Obsah (4)

§ 121§ 44§ 2§ 107

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-55-15 16.

) § 121 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel järgmiste põhjendustega: 1) maamaks on omandil põhinev maks, mille objektiks on maatükk ja maksjaks maa omanik. Sellest tulenevalt puudub mahukas faktiline argumentatsioon, mida peab maksuteates märkima. Kaebajale etteheidetava käitumise märkimine pole maamaksuteates vajalik; 2) kaebusega ei ole võimalik saavutada maamaksusumma muutmist. Kaebaja ei ole viidanud mingitele eranditele, mis tema maamaksukohustust välistaksid või vähendaksid. Kuna ei vaielda selle üle, et kaebaja oli

1. jaanuari
2. a seisuga maksuteates märgitud kinnistu omanik, ei saaks ka maksuteate parem ega põhjalikum motiveerimine viia määratud maksusumma muutmiseni, kui kõik selle aluseks olevad faktilised asjaolud (maksuobjekt, -subjekt ja maa maksustamishind) jäävad samaks. Järelikult puudub kaebaja õiguste kaitseks kasulik tagajärg, mida esitatud kaebusega oleks võimalik saavutada. Kuna kaebajal ei oleks praegustel asjaoludel võimalik saavutada sisult teist​sugust maamaksuteadet (tegemist ei ole kaalutlusotsusega), ei saaks ka kaebaja välja toodud vormi​vead tingida vaidlustatud maksuteate tühistamist; 3) kaebaja eesmärk ei saa olla kohtumenetluse tulemusena üksnes selgema haldusakti saamine, vaid tema subjektiivsete õiguste kaitse. Maamaksuteate sisu ebaselguse korral on maksukohustuslasel tõhusam võimalus selgituste saamiseks pöörduda maksuhalduri poole.
3. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses palus kaebaja halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule sisuliseks lahendamiseks. Määruskaebuse põhiväited on järgmised: 1)

§ 121lg 2 p 1 kohaldamine eeldab, et kaebeõiguse puudumine oleks ilmselge.

Kaebuse perspektiivitus ei ole kaebuse tagastamise aluseks

§ 121lg 2 p 1 järgi.

Kaebajal on

§ 44

lg 1 mõttes MKS § 46 lg-st 2, lg 3 p-st 5 ja põhiseaduse §-st 15 tulenevad õigused, mida maksuteate tühistamise nõudega kaitsta; 2) kaebuse eesmärgi saavutamine on võimalik. Maksuteates puuduvad maksu määramise faktiline alus ja põhjendused. Halduskohus on asunud otsima haldusakti õiguslikku alust, viidates maamaksu​seaduse (MaaMS) § 8 lg-le 1, millele maksuteates ei ole viidatud. Maksuteate sisuline õiguspärasus ei ole kontrollitav. See on maksuteate tühistamise alus. Kui maksuteates puuduvad põhjendused, saab kaebaja üksnes spekuleerida, et kaebajale etteheidetav käitumine seisnes selles, et kaebaja ei registreerinud

1. a sügisel ostetud korterit enne
2. jaanuari 2015 enda elukohana, millisel juhul oleks kaebaja olnud maamaksu tasumisest vabastatud (MaaMS § 11 lg 1).
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. juuni
5. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja haldus​kohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga ning esitas lisaks järgmised põhjendused: 1) kuigi võib eeldada, et maamaksuteate kui koormava haldusakti adressaadil on selle vaidlusta​miseks alati kaebeõigus, ei toeta kaebuses ja määruskaebuses esitatu seda, et kaebaja on kohtusse pöördunud oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Isikul ei ole isoleeritult õigust nõuda, et iga temale suunatud haldusakt oleks vormi- ja põhjendamispuudusteta. Kaebeõiguse aluseks on eelkõige materiaal​õiguse rikkumine ning sellega kaasnev isiku õiguste alusetu riive. Kaebuse faktiline põhjendus peab võimaldama kohtul hinnata, kas ja kuidas on kaebaja õigusi rikutud. Kaebusest ei selgu, miks kaebaja leiab, et maamaksu nõudmine on sisuliselt vale; 2) kaebaja ei olnud
6. jaanuari
7. a seisuga registreerinud Narva mnt 32-9 eluruumi oma elu​kohana. Seega ei saanud maksuhaldur maamaksuteate väljastamisega jätta alusetult arvestamata ka MaaMS §-s 11 ette nähtud maksusoodustusi; 3) kohtusse ei saa pöörduda vaid selleks, et kõrvaldada õiguskorrast ilmselgelt õigusdefektne haldusakt. Samuti mitte selleks, et põhjendamispuudustega haldusakti tühistamine motiveerib maksu​haldurit järgima seadust ja Riigikohtu praktikat. Primaarne ei ole kohtu roll "õiguskultuuri taseme tõstjana", vaid kohtu töö on eelkõige isikute õiguste kaitse (

§ 2lg 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. G. Tammann palub määruskaebuses haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ei olnud lubatav.

Kaebeõiguse puudumine selles asjas ei ole ilmselge ja kaebusega on võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kaebaja on pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks ja maksuteate vaidlustamine on selleks sobiv vahend. Vaidlustatud maksuteade piirab kaebaja õigusi ehk tegemist on koormava haldusaktiga. Maamaksuseadus ei näe ette, et maksuteadet ei pea motiveerima, s.o faktilisi asjaolusid neile vastava õigusnormi koosseisuga siduma. Maksuteatest ei nähtu selle andmise faktiline alus ja puuduvad põhimotiivid. Riigikohtu praktikas on haldusakti nõuetekohaselt põhjendamata jätmist, kui akti sisuline õiguspärasus ei ole kohtu poolt kontrollitav, peetud akti tühistamise aluseks. 7. MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kaebaja vaidlustas maksuteate 2015. a maamaksu kohta, millega teavitati kaebajat talle kuuluva kinnisasja maamaksu suurusest ja maksu tasumise tähtaegadest. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et kaebusega ei ole võimalik saavutada maamaksusumma muutmist, mistõttu ei saaks ka kaebuses nimetatud maksu​teate vormivead tingida vaidlustatud maksuteate tühistamist. Järelikult puudub kaebaja õiguste kaitseks kasulik tagajärg, mida esitatud kaebusega oleks võimalik saavutada. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldustega. Kolleegium võtab seisukoha esmalt

§ 121

lg 2 p 1 kohaldamise õiguspärasuse kohta (I), seejärel

§ 121lg 2 p 2 kohaldamise õiguspärasuse kohta (II).

Lõpuks lahendab kolleegium määruskaebuse (III). I 9.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebuse tagastamisel peab kaebe​õiguse puudumine olema ilmselge.

Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebe​õigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (vt nt

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-3-1-52-15, p 10 ja seal toodud viited).
3. Vaidlustatud maksuteatega pannakse kaebajale kohustus tasuda maksuteates märgitud maamaks teates märgitud tähtaegadeks. Kohustuse pealepanek riivab alati adressaadi õigusi. Kohustava haldus​akti adressaadil on

§ 44

lg 1 kohaselt üldjuhul alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse. Kaebeõiguse eelduseks on

§ 44lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive, mitte õiguse rikkumine.

Kaebeõiguse puudumist ei saa tuletada ka sellest, et kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et ta on maksuteates märgitud kinnistu omanik, ega väitnud, et maamaks on valesti arvutatud. 11. Seetõttu ei puudu kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebuse tagastamine

§ 121lg 2 p 1 alusel oli põhjendamatu.

II 12.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kolleegiumi praktikas on peetud võimalikuks

§ 121

lg 2 p 2 alusel kaebuse tagastamist ka siis, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 17).
3. Kolleegium nõustub kohtutega, et kaebuses esitatud põhjendustel on kaebuse eesmärgi saavutamine vähetõenäoline. Samas ei ole kohus seotud kaebaja õiguslike väidetega, mistõttu ei saa kohus kaebuse eduväljavaateid hinnates piirduda ainuüksi kaebuses esitatud väidetega. Kohus peab kaebuse tagastamisel põhjusel, et sellega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada, olema veendunud, et kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ka kaebaja poolt kaebuses nimetamata, kuid kaebuse lahendamise seisukohalt asjakohastel põhjendustel.
4. Kolleegium märgib, et Riigikohtu menetluses on haldusasjas nr 3-3-1-65-15 (haldus- ja ringkonnakohtus nr 3-14-50716) esitatud kassatsioon​kaebus, milles on muuhulgas kahtluse alla seatud maamaksu määramise õigusliku regulatsiooni põhiseaduspärasus. Seetõttu ei pea kolleegium käesolevas asjas esitatud kaebust ilm​selgelt perspektiivituks. III
5. Eelneva tõttu rahuldab Riigikohus määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu
6. aprilli
7. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuni
9. a määruse haldusasjas nr 3-15-
10. Asi saadetakse menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.
11. Pooled ei ole Riigikohtule menetluskulude dokumente esitanud. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastatakse

§ 107lg 4 alusel.

Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb kautsjon tagastada kaebaja kontole nr EE142200221031494244 Swedbankis. Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld