimingu seaduslikkust, sh ultima ratiopõhimõtte järgimist. Samuti ei lisatud kriminaaltoimikusse eeluurimiskohtuniku
  106. oktoobri
  107. a jälitustoimingu luba, kuigi kaitsja seda maakohtu istungil taotles. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb üldjuhul võtta kriminaalasja juurde selline jälitustoimingu tegemist lubav eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määrus, mille alusel on saadud kohtuotsuse tegemisel tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll. Sellest reeglist on lubatud hälbida vaid juhul, kui jälitustoimingu luba sisaldavat määrust ei saa seadusest tuleneval alusel isegi mitte osaliselt avalikustada. Jälitustoimikus sisalduva teabe puhul, mida seaduse kohaselt ei saa menetlusosalistele tutvustada, peab kohus põhjendama avaldamise võimatust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  108. juuni
  109. a otsus asjas nr 3-11-14-14, p
  110. Avaldamise võimatuse korral peab kohus ultima ratio-põhimõtte kontrolli tulemust kohtuotsuses käsitlema (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  111. aprilli
  112. a otsus asjas nr 3-1-1-3-15, p‑d 10–19). Praeguses asjas keeldus maakohus kaitsja taotletud jälitustoimingu loa lisamisest kriminaalasja materjalidele, keeldumise põhjuseid kohtuistungi protokollist ega kohtuotsusest ei nähtu.
  113. oktoobri
  114. a loa alusel tehti jälitustoiminguid T.G, K.M-i ja V. Belsneri suhtes ning selle tulemusena saadud ja jälitustoimingute protokollides kajastatud teavet kasutati tõendina kriminaalasjas otsuse tegemisel (vt käesoleva otsuse p-d 11–12). Samuti märgib kolleegium, et jälitustoimikus puudub info selle kohta, et süüdistatavaid oleks KrMS § 12613 alusel teavitatud ja et neile oleks KrMS § 12614 alusel tutvustatud nende kohta jälitustoimingutega kogutud jälitustoimikus sisalduvaid andmeid. Kohtud ei ole aga selgitanud jälitustoimiku, sealhulgas eeluurimiskohtuniku antud jälitustoimingu lubade tutvustamata jätmise põhjuseid.
  115. T.G kaitsja on tõstatanud küsimuse, kas oli põhjendatud
  116. oktoobri
  117. a jälitustoimingu loa andmine tema kaitsealuse suhtes, kui kriminaalmenetlus alustati KarS § 2981 lg 1 alusel, kuigi selle sätte järgi T.G-le, V. Belsnerile ega K.M-ile lõppkokkuvõttes süüdistust ei esitatud. Kohtud ei ole analüüsinud seda, mis seos oli T.G KarS § 2981 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga. Kaitsja väitel ei ole T.G-le esitatud süüdistust ka üheski teos, mis oleks toime pandud enne jälitustoimingu loa andmist
  118. oktoobril
  119. a.
  120. Kolleegium on varem selgitanud, et kooskõlas KrMS § 110 lg-ga 1 anti jälitustoimingu luba üldjuhul kuriteos kahtlustatava suhtes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  121. detsembri
  122. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 11.2). Tõendamisvajadusest lähtudes võis siiski jälitustoiminguid teha ka isikute suhtes, kellega kahtlustatav suhtleb (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  123. detsembri
  124. a määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 16.). Juhul kui jälitustoimingu luba on antud nõuetekohaselt ühe isiku suhtes, siis sellega kogutud tõendi kasutamine on lubatud ka isiku suhtes, kes on jälitustoimingule allutatud kahtlustatava vestluspartneriks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  125. juuni
  126. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 800). Lisaks on kohtupraktikas leitud, et kuna ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine ei ole kriminaalmenetluse esemeks, ei tulenenud KrMS §-st 110 alust alles ettevalmistatava kuriteo kohta teabe salajaseks kogumiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  127. detsembri
  128. a määrus asjas nr 3-1-1-68-14, p 18.1).
  129. Seega vajab kontrollimist, kas praeguses asjas on eeltoodud põhimõtteid järgitud. Kohtute põhjendused jälitustoimingu seaduslikkuse kontrollimise kohta on pealiskaudsed. Maakohtu otsusest nähtub vaid see, et kohus on jälitustoimikuga tutvunud. Ringkonnakohtu otsus on mõnevõrra põhjalikum ja selles nenditakse, et KrMS §-s 110 sätestatud jälitustoimingu eeldused olid täidetud ja tõendite kogumine muude menetlustoimingutega oli välistatud tulenevalt süüdistatavate tegude konspiratiivsest iseloomust ja nende kõrgetest ametipositsioonidest ning mõjuvõimust Narvas. Samas ei ole ringkonnakohus vastanud kaitsja apellatsioonis tõstatatud küsimusele ega käsitlenud seost jälitustoimingu alustamisel esinenud kuriteokahtluse ja tuvastatud kuritegude vahel. Seega ei ole antud vastust küsimusele, kas
  130. oktoobri
  131. a jälitustoimingu loa taotlemisel ja toimingu alustamisel oli piisavalt andmeid juba toimepandud kuriteo kohta KarS § 2981 tähenduses ning milline oli T.G seos selle kuriteo toimepanemisega. Näiteks
  132. mai
  133. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et menetluse alustamise ajendiks oli teave, et Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse ametnikud mõjutavad oma alluvaid majanduslike hüvede saamise eesmärgil tegema nende poolt soositud ettevõtete huvidele vastavaid otsuseid riigihangete korraldamisel. Sellest kirjeldusest ei nähtu aga T.G ega V. Belsneri tegu, mis vastaks KarS § 2981 lg 1 tunnustele, sest kuni
  134. jaanuarini 2015 ei olnud selle sätte järgi soodustuse lubaja või andja tegevus reeglina karistatav.
  135. Eeluurimiskohtuniku
  136. oktoobri
  137. a määrus lubas jälitustoimingu tegemist T.G suhtes. Muu hulgas ka tema kõnede ja vestluste pealtkuulamisel saadi tõendina kasutatavat teavet nii konkurentsikuriteo kui ka altkäemaksukuriteo kohta (
  138. mai
  139. a jälitustoimingu protokoll, asitõendite kd 3, tl 151–187;
  140. mai
  141. a jälitustoimingu protokoll
  142. oktoobri
  143. a loa alusel tehtud toimingute osas, asitõendite kd 4, tl 105-131;
  144. mai
  145. a jälitustoimingu protokoll, asitõendite kd 4, tl 1–27;
  146. juuni
  147. a jälitustoimingu protokoll
  148. oktoobri
  149. a loa alusel tehtud toimingute osas, asitõendite kd 4, tl 75-85). Seega pidanuks kohtud kontrollima, kas jälitustoimingu loa andmine T.G suhtes oli põhjendatud, ja sellest tulenevalt, kas selle alusel saadud tõendid on lubatavad, võttes arvesse p-s 29 nimetatud põhimõtteid. Kolleegium märgib, et juhul, kui
  150. oktoobri
  151. a luba T.G suhtes osutub põhjendamatuks, tuleb kontrollida ka seda, kuivõrd tugineti sellega saadud teabele järgnevate jälitustoimingu lubade väljastamisel.
  152. Eeltoodust tulenevalt rikkusid kohtud jälitustoimingu seaduslikkuse hindamisel olulisel määral kohtuotsuse põhjendamise nõudeid KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kuna jälitustoiminguga saadud tõendid puudutavad vahetult ka teiste süüdistatavate tegude tõendatust, laiendab kolleegium kriminaalasja lahendamise piire ka K.M-ile, T.S-ile ja V. Belsnerile. Kolleegium leiab, et vea kõrvaldamiseks tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsus tühistada N.O, T.S-i ja V. Belsneri süüditunnistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi; K.M-i süüditunnistamises KarS § 294 ning KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi ja T.G süüditunnistamises KarS § 298 ja KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi. Võttes arvesse, et selle vea kõrvaldamine on võimalik ringkonnakohtus, ja pidades silmas ka mõistliku menetlusaja põhimõtet, saadab kolleegium kriminaalasja tagasi ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus jälitustoimingu seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue kohtuotsuse tegemiseks. Vajadusel võib ringkonnakohus teha ka muid menetlustoiminguid, mis on uue otsuse tegemiseks tarvilikud. (III)
  153. Kassatsioonides esitatud muude väidete kohta märgib kolleegium, et KarS § 400 lg 2 p 3 ja KarS §-de 298 ning 294 tunnustele vastavate tegude tõendatuse küsimused saab ringkonnakohus lahendada lõplikult pärast jälitustoimingutega kogutud tõendite seaduslikkuse hindamist. Siiski peab kolleegium vajalikuks selgitada mõningaid konkurentsivastaseid ja ametialaseid süütegusid puudutavaid õiguslikke küsimusi, mida ringkonnakohus peab arvestama uue otsuse tegemisel.
  154. N.O väidetav mõju Linnavara- ja Majandusameti ametnike otsustele ei välista iseenesest vastutust konkurentsi välistava kokkuleppe eest. Tegu on karistatav ka juhul, kui üks konkurentsivastase kokkuleppe osalistest kasutab oma mõjuvõimu riigihangete turu jagamise kokkuleppe sujuvamaks realiseerimiseks. Lisaks ei sõltu riigihangetes osalemiseks turu jagamise kokkuleppe karistatavus hankemenetluse liigist, mida hankija rakendab, kuna tulemus ei kujune sel juhul ikkagi kooskõlas RHS §-des 1 ja 3 kirjeldatud riigihangete korraldamise eesmärgi ja üldpõhimõtetega, mis rakenduvad sõltumata hankemenetluse liigist. Kokkuleppe tulemusena on ettevõtjatel muu hulgas võimalik loobuda kindlates hangetes osalemisest või teha pakkumisi, mis viivad ühe või teise kokkuleppeosalise võiduni.
  155. Kasutades V. Belsneri ütlusi konkurentsivastase kokkuleppe tõendatuse tuvastamisel, on kohtud järginud kriminaalmenetluse põhimõtteid, hinnates tema kui tõendiallika usaldusväärsust. Ringkonnakohtu otsuses on viidatud sellele, et maakohus analüüsis otsuse tegemisel süüdistatava ütluste sisu ja apellatsioonikohus nõustus maakohtu hinnanguga. Seejuures märgib kolleegium, et ekslik on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on isiku ütlused, keda ei olnud võimalik kohtuistungil vahetult üle kuulata, käsitatavad kaudse tõendina. Tõendi käsitamine otsese või kaudsena ei sõltu selle kontrollimise viisist. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu. Kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  156. märtsi
  157. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p-d 9–10.)
  158. Samas nendib kolleegium, et kohtuotsuste põhjendused on vastuolulised selles osas, kes on need ettevõtjad, kelle vahel on sõlmitud konkurentsi kahjustav kokkulepe. KonkS § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja selle seaduse tähenduses äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Riigikohus selgitas
  159. mai
  160. a otsuse asjas nr 3-1-1-32-10 p-des 11.1–11.2, et konkurentsi piirav kokkulepe peab olema ettevõtjatevaheline. Ühe ja sama ettevõtja huvides tegutsevad isikud ei ole käsitatavad konkurentidena. Kohtud on praeguses asjas pidanud ettevõtjateks erinevaid füüsilisi isikuid, kes kohtuotsuste põhjenduste kohaselt tegutsesid aga riigihangetes osalevate juriidiliste isikute huvides. Seejuures tuleneb ringkonnakohtu otsusest ühest küljest, et omavahel konkureerivate ettevõtjatena on käsitatavad kõik süüdistatavad, lisaks G. F. ning M. P., ning teisest küljest, et mitu süüdistatavat tegutses tegelikult ühe ja sama hankemenetluses osaleva juriidilisest isikust ettevõtja huvides, mis välistaks süüdistatavate omavahelist konkurentsi. Süüdistatavad ei osalenud hankemenetlustes füüsiliste isikutena. Seega peab kohus andma selge õigusliku hinnangu sellele, kes olid süüdistuse kirjeldatud kokkulepet sõlminud ettevõtjad.
  161. Süüdistuses ja kohtuotsustes on viidatud konkurentsivastase süüteo kvalifitseerimisel nii KarS § 400 lg-le 1 kui ka lg 2 p-le
  162. KarS § 400 esimene lõige kirjeldab karistatava teo põhikoosseisu ja teise lõige kolmas punkt näeb ette karistuse sama teo eest, kui sellega kaasneb vastutust raskendav asjaolu, näiteks jagatakse kokkuleppega kaubaturgu. Seega sisaldab KarS § 400 lg 2 p 3 teokirjeldus esimeses lõikes kirjeldatud tegu ja täiendav viitamine põhikoosseisule on tarbetu.
  163. Ühtlasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et kuni
  164. jaanuarini 2015 kehtinud altkäemaksu ja pistise koosseisude piiritlemisel ei saanud teo ebaseaduslikkuse põhjendamisel lähtuda avaliku teenistuse ja korruptsioonivastase seaduse sätetest, mis kohustavad ametnikku käituma ausalt ja vältima korruptiivseid tegusid. Lisaks nimetatud sätete üldisele iseloomule, mis välistab nende kasutamise ebaseaduslikkuse tunnuse sisustamisel, rikub ametiisik mitte ainult altkäemaksu, vaid ka pistise vastuvõtmisel aususe põhimõtet ja korruptiivse teo vältimise kohustust, mistõttu ei põhista nad iseseisvalt ametialase teo ebaseaduslikkust altkäemaksu võtmise koosseisu tähenduses. Seega on ekslik nendele sätetele viitamine K.M-i teo ebaseaduslikkuse põhjendamisel. (IV)
  165. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 362 p-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsuse N.O süüditunnistamises KarS § 2981 lg 1 järgi ja mõistab süüdistatava selles süüdistuses õigeks. Sellest tulenevalt tuleb tühistada ka N.O-le KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus.
  166. Juhindudes KrMS § 362 p-st 2, § 3602 lg-st 3, § 361 lg 1 p-st 6, § 361 lg-st 2 ja § 341 lg-test 3 ja 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsuse N.O süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi; T.G süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 298 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises; K.M-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 294 lg 1 ja § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises; A. Arsenjevi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning V. Belsneri süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi. Samuti tühistatakse otsused K.M-ilt konfiskeerimise asendamise korras 459 euro 44 sendi väljamõistmises ja kõigilt süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Kolleegium saadab kriminaalasja ringkonnakohtule
  167. oktoobril 2010 antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue kohtuotsuse tegemiseks.
  168. Muus osas jätab Riigikohus kohtuotsused muutmata. Kaitsjate kassatsioonid tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.