Obsah (5)

§ 19§ 24§ 31§ 66§ 791

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 79¹ kohaselt maksuhalduri järelevalve alla.

1. Novus OIL OÜ esitas
2. mail 2014 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA
3. mai
4. a otsus ja korraldus, ning
5. juunil 2014 kaebuse täienduse, milles palus tunnistada MTA
6. mai
7. a otsuse ja korralduse, aga ka
8. mai
9. a otsuse õigusvastaseks, et esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Lisaks palus kaebaja tunnistada põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks

§ 19

lg 1 kolmas lause, § 24 lg 51, § 31 lg 16 ja vedelkütuse seaduse (VKS) § 24 lg 1 p 5, osutades seejuures PS §-dest 12, 31 ja 113 tulenevate põhimõtete ja nõuete rikkumisele.

1. Tartu Halduskohus lubas
2. juuli
3. a otsusega kaebajal muuta
4. mai
5. a otsuse ja korralduse tühistamise nõude tuvastamisnõudeks, jättis kaebaja selle nõude täies ulatuses rahuldamata ning taotluse kaebuse täiendamiseks
6. mai
7. a otsust puudutavas osas samuti rahuldamata. Kohus leidis, et
8. mai
9. a haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõue on sisuliselt uus puudustega kaebus, sest pole tasutud riigilõivu (riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg 4). Nõude menetlemine tähendaks varem esitatud nõude menetluse olulist viibimist, mistõttu ei saa kaebuse täiendamist pidada lubatavaks. Õigus pidada kütus asjaolude selgitamise eesmärgil kinni tulenes kuni
10. juulini 2014 kehtinud VKS § 24 lg 1 p-st
11. Lähtuda tuli maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg-test 1–
12. Kahtluste põhjendatust tõendab maksuhalduri võetud proovide analüüsi tulemus. Kuna kaup peeti kinni üksnes asjaolude selgitamiseks ega määratud maksukohustust, pole asjakohane tugineda

§ 24lg-le 51.

Kaebuse täienduses nimetatud

§ 19

lg 1 kolmas lause, § 24 lg 51 ja § 31 lg 16 reguleerivad MTA õigusi seoses vedela põlevaine käitlejale tagatise ja maksukohustuse määramisega ega ole kaebuse lahendamisel asjassepuutuvad.

1. Novus OIL OÜ esitas
2. augustil 2014 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Haldus​kohtu
3. juuli
4. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega Novus OIL OÜ kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitati järgmised põhjendused. 1) Kohus on jätnud menetlusõigust rikkudes kõrvale kaebaja õigel ajal esitatud kaebuse täienduse ja sellele lisatud tõendid. Tagatise määramise otsus on vastuolus

§ 31lg-s 16, § 24 lg-s 5¹ ja § 19 lg-s 1 sätestatuga.

Täidetud ei ole

§ 31lg-s 16 sätestatud eeldused tagatise määramiseks.

2) EKK ei ole

1. mai
2. a analüüsiaktis kinnitanud, et aine on kasutatav mootorikütusena, vaid on selle tõenäosust möönnud. Kinnipeetud vedelik ei ole sarnane diislikütusele ega sellena kasutatav. 3) Tagatissumma määramine oli põhjendamatu.

§ 24

lg-s 5 sätestatud aluseid polnud tagatissumma määramise otsuse tegemise hetkeks saabunud, seega polnud tekkinud ka maksu​kohustust. Tagatise määramise otsuse p-s 1.1 toodud asjaolud õigustaksid kinnipidamist, ent mitte tagatise määramist ja maksukohustuse täitmata jätmise kahtlust. 4)

1. mai
2. a haldusakt on õigusvastane, sest selles ei ole selgitatud, millest tulenes kahtlus, et kinnipeetud kaup on diislikütusele sarnane ja sellena kasutatav. MTA on teinud kaalutlusvea ja rikkunud MKS § 46 lg 3 p-i
4. mai
5. a seisuga polnud täidetud ükski

§ 24lg-s 5 nimetatud tingimus, et maksukohustus tekiks, ega ükski kuni 1.

juulini 2014 kehtinud VKS § 24 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldus kauba kinnipidamiseks. 5) Kohus oleks pidanud

§ 19

lg 1 kolmanda lause, § 24 lg 5¹ ja § 31 lg 16 põhi​seadus​pärasust hindama ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatama.

§ 19lg 1 rikub õigusselguse printsiipi.

Kuivõrd

§ 19

lg 1 sätestab

§ 24

lg 5¹ ja § 31 lg 16 kaudu tagatise määramise tehiolud, on õigusselgusetus lubamatu.

§ 19

lg 1 kolmanda lause õigusselgusetus mõjutas varem kehtinud VKS § 24 lg 1 p 5 kohaldamist. VKS § 24 lg 1 p 5 oli omandiõigust ja ettevõtlusvabadust riivav norm. Rikutud on ettevõtjate võrdse kohtlemise printsiipi, mis on vastuolus nii PS §-ga 113 kui ka §-st 12 tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega.

2. aprilli
3. a kohtuistungil jättis ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse apellatsioon​kaebusele lisatud tõendite haldusasja toimikusse võtmiseks. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka vastustaja taotluse apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite haldusasja toimikusse võtmiseks. Kohtuistungil muutis kaebaja ringkonnakohtule esitatud taotlust, taotledes halduskohtule kaebuse täiendusena esitatud MTA
4. mai
5. a otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebuse halduskohtule uueks menetlemiseks saatmist.
6. Ringkonnakohus rahuldas
7. aprilli
8. a otsusega apellatsioonkaebuse, tuvastas maksu​halduri
9. mai
10. a otsuse ja korralduse õigusvastasuse ning saatis kaebuse täienduses esitatud nõude tunnistada maksuhalduri
11. mai
12. a otsus õigusvastaseks menetlusse võtmise otsusta​miseks tagasi halduskohtule. Ringkonnakohus esitas otsuses järgmised põhjendused. 1) Halduskohtu
13. juuni
14. a määruse kohaselt oli täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtpäev
15. juuni 2014, mil kaebaja esitas halduskohtule kaebuse täienduse, taotledes esialgses kaebuses esitatud MTA
16. mai
17. a otsuse ja korralduse tühistamise asemel nende õigusvastasuse tuvastamist ning täiendavalt
18. mai
19. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus asus seisukohale, et viimati nimetatud otsust ei saa vaidlustada, sest taotlus esitati hilinenult ning kaebuse täiendavalt nõudelt on tasumata riigilõiv, mistõttu tähendaks uue nõude menetlemine varem esitatud nõude menetluse olulist viibimist. 2) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Halduskohus pidi HKMS § 49 alusel lahendama vaid küsimuse, kas kaebust saab täiendada MTA
20. mai
21. a otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks oli kohane vaidlustada ka MTA
22. mai
23. a otsus. Seega olnuks halduskohtu ülesanne juhtida veel enne
24. juuni
25. a määrust kaebaja tähelepanu vajadusele vaidlustada kaebuse eesmärgi saavutamiseks ka
26. mai
27. a otsus. Kuna HKMS § 49 lg 1 seob kaebuse muutmise võimaluse taotluste esitamise tähtajaga, on halduskohtu seisukoht kaebuse täienduse hilinenud esitamise kohta põhjendamatu. 3) Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, et kaebuse täiendav nõue ei olnud lubatav, kuna nõudelt oli tasumata riigilõiv. Kaebaja tasus riigilõivu
28. juunil 2014 ehk halduskohtu määratud täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtpäeval, kuigi esitas tõendi tasumise kohta kaks päeva hiljem. Kaebajal puudus üldse kohustus muudetud kaebuselt riigilõivu tasuda. HKMS § 104 lg 1 teine lause sätestab, et kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Seega on algselt tasutud riigilõiv võimalik arvata muudetud kaebuse eest tasuda tulnud riigilõivuks. 4) MTA otsustas
29. mai
30. a otsuse ja korraldusega kaebaja kauba kinni pidada MKS § 46 ja kuni
31. juulini 2014 kehtinud VKS § 24 lg 1 p 5 alusel. Viimati nimetatud sätte kohaselt oli järelevalvet teostaval ametiisikul õigus pidada asjaolude selgitamiseni või

§ 31

lõikes 16 nimetatud tagatise esitamiseni kinni kütust, milleks loetakse ka alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri​aktsiisi seaduses nimetatud vedelat põlevainet, mille puhul on alus arvata, et see ei vasta kehtestatud nõuetele või selle kütuse kohta esitatud dokumentidele, või mille puhul on kahtlus, et seda käidel​dakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi, või mille mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Seega pidi selle normi kohaldamiseks esinema vähemalt üks järgmistest eeldustest: 1) maksuhalduri hinnangul on tegemist kütusega ning maksuhalduril on alus arvata, et

1. a)kütus ei vasta kehtestatud nõuetele või
2. b)kütus ei vasta selle kütuse kohta esitatud dokumentidele, või 2) maksuhalduri hinnangul on tegemist kütusega ning maksuhalduril on kahtlus, et
3. a)kütust käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või
4. b)kütust kasutatakse mitte-eesmärgipäraselt, mis toob kaasa aktsiisi​maksukohustuse tekkimise või suurenemise. MTA põhjendab otsuses kauba kinnipidamist järgmiselt: "Kauba kinnipidamine on tingitud asjaolust, et kauba näol on MTA hinnangul tegemist vedela põlevainega ning kauba puhul on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järele​valvele allutatud käitlemissüsteemi. Kauba mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisi​maksu​kohustuse tekkimise või suurenemise." Otsuses selgitatakse, et MTA peab kütust kinni kuni asjaolude selgitamiseni ehk kaubast võetud proovide analüüsitulemuste saabumiseni. 5) VKS § 24 lg 1 p 5 ei seadnud kauba kinnipidamise eelduseks aine olemuse tuvastamist ega ka seda, et aine oleks välimuselt äravahetamiseni sarnane mootorikütusega, sest vastasel juhul muutuks kauba kinnipidamine kuni asjaolude selgitamiseni ehk aine olemuse kindlakstegemiseni sisuliselt võimatuks. Kauba kinnipidamiseks piisas maksuhalduri hinnangust aine võimaliku olemuse kohta. 6) Eeltoodust tulenevalt saab kauba kinnipidamise osas olla poolte vahel vaidlus vaid selle üle, kas maksuhalduril võis praegusel juhul esineda kahtlus, et vaidlusalust kaupa käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või kasutatakse mitte-eesmärgipäraselt, mis toob kaasa aktsiisimaksukohustuse tekkimise või suurenemise. Väidetava emulsioonõli mitte-eesmärgi​päraseks kasutamiseks saab pidada olukorda, kus emulsioonõli ei kasutata määrdeainena, vaid

§ 24lg-s 5 märgitud viisil.

Nimelt tekib

§ 24

lg 5 järgi vedela põlevaine käitlejal ja kasutajal maksukohustus varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest: 1) vedela põlevaine mootorikütusena võõrandamine; 2) vedela põlevaine kütteainena võõrandamine; 3) vedela põlevaine toimetamine tanklasse; 4) vedela põlevaine toimetamine soojuse tootja tegevuskohta kasutamiseks kütteainena; 5) vedela põlevaine mootorikütusena kasutusele võtmine; 6) vedela põlevaine kütteainena kasutusele võtmine. Pooled ei vaidle selle üle, et kauba kinni​pidamise hetkel ei olnud kaebaja ühtegi neist toimingutest sooritanud, mistõttu ei olnud kaebajal aktsiisimaksu tasumise kohustus veel tekkinud. Järelevalvet teostanud ametnik pidi kauba kinnipidamisel põhjendama, miks tal on alust kahtlustada, et vaidlusalust kaupa kasutatakse mitte-eesmärgipäraselt. Maksuhaldur ei ole haldusakti faktilist põhjendust ja kaalutlusi kauba kinnipidamiseks sisuliselt esitanud. Kuna vaidlusalune otsus ja korraldus eeltoodud nõuetele ei vasta, on need õigusvastased. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Maksu- ja Tolliamet taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks ringkonnakohtu otsuse tervikuna ja jätaks jõusse halduskohtu otsuse. MTA on seisukohal, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kuni 1. juulini 2014 kehtinud VKS § 24 lg 1 p 5 ja

§ 24

lg-t 5 ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme – HKMS § 51 lg-t 3 ja § 201 lg-d 2 ja 3. Kauba kinnipidamiseks piisas hinnangust aine võimaliku olemuse kohta, kusjuures kinnipidamise eesmärgiks oli oluliste asja​olude väljaselgitamine. Tegemist polnud maksukohustuse tuvastamisega või maksu määra​misega. Kohaldatav ei olnud

§ 24lg 5.

Ringkonnakohus eiras HKMS § 51 lg 3 teises lauses esitatud nõuet – kaebaja pidanuks kaebuse täienduse esitama nii, et selle saanuks edastada maksuhaldurile vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu. HKMS § 49 lg-st 1 ei tulene, et see nõue ei ole kohaldatav. Ringkonnakohtu otsus, millega tühistati haldus​kohtu otsus, on osaliselt põhjendamata HKMS § 201 lg-test 2 ja 3 tuleneva erilise põhjendamis​kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kaebuse täienduse esitamisel tulnuks tasuda riigilõivu RLS § 571 lg 4 järgi. 8. Vastuses kassatsioonkaebusele on Novus OIL OÜ seisukohal, et kinnipeetud kaup polnud diisli​kütusele sarnane ega sellena kasutatav 8. mail 2015 maksuhaldurile teadaolevate andmete alusel. Maksuhalduril ei saanud tekkida enne kauba kinnipidamist põhjendatud kahtlust, et tegemist on kütusega, mida võidakse käidelda väljaspool järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi ja eirates aktsiisi​maksukohustust. Vaidlustatud haldusaktides pole näidatud, kuidas selline kahtlus tekkis ja millised asjaolud olid kahtluse aluseks. Kaebust täiendati kooskõlas HKMS § 49 lg-ga 1 ja kohtu antud tähtajal. HKMS § 49 lg 1 on erinorm § 51 lg 3 suhtes. Kohaldatav ei olnud RLS § 60 lg 4. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel kõigepealt, kas vaidlusalune kaup peeti kinni kooskõlas kehtinud seadustega (I), seejärel HKMS § 49 lg 1 ja § 51 lg 3 kohaldamist (II) ning esitab lõpuks oma järeldused (III). I 10. Vaidlusalune kaup peeti kinni kuni 1. juulini 2014 kehtinud VKS § 24 lg 5 alusel. Selle sätte kohaselt on järelevalvet teostaval ametnikul õigus pidada asjaolude selgitamiseni või tagatise esitamiseni kinni kütust, mille puhul on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järele​valvele allutatud käitlemissüsteemi, või mille mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisi​maksukohustuse tekkimise või suurenemise. 11. VKS § 24 lg 5 sõnastus ei toeta seisukohta, et maksuhalduril peavad kauba kinnipidamiseks olema tõendid selle omaduste ja deklareeritust erineva kasutusotstarbe kohta. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet mõista, lähtudes samas sättes kinnipidamise eesmärgile osutavatest sõnadest "asjaolude selgitamiseni", kusjuures asjaolude ebaselgusele viitab ka samas kontekstis kasutatud sõna "kahtlus". Seega on kauba kinnipidamise ajal asjaolud veel ebaselged ja maksuhaldur ei pea üldjuhul tõendama kauba deklareeritust erinevat olemust ega tõenäolist kasutusotstarvet. Kauba kinnipidamise puhul tähendab asjaolude väljaselgitamine sarnastes asjades enamasti kolmele põhiküsimusele vastuse leidmist:

1. a)millise kaubaga on täpsemalt tegemist,
2. b)kas esitatud dokumendid vastavad kauba omadustele ja
3. c)kas on põhjendatud kahtlus, et seda kaupa käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või tooks kauba olemusest lähtuv võimalik ja eluliselt usutav deklareeritust erinev kasutus kaasa maksukohustuse tekkimise või suurenemise. Kasutusotstarbe selgitamisel piisab tõendamise madalamast tasemest – põhjendatud kahtlusest. Kasutusotstarbe selgitamise ajaks pole kaupa veel kasutama hakatud, mistõttu oleks kõrgem tõendamisstandard ka alusetu. Kahtluse põhjendatus tähendab, et kahtlus on mõistlik ja eluliselt usutav. Kahtluse aluseks on asjaolud, mis vähendavad vastava teabe usaldusväärsust. Kui kaup on kinni peetud sellise kahtluseta, on tegemist maksuhalduri õigusvastase toiminguga. 12. Selles asjas asuti pärast kauba kinnipidamist välja selgitama vaidlusaluse vedela põlevaine omadusi ja tõenäolist kasutusotstarvet (vt toimiku lk 41 – MTA tellimus OÜ-le Eesti Keskkonna​uuringute Keskus). Oluliste asjaolude väljaselgitamiseks kauba kinnipidamisel maksuhaldur veel ei tea, kuidas tuleks vedel põlevaine õigesti deklareerida ja maksustada. Õigeks võib osutuda nii asjassepuutuva isiku väidetu kui ka kahtlus, et vedela põlevaine omadused ja tegelik kasutusotstarve on erinev deklareeritust. Tegelik kasutusotstarve või kasutamine deklareeritust erineval otstarbel ja kaubakoodi muutumine võib kaasa tuua suurema maksukohustuse. Selles asjas selgus Eesti Keskkonna​uuringute Keskuse kesklabori analüüside tulemustest, et "aine keemilis-füüsikalised omadused on sarnased mootorikütusele" ja "tõenäoliselt on analüüsitud ainet võimalik kasutada mootorikütusena puhtal kujul või segatuna diislikütusele" (toimiku lk 44). 13. Ringkonnakohtu otsusest (p-d 18–20) nähtub, et ringkonnakohtu arvates ei selgu maksuhalduri ja halduskohtu põhjendustest, miks maksuhaldur kahtlustas, et vaidlusalust kaupa võidakse käidelda väljaspool järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi või kasutada mitte-eesmärgipäraselt. Seejuures tähendaks mitte-eesmärgipärane kasutamine kasutamist

§ 24

lg-s 5 loetletud viisil, st mootorikütuse või kütteainena võõrandamist, tanklasse või soojuse tootjale kütteainena kasutamiseks toimetamist, samuti kasutamist mootorikütuse või kütteainena. Ringkonnakohus on seisukohal, et kauba kinnipidamine tähendab olulist põhiõiguste riivet, mistõttu peab maksuhaldur selle meetme kasutamist põhjalikult kaaluma. Selles asjas pole aga maksuhaldur kinnipidamise faktilist põhjendust ja kaalutlusi esitanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kahtluste kaalukust ja veenvust kontrollida. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuete väidetava eiramise tõttu pidaski ringkonnakohus vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. Kolleegium ringkonnakohtu neid seisukohti ei toeta ja peab nende alusel tehtud järeldust ebaõigeks. 14. Lisaks käesoleva otsuse punktis 11 märgitule selgitab kolleegium, et maksuhalduri kahtlus tekkis kütuseaktsiisi varem kehtinud õigusliku regulatsiooni ja selle alusel kujunenud olukorra põhjal.

§ 19

lg 1 alusel tuli kütusena käsitada ka sellist vedelat põlevainet, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena või selle lisandina. MTA võis vedela põlevainena käsitada ka kemikaale, mis on omadustelt sarnased mootorikütusele ning mis puhtal kujul või segatuna bensiiniga või diislikütusega on kasutatavad mootorikütusena.

§-st 66 nähtub, et aktsiisimäär sõltus muu hulgas ka sellest, milline oli vedela põlevaine kasutusotstarve või millisel otstarbel vedelat põlevainet kasutati.

§ 66

lg 18 järgi oli vedela põlevaine aktsiisimäär sama, mis bensiini, diislikütuse või kütteõli aktsiisimäär, kui põlev​ainet kasutatakse sellisel otstarbel. Selles haldusasjas erines deklareeritule vastava kauba (määrde​õli) ja diislikütuse aktsiisimäär u 30 korda. Eelkõige need asjaolud moodustavad kahtluse aluse. Seega tuleb kolleegiumi arvates pidada maksuhalduri kahtlust, et tegemist võib olla märksa kõrgema aktsiisimääraga maksustatava vedela põlevainega, mõistlikuks ja eluliselt usutavaks. Vaidlusaluse põlevaine mitteeesmärgipärase kasutamise kahtlus tulenes seega määrdeõlina deklareeritud põlev​aine oletatavatest omadustest ning määrdeõli ja diislikütuse aktsiisimäära suurest erinevusest. Kahtlust ei pidanud kõrvaldama asjaolu, et vaidlusalune vedel põlevaine erines värvuselt ja läbi​paistvuselt diislikütusest.

§ 19

lg-st 1 nähtub, et ka sellist vedelat põlevainet, mis pole mootorikütus või kütteõli ega pole ka kütusesarnane toode, võidakse käsitada kütusena, kusjuures vedela põlevainena võib MTA käsitada ka kemikaale, mis on oma omadustelt sarnased mootori​kütusega ja mis puhtal kujul või segatuna on kasutatavad mootorikütusena. Kolleegiumi arvates tuleks ka kemikaali sarnasust mootorikütusega mõista, lähtudes kasutusvõimalusest ehk sellest, kas kemikaal on kasutatav mootorikütusena. 15.

§ 24

lg-s 5 määratakse kindlaks, millal tekib vedela põlevaine käitlejal maksu​kohustus. Maksuhalduril ei pidanud kauba kinnipidamiseks olema selles sättes nimetatud toimingute või nende ettevalmistamise kohta teavet. Ebaõige oleks üldse maksuhalduri kahtlust siduda üksnes ühe või mitme konkreetse toiminguga, mida nimetatud sättes maksukohustuse tekkimisega seoses nimetatakse. Kauba kinnipidamine ei toonud iseenesest kaasa selle jätmist tolli järelevalve alla või maksustamist.

§ 791

lg 1 alusel võis MTA jätta kauba järelevalve alla pärast seda, kui selgus, et selle kauba mitte-eesmärgipärane kasutamine tooks kaasa maksukohustuse tekkimise või suurenemise. 16. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et kauba kinnipidamine tähendas ettevõtja põhiõiguste olulist riivet. Kauba kinnipidamist tuli mõista kui MTA järelevalvepädevusest lähtuvat õiguslikult reguleeritud järelevalvetoimingut aktsiisikaupade käitlemise üle, mille tegemine ei eeldanud maksukohustuslase rikkumisi, vaid üksnes maksuhalduri kahtlust deklareeritu õigsuses. Kaupa võis kinni pidada üksnes ajutiselt, kuni asjaolude selgitamiseni. VKS § 24 lg-te 1 (p 5) ja 2 ning

§ 31

lg 16 alusel pidi MTA otsustama 10 tööpäeva jooksul alates kauba kinni​pidamisest tagatise määramise võimaliku aktsiisi tasumiseks, kusjuures aktsiisi tasumine või tagatise esitamine toonuks kaasa kauba kohese vabastamise. Kolleegiumi arvates on taoline aktsiisikauba kinnipidamine MTA järelevalvetegevuses vajalik ja tavapärane. Kolleegium ei näe asjaolusid, mis kinnitaksid, et tegemist polnud vajaliku ja tavapärase järelevalvega. MTA sellist järelevalvet ei saa pidada ettevõtja põhiõiguste oluliseks riiveks. Vastu​pidine seisukoht seaks üldse kahtluse alla võimaluse teha aktsiisikaupade käitlemise üle järelevalvet.

1. Ringkonnakohus on viidanud HMS § 54 nõuete rikkumisele seoses vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimise võimaluste puudumisega kohtu poolt. HMS § 54 järgi on haldusakti õiguspärasuse eeldusteks ka kaalutlusvigade puudumine ja vastavus vorminõuetele. Haldusakti põhjendustes peab haldusorgan märkima akti andmise faktilise ja õigusliku aluse (HMS § 56 lg 2), samuti kaalutlused, millest ta akti andmisel lähtus (HMS § 56 lg 3). Maksuhalduri otsuses ja korralduses on selle andmist põhjendatud järgmiselt (tl 4): "Kauba kinnipidamine on tingitud asjaolust, et kauba näol on MTA hinnangul tegemist vedela põlevainega ning kauba puhul on kahtlus, et seda käideldakse väljaspool riiklikule järelevalvele allutatud käitlemissüsteemi. Kauba mitte-eesmärgipärane kasutamine toob kaasa aktsiisimaksu​kohustuse tekkimise või suurenemise. MTA peab kütust kinni kuni asjaolude selgitamiseni ehk kaubast võetud proovide analüüsitulemuste saabumiseni." Otsuses ja korralduses on nimetatud ka selle andmise õiguslikud alused, sh VKS § 24 lg
2. Kolleegiumi arvates on maksuhaldur märkinud õigesti ja piisavalt akti andmise faktilised ja õiguslikud alused. Maksuhaldur pidas vajalikuks kauba kinnipidamist, et selgitada välja deklareeritud määrdeaine omadused ja selle aine kasutamise võimalus mootorikütusena, sest pidas aktsiisimaksust kõrvalehoidumise riski piisavalt suureks. Kaalutlusi kohaldada järelevalve vahenditest just kauba kinnipidamist ei pidanudki maksuhaldur esitama, sest tal puudusid teised seadusega ette nähtud asjakohased vahendid järelevalve eesmärgi saavutamiseks. Seega polnud vahendi valiku mõttes kaalumine võimalik ja alusetu on maksuhaldurile ette heita vastavate kaalutluste esitamata jätmist. MKS § 46 lg 3 p-st 5 nähtub, et maksuhalduri haldusaktides tuleb märkida ka akti andmise faktiline ja õiguslik alus, lõikest 2 aga, et maksuhalduri haldusaktid peavad olema põhjendatud. Kaalutluste esitamise kohustuse märkimata jätmisest maksukorralduse seaduses ei saa teha järeldust, et tegemist on maksumenetluse erisusega ning maksuhalduri haldusaktis ei tulegi kaalutlusi esitada. Ka kaalutlused on akti põhjendused. Kui tegemist on kaalumissituatsiooniga, tuleb ka maksuhalduri haldusaktides kaalutlused esitada. Selles asjas kauba kinnipidamise kui järelevalve vahendi kohaldamisel kaalumissituatsiooni polnud, sest maksuhalduril puudus võimalus valida erinevate vahendite vahel.
3. Halduskohtu otsuses on õigesti märgitud, et vedela põlevaine kinnipidamine oli maksuhalduri tavapärane järelevalvetegevus (halduskohtu otsuse p 9) ja et kinnipidamise aluseks olnud kahtluse tekkimist ja sisu on maksuhaldur piisavalt selgitanud (p-d 9–11). Kolleegium nõustub ka haldus​kohtu järeldusega, et vaidlusaluse kauba kinnipidamine oli õiguspärane. II
4. Halduskohus jättis kaebaja taotluse täiendada kaebust uue nõudega rahuldamata (otsuse resolutsiooni p 3), põhjendades seda järgmiselt (otsuse p 7): "Kaebaja avaldus kaebuse täiendamiseks on esitatud menetlusdokumentide tähtaja viimasel päeval ning selles ei ole esitatud mingeid hilinemist õigustada saavaid põhjendusi.
5. mai 2014 otsuse nr 12.1-9/2723 õigus​vastaseks tuvastamise nõue on sisuliselt uus puudustega kaebus, sest selle eest pole tasutud riigi​lõivuseaduse § 571 lg 4 tuleneva suurusega riigilõivu. Seega tähendaks selle nõude menetlemine varem esitatud nõude menetluse olulist viibimist." Veel selgitas halduskohus, et kaebaja õiguste seisukohalt polegi vaja kaebust tingimata kaebuse täiendusena esitatud uue nõudega täiendada, sest kaebaja soovib hiljem esitada hüvitamiskaebuse, mistõttu pole eelnevalt tuvastamiskaebuse esitamine nõutav.
6. Ringkonnakohus leidis (ringkonnakohtu otsuse p-d 11 ja 12), et kaebaja eesmärgiks oli kauba kinnipidamisest tekkinud kahju ärahoidmine, kauba liikumisega seotud piirangute kõrvaldamine ja vajaduse korral hiljem kahju hüvitamise nõudmine. Sellise eesmärgi saavutamiseks pidi kaebaja vaidlustama ka MTA
7. mai
8. a otsuse. Halduskohus pidanuks enne
9. juuni
10. a määruse tegemist juhtima kaebaja tähelepanu vajadusele vaidlustada ka MTA
11. mai
12. a otsus. Halduskohtu menetluslik eksimus on käsitatav selgitamiskohustuse rikkumisena. HKMS § 49 lg 1 seob kaebuse muutmise võimaluse kirjalikus menetluses taotluse esitamise tähtajaga, mistõttu pole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebuse täiendamise taotlus esitati liiga hilja. Kui asuda seisukohale, et HKMS § 51 lg 3 seab kaebuse täiendamise taotluse esitamise tähtajale lisapiirangu, muutuks õigus esitada taotlus kohtu antud tähtaja jooksul sisutuks.
13. Halduskohtu
14. juuni
15. a määrusega määrati täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtajaks
16. juuni
17. a (määruse resolutsiooni p 2) ja kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks
18. juuli
19. a (p 3). Halduskohus ei märkinud, et täiendavad menetlusdokumendid tuleks esitada, arvestades HKMS §-s 51 avalduste esitamise aja kohta sätestatut. Neile sätetele ei teinud haldus​kohus määruses ka viidet.
20. Kaebaja
21. juunil 2014 esitatud ja juhatuse liikme allkirjastatud kaebuse täiendamise taotlus (tl 77–87) on 21 leheküljel ja sellel on 7 mahukat lisa. Ei saa eeldada, et sellises mahus dokumendi koostamisega oleks
22. juuni
23. a määrust järgides venitatud. Üksikasjalikumate põhjendusteta ei saa asuda ka seisukohale, et kaebajal oli mõistlikult pingutades võimalik see mahukas dokument koostada ja esitada vastavalt HKMS § 51 lg-le 3 seitse päeva varem. Kaebuse täienduse koostajana pole märgitud advokaat.
24. Kolleegium on seisukohal, et tulenevalt halduskohtu
25. juuni
26. a määrusest ja HKMS § 49 lg-st 1 oli kaebuse muutmise avaldus tähtaegne. See aga ei tähenda, et kohus pidi lugema kaebuse muutmise otstarbekaks. Kohus võib kaebuse muutmise otstarbekuse hindamisel arvestada ka menetlus​staadiumi, menetluse venimise ohtu, seda kas kaebus oleks muudetud kujul nõuetekohane ning kaebuse muutmise vajadust õiguskaitse seisukohast.
27. Kuigi halduskohus on ekslikult kohaldanud HKMS § 51 lg-t 3, ei pea kolleegium otstarbekaks jätkata selle kohtuasja menetlemist, alustades uuesti kaebuse uue nõudega täiendamise taotluse lahendamist. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et kaebajal on vajaduse korral võimalik esitada kaebuse täiendamise taotluses märgitud nõude osas uus kaebus. III
28. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium Maksu- ja Tolli​ameti kassatsioonkaebuse. Kolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu
29. aprilli
30. a otsuse. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu
31. juuli
32. a otsus haldusasjas nr 3-14-
33. Menetlusosaliste kulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld