) § 35 lg 2 p 12 kohaselt 127 801 euro - 191 800 euro suuruse nõude korral on kohtutäituri põhitasu 7,5% nõudest, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri
lg 1 kohaselt, kui
§-des 44-47 nimetatud täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda
-s sätestatud ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ja seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu.
lg 2 sätestab, et lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks
lg-s 2 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht ning lisatasu nõudmise põhjendused. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 järgi on kohtutäituril enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest õigus nõuda lisatasu kuni 3% vara müügihinnast. Maakohus leidis, et tulenevalt
lg-st 2 tuleb lisatasu väljamõistmise otsuses täitetoimingu tehnilist või õiguslikku keerukust ja/või ajalist kulukust põhjendada, kuid vaidlusaluses otsuses puuduvad
Otsus sisaldab üksnes viiteid õigusaktidele.
Viidatud sättest tulenevalt on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu juhtudel, kui täitetoiming ise on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Selliseid asjaolusid ei ole kohtutäitur oma otsuses konkreetselt esile toonud, st otsuses puudub põhjendus, miks kohtutäitur on pidanud kordusenampakkumist tehniliselt või õiguslikult keerukaks või ajaliselt kulukaks. Teisena analüüsis maakohus põhitasu.
lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Tulenevalt kohtutäituri ja pankrotihalduri vahel sõlmitud kokkuleppest on kohtutäitur kinnistu võõrandamisega avaldajalt sisse nõudnud 190 000 eurot ning sellelt summalt on tal õigus arvestada endale ka põhitasu. Praegusel juhul on nõude summa
lg 5 tähenduses 190 000 eurot, seega 7,5%-lise põhitasu suuruseks oleks 14 250 eurot. Kuna
lg 2 p 12 seab nimetatud nõudevahemiku piirmääraks maksimaalselt 13 900 eurot, on seaduspäraseks kohtutäituri tasu suuruseks 13 900 eurot, mitte 24 419 eurot 19 senti, nagu jaotuskavas on ekslikult märgitud.
lg 1 järgi on kohtutäituril õigus lisatasule enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest kuni 3% vara müügihinnast.
lg 1 kohaselt võib lisatasu nõuda, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, ning § 43 lg 1 teise lause kohaselt määratakse lisatasu kindla summana või tunnitasuna. Eespool nimetatud kohtutäituri otsustest nähtuvalt on lisatasu määratud kindla summana seaduses lubatud maksimaalses määras. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega, et põhjendamatu on lisatasu määramine vara tutvustamiseks tehtud kulutuste eest ning et
lg-st 1 ei tulene kohtutäituri õigus nõuda lisatasu täitemenetluse raames kohtuga suhtlemise eest. Erinevalt maakohtust ei nõustu ringkonnakohus aga seisukohaga, et ainuüksi seetõttu, et kohtutäitur on lisatasu väljamõistmist põhjendanud täiendavas otsuses pärast avaldaja kaebuse esitamist, tuleb lisatasu väljamõistmise otsus täielikult tühistada. Kohtutäituri otsuse hilisem põhjendamine ei võta täiturilt õigust täitemenetluses vajalikuks osutunud toimingute eest lisatasu saada. Kuivõrd ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega selles osas, millised täitetoimingud ei saa olla lisatasustatud, ja loeb muus osas lisatasu väljamõistmise otsust põhjendatuks, peab ringkonnakohus õigeks määrata kohtutäituri lisatasu suuruseks 1,5% täitemenetluses laekunud müügihinnast, s.o 3420 eurot (koos käibemaksuga). Nimetatud summa on põhjendatud hüvitis enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest. Kohtutäituri põhitasu täiteasjas 2010 on menetletud tsiviilasjas nr 2-11-52003, milles tuvastati, et põhitasu väljamõistmise otsuse vaidlustamise tähtaeg oli
lg 5, mille kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Täitemenetlustes ei ole sissenõudja nõuet rahuldatud kogu ulatuses ja seega ei ole ka põhjendatud maksta täituri põhitasu täitemenetluses esialgu vormistatud täituri tasu otsuse järgi, vaid lähtuma peab sellest, millises summas on võlgnevus tegelikkuses sisse nõutud. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituri tasu suurus
lg 2 p 12 kohaselt peaks olema 13 900 eurot, mitte 24 419 eurot 19 senti, nagu on jaotuskavas märgitud. Ringkonnakohus on jätnud selle asjaolu analüüsimata ning on viidanud vaid sellele, et kohtutäituri põhitasu suuruse käsitlemine ei ole õigustatud. Avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustamata jätmine või tulemusetult vaidlustamine ei too endaga kaasa asjaolu, et täitemenetluse lõpus ei oleks võimalik vaidlustada kohtutäituri lõplikku tasu suurust, kui on selgunud, millises ulatuses on kohtutäituril õnnestunud nõuet tegelikult täita. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidlusaluses otsuses puuduvad
lg 2 kohased põhjendused lisatasu väljamaksmise kohta ja et kohtutäituril on õigus nõuda lisatasu üksnes juhtudel, kui täitetoiming ise on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, kuid selliseid asjaolusid ei toonud täitur oma lisatasu väljamõistmise otsuses esile. Kohtutäitur ei ole põhjendanud lisatasu määramise vajadust ning hiljem välja toodud tööde hulk ei sisalda selliseid töid, mis annaksid aluse lisatasu määrata.
järgi saab lisatasu nõuda üksnes juhul, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Oluline on märkida, et kumbki võlgnik ei ole kordagi takistanud kohtutäituril kinnisvaraga tutvumast, kohtutäitur on saanud alati vajaliku informatsiooni, võlgnikud on teinud temaga koostööd ning on andnud endast parima kinnistule ostjate leidmiseks. Ka enampakkumine ei ole õiguslikult ega tehniliselt keerukas ega aeganõudev, kuna kohtutäitur korraldas enampakkumise elektroonilises enampakkumiste keskkonnas, mis teeb suure osa tööst kohtutäituri eest automaatselt ära. Kinnisvara müük täitemenetlustes on kohtutäiturite jaoks nende igapäevane töö ning seega ei saa nimetatud toimingus olla midagi keerulist ega ajaliselt kulukat. 8. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu. Ekslik on avaldaja väide, et kohtutäitur täitis kahe erineva täiteasja nime all sama nõuet. Avaldaja küll märgib refinantseerimist, kuid tegelikkuses on tegu ühe laenusuhte lõppemise ja teise algatamisega. Täitemenetluses on üsna tavapärane, et nõue refinantseeritakse enne kinnisasja sundmüüki. Selliselt rahuldatakse kinnistusraamatus märgitud krediidiasutuse kasuks seatud nõue ning kohtutäituri tasu ja seatakse uue krediidiasutuse kasuks hüpoteek. Uus krediidiasutus võib pöörduda kohustuse täitmata jätmisel kohtutäituri poole. Kohtutäitur nõustub avaldajaga, et ringkonnakohus jättis analüüsimata
Kohtud ei ole mõistnud täitemenetluse olekut olukorras, kus erineval ajal on algatatud sama täitedokumendi alusel kaks täiteasja. Kohtutäitur ei nõustu avaldajaga selles, et võlgnikud on alati olnud koostööaltid. Kuigi enampakkumise elektrooniline keskkond aitab kohtutäiturit märkimisväärselt, ei suuda see paraku ise andmeid sisestada, kontrollida enampakkumisele registreeruja õigusi osalemiseks ning jälgida kõrgeima pakkumise tegija ostusumma tasumise kohustust. Seda kõike teeb kohtutäitur. Avaldaja ei ole adekvaatne andma hinnangut kohtutäituri tehtud töö mahule. Kohtutäiturite tasustamise süsteem rajaneb ristsubsideerimise põhimõttele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
). Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või n-ö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta
lg 4 kolmanda lause kohaselt põhitasu maksma üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.
lg 4 teise lause järgi näidatakse põhitasu otsuses ka vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv pool põhitasust. Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada
lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kui sundtäitmisele esitatud nõue täidetakse nö väljaspool täitemenetlust, arvutatakse kohtutäituri tasu
Vajaduse korral tuleb kohaldada mõlemat sätet, määrates kohtutäituri tegevuse tulemusel sissenõutud nõude osalt tasu
lg 5 järgi ning väljaspool täitemenetlust tasutud osalt
Seega tuleb nõude osalisel või väljaspool täitemenetlust rahuldamise korral kohtutäituril teha uus põhitasu otsus.
lg 2 p 17 alusel 4,5% suurune põhitasu, milleks on koos käibemaksuga 24 419 eurot 99 senti. Kohtutoimiku materjalide ja kohtulahendite andmebaasi kohaselt on sissenõudja
lg 2 kohaselt, kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Kolleegiumi hinnangul kohaldub
lg 2 ka (eelkõige) juhtudel, mil nõue rahuldatakse sel teel, et võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale (nii ka Riigikohtu
lg 2 kohaldamiseks võla tasumisel väljaspool täitemenetlust ei ole seega vajalik sissenõudja avaldus täitemenetluse lõpetamiseks. Pealegi võib täitemenetlus jätkuda kohtutäituri tasu nõudes (vt määruse p 12). Küll aga pidanuks kohtutäitur refinantseerimisest teada saades tegema 2011. a uue põhitasu otsuse, lähtudes
Seda kinnitab ka Riigikohtu praktika (vt Riigikohtu
lg 2 järgseks sissenõudmata jäänud summaks tulnuks lugeda kogu täitmisele esitatud nõue, kui see rahuldati tervikuna refinantseerimise abil (mitte nt vaid praegusel juhul tehtud 20 876 euro suurune ühekordne makse). Kolleegium lisab täiendavalt, et kui kohtutäitur ei tee
lg 2 järgset uut põhitasu otsust, on võlgnikul võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevusetuse peale uue otsuse tegemata jätmise tõttu. Sel juhul algab TMS § 217 lg 1 järgne kümne päeva pikkune kaebuse esitamise tähtaeg hetkest, mil võlgnik sai teada, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha, praegusel juhul eelduslikult ajast, mil avaldajale sai selgeks, et vaatamata nõude väljaspool täitemenetluses rahuldamist (laenu refinantseerimist) jätkab kohtutäitur täitemenetlust algse põhitasu otsuse alusel ilma uut otsust tegemata (vt analoogiat olukorraga, mil võlgnik saab teada sellest, et kohtutäitur ei kavatse esitatud kaebuse kohta otsust teha (Riigikohtu
Praeguses asjas on võlgnik mh vaidlustanud 2. oktoobril 2014 koostatud jaotuskava, tuginedes ka
Võlgnik on viidanud jaotuskava vaidlustades, et kohtutäituri tasu tuleb arvutada võrdeliselt sissenõutud summaga, milleks on kohtutäituri, pankrotihalduri ja sissenõudja kolmepoolse kokkuleppe kohaselt 190 000 eurot (kokkuleppe kohta vt määruse p-d 18-21). Kolleegiumi arvates on tegemist lubatud vaidlustusega, sest sisuliselt vaidlustatakse kohtutäituri tegevusetust, uue põhitasu otsuse koostamata jätmist (vt ka määruse p 13) ning TMS § 109 ei välista võlgniku võimalust esitada kohtutäituri tasu osas jaotuskava peale kaebus. TMS § 217 lg 1 järgne kaebuse esitamise kümne päeva pikkune tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil võlgnik sai või pidi teada saama
Praegusel juhul võib see olla hetk, mil võlgnik sai teada jaotuskava sisust (millest võis aru saada, et kohtutäitur ei kavatse uut põhitasu otsust teha). Jaotuskava koostati
1. septembril 2014 toimunud enampakkumise tulem on 380 000 eurot. Sellisel juhul oleks kohtutäituril
See tulemus selgub järgmiselt. Kohtutäituri kogu põhitasu (täismäär) täitmisele esitatud nõudelt (476 736 eurot 91 senti) oleks
lg 2 p 17 alusel olnud 4,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 20 451 eurot (käibemaksuga 24 541 eurot 20 senti). Kuna 4,5% nõudest on 21 453 eurot 16 senti, tuleb rakendada maksimaalmäära, milleks on 20 451 eurot. Järgmisena tuleb arvutada, millises ulatuses õnnestus rahuldada sissenõudja nõue, sellest õnnestus rahuldada 79,71% (380 000/ 476 736,91×100).
lg 5 alusel tohib kohtutäitur nõude osalise rahuldamise korral põhitasu saada sama suhtega, kui rahuldati nõue, st 79,71% 20 451 eurost. See teeb 16 301 eurot 49 senti, koos käibemaksuga 19 561 eurot 79 senti. Seega tulnuks kohtutäituril teha uus põhitasu otsus, sest täitemenetluse lõpus selgus tegelikult sissenõutav summa, millelt tuleb arvutada kohtutäituri põhitasu
(C)
lg 2 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult
s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Sama lõike teise lause järgi on kohtutäituril keelatud sõlmida kokkuleppeid
-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Praegusel juhul on seda sätet rikutud, mh on see tõenäoliselt kaasa toonud olukorra, kus abikaasade ühisvara on koormatud suuremate kuludega (kohtutäituri tasu ja pankrotihalduri tasu), kui oleks tulnud ühisvara arvel kanda ilma kokkuleppeta. Arvestada tuleb sedagi, et
lg 2 keelab eesmärgipäraselt ka sellised kokkulepped, mille kohaselt maksab võlgnik vähem kohtutäituri tasu, kui
ette näeb. Seega ka A. Priimägi suhtes kokkuleppest tulenevalt väiksema kohtutäituri tasu arvestamine, nagu seda tegi maakohus (lugedes 380 000 euro asemel
lg 5 järgi sissenõutud summaks 190 000 eurot), ei ole lubatud, seda ka juhul, kui sellega nõustuks võlgnik ise. Kolleegium märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 4 alusel on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute suhtes kõik omaniku õigused. Neid sätteid võib praeguse vaidluse kontekstis tõlgendada selliselt, et ühisomanikust võlgniku (A. Priimägi) kaebuse alusel võib kohtutäituri põhitasu suuruse lahendamise menetluses kontrollida ka seda, millises ulatuses koormati võlgniku ja tema pankrotivõlgnikust abikaasa ühisvara kohtutäituri tasu ja pankrotihalduri tasuga täitemenetluses tehtud otsuste ja 21. märtsil 2014 sõlmitud kokkuleppe tõttu. Kui selle kontrolli tulemusel selguks, et ühisvara koormati kokkuleppe alusel kohtutäituri tasuga ja pankrotihalduri tasuga rohkem kui ilma kokkuleppeta (eelduslikult 19 561 eurot 79 senti, määruse p 17), võib see anda aluse kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks
Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul neid asjaolusid kontrollida. Muu hulgas tuleb selgitada välja, kas pankrotihaldurile on kokkuleppest tulenevalt tasu arvutatud, kas kohus on selle tasu kinnitanud, ning jaatava vastuse korral ka seda, kui palju sai pankrotihaldur tasu just kokkuleppe sõlmimise tõttu. 21. Kolleegium peab veel vajalikuks selgitada, et ka kokkuleppe kehtivuse korral (kui seda käsitleda kohtutäituri uue otsusena) on maakohus arvutanud sellelt kohtutäituri põhitasu valesti. Kokkuleppe kohaselt arvestab kohtutäitur tasu 50%-lt kinnistu müügist laekuvalt rahalt. Maakohus on pidanud 190 000 eurot õigesti
lg 5 järgseks summaks (osa, milles täituril õnnestus kokkuleppe järgi nõue rahuldada), kuid seejärel ekslikult kohaldanud
Maakohus on jätnud tegemata
Selle arvutuse kohaselt, lähtudes et põhitasu tulnuks pärast täiteasjade ühinemist arvutada täiteasja 2012 nõude järgi (476 736 eurot 91 senti), õnnestunuks nõudest rahuldada 39,85% (190 000 / 476 736, 91×100). Seega saaks kohtutäitur põhitasu nõuda samuti 39,85% ulatuses tasu täismäärast (20 451 eurot), mis teeks 8149 eurot 72 senti, koos käibemaksuga 9779 eurot 66 senti. II (A) 22. Järgmisena käsitleb kolleegium kohtutäituri lisatasu.
lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on
§-s 34 sätestatud kindla suurusega, 15 eurot 97 senti, selle eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused. Kohtutäituri põhitasu näeb
ette kas kindla summana või protsendina rahalise nõude suurusest lähtuvalt (
) või kindlaksmääratud summana täitetoimingu sisust lähtudes (
Põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest. Lisaks kohtutäituri tasule on kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1. 23. Kohtutäiturile lisatasu saamise õigus tuleneb
§-dest 43-47.
lg 1 esimese lause järgi on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu, kui täitetoiming on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Seega on seadusandja kehtestanud kohtutäiturile lisatasu saamise õiguse vaid nimetatud erandlikel juhtudel. Kohtutäituri jaoks, kelle igapäevaste ametitoimingute hulka kuulub
lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse läbiviimine täitemenetluse seadustiku alusel, ei saa olla
Igapäevase töö hüvitamiseks ning kohtutäituri büroo majandamiseks on ette nähtud kohtutäituri põhitasu. Seega toob täitetoimingu tegemine kaasa lisatasu saamise õiguse vaid
lg 1 tingimustel (v.a
§-des 44 ja 47 sätestatud juhud, mis reguleerivad lisatasu tunnitasuna ja mille korral ei ole vajalik tuvastada toimingu tehnilist või õiguslikku keerukust). Piisav ei ole (praeguse juhtumi näitel) ainuüksi
lg-s 1 kirjeldatud eeltingimuste olemasolu, st vara enampakkumise korraldamine, läbiviimine ja tulemi jaotamine. Korraldatud enampakkumine või tulemi jaotamine peab olema võrreldes tavapärase enampakkumisega või tulemi jaotamisega kas tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas. Nt võib jaotuskava koostamine olla keerukas, kui jaotamises osaleb palju sissenõudjaid ja kinnistusraamatust nähtuvalt koormavad müüdavat asja mitmed asjaõigused. Kui on vajalik korraldada mitu enampakkumist, ei ole see üldjuhul selline erandlik asjaolu, mis lubaks lugeda enampakkumise tehniliselt või õiguslikult keerukaks, kuid lisatasu määramiseks võib anda aluse enampakkumiste n-ö kogumi (kolm ja rohkem enampakkumist samas täiteasjas) ajaline kulukus. Lisaks peab olema selge ja kontrollitav kordusenampakkumiste põhjus. Ajalise kulukuse korral ei saa muu hulgas arvestada sellise ajakuluga, mis tekkis kohtutäiturist tuleneval põhjusel, sh kui ta rikkus vara arestimisel või enampakkumisel TMS norme ja see tõi kaasa täitemenetluse pikenemise või kui ta määras enampakkumise alghinna põhjendamatult kõrgeks. Ajalise kulukuse hulka ei mahu ka täitemenetluse raames kohtuga suhtlemine, nagu õigesti märkis ringkonnakohus. Lisaks eespool öeldule tuleb arvestada veel järgnevaga.
Seadusandja on seega kehtestanud kohtutäiturile kaalutlusruumi "kuni 3%", kuid jätnud selle täpsemalt sisustamata. Kolleegiumi hinnangul tuleb kaalutlusruumi lisatasu eesmärgist lähtuvalt (lisatasu on võimalik nõuda vaid erandlikel juhtudel) sisustada selliselt, et mida kõrgem on vara müügihind, seda madalam peaks olema kaalutlusruumi sees määratav lisatasu. Mõneti sarnases olukorras (TMS § 83 lg 1 võimaldab kohtutäituril määrata enampakkumise tagatisraha kuni kümme protsenti alghinnast) on Riigikohus leidnud, et väga kõrge alghinna korral tuleb tagatisraha määrata diskretsiooniõiguse teostamise alumise piiri lähedalt (Riigikohtu
alusel, millele kehtivas õiguses vastab
Lisatasu eesmärgina on nähtud kohtutäiturile (konkreetsel juhul kinnisasja arestimisega kaasnevate) kulude kompenseerimist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
lg 2 teise lause kohaselt peavad kohtutäituri lisatasu otsuses olema mh märgitud lisatasu nõudmise põhjendused. Seega peab kohtutäitur otsuses mh kohtulikult kontrollitavalt näitama need erandlikud asjaolud, mis konkreetses täiteasjas andsid talle aluse nõuda lisatasu, sh põhjendused
Siinkohal nõustub kolleegium maakohtuga, et kohtutäituri
Kohtutäitur ei ole otsuses pidanud vajalikuks põhjendada lisatasu määramist täitetoimingute tehnilise või õigusliku keerukusega, vaid üksnes ajalise kulukusega. Kõigepealt märgib kolleegium, et
alusel lisatasu määrates ei saa tugineda kinnisasja arestimise kestusele, nagu on tehtud kohtutäituri lisatasu otsuses olevas tabelis (I kd, tl 13). Lisatasu arestimise eest reguleerib
. Samuti ei piisa sellest, kui kohtutäitur esitab lisatasu väljamõistmise otsuses vaid (enampakkumise korraldamise ja jaotuksvara koostamisega seotud) toimingute loetelu koos toimingute kestusega, mille eest ta lisatasu nõuab. Muu hulgas tuleks nt põhjendada, miks oli täiteasjas vajalik korraldada mitu enampakkumist. Samuti on kohtutäitur jätnud otsuses põhjendamata, miks ta kohaldas
Kokkuvõttes on kohtutäitur otsustanud sisuliselt nõuda lisatasu maksimaalmääras 3%, põhjendades maksimaalmäära kohaldamist üksnes üldise loeteluga enampakkumisega seotud tegevustest, mille peale olevat kulunud 42 tundi. Ka ringkonnakohus on määranud lisatasu 1,5% suuresti vaid seetõttu, et see on "põhjendatud hüvitis enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest" (lisades küll ka õigeid põhjendusi, mis osas on lisatasu lubamatu).
(B)
Sisuliselt on seega tegemist olukorraga, mil hüpoteekidega koormatud kinnisasjade müümise menetluses saadavate tasude arvel subsideeritakse neid täitemenetlusi, milles seadusandja on kehtestanud oluliselt madalamad tasumäärad. Nii on
lg 1 p-de 2 ja 3 korral kehtestatud § 36 lg 2 järgi täituri põhitasuks 140 eurot, kuigi nimetatud toimingud (väljatõstmine ja lapse üleandmine või lapsega suhtlemise võimaldamine) võivad olla väga töömahukad ja kohtutäiturile ka koormavamad. Seega on kohtutäituri tasude süsteem rajatud selliselt, et osa tasusid töömahukate täitetoimingute eest hoitakse kunstlikult madalal, nii et sellega ei pruugita katta isegi toiminguga seotud kulusid, osa tunduvalt vähem töömahukate ja ka sisuliselt lihtsamate täitetoimingute (nagu tavaline vara müük) puhul võib tasu aga olla tehtud töö mahukuse, keerukuse ja olemusega võrreldes ebaproportsionaalselt suur.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.