← Eesti

3-2-1-144-15

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-144-15 Otsuse kuupäev Tartu, 17. detsember 2015. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja J

) § 132 lg 1 mõttes. Seega nõuab hageja kostjalt enda ütluste/sedastuste ümberlükkamist ning sellist õiguskaitsevahendit seadus ette ei näe. Potentsiaalsed kannatanud saaksid olla näiteks Edgar Savisaar, Taavi Aas ja/või Keskerakond, kuid välistatud on haginõude rahuldamine Tallinna linna kasuks. Vaidlusalustes artiklites ei viidata linnavalitsuse teadmisele ning heakskiidule, vaid ja ainult linna „kõrgete juhtide", Savisaare, aselinnapea teadmisele ja heakskiidule, äärmisel juhul ka Keskerakonna teadmisele. Hagist ei nähtu Tallinna linna õiguse või huvi rikkumist. Hagejal puudub oma õigus või huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 tähenduses. Hagejal kui avalik-õiguslikul isikul puudub materiaalõiguslikult põhiõigusvõime ning seega ka võime selles tsiviilasjas olla hagejaks.

  1. Harju Maakohus jättis
  2. oktoobri
  3. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  4. detsembri
  5. a määrusega maakohtu määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
  6. Harju Maakohus jättis
  7. detsembri
  8. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus nõustus kostjaga, et esitatud avaldused on väärtushinnangud või tõesed faktiväited, mistõttu ei ole teo objektiivne koosseis võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 mõttes täidetud. Kostja on esitanud selgelt lubatavad dokumentaalsed tõendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, hageja ei ole esitanud mistahes muid tõendeid. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi eset arvestades võimalik. Hagejal puudub „oma õigus või huvi" TsMS § 3 lg 1 mõttes. Potentsiaalsed kannatanud saaksid olla nt Edgar Savisaar, Taavi Aas ja/või Keskerakond, kuid välistatud on haginõude rahuldamine Tallinna linna kasuks. Lisaks asjaolule, et hagejal puudub „oma" huvi või õigus, ei oleks see huvi või õigus seadusega kaitstud TsMS § 3 lg 1 tähenduses. Kohus ei nõustunud, et juriidilise isikuga (Tallinna linn) seotud isikute (E. Savisaar, T. Aas jne) käitumise kohta hinnangu andmisel rikutakse juriidilise isiku õigusi. Hagist ei nähtu Tallinna linna õiguse või huvi rikkumist. Tallinna linnal ei ole põhiõigusvõimet selle tsiviilasja tarbeks. Kuigi juriidilisel isikul, sh avalik-õiguslikul juriidilisel isikul võib olla maine ehk reputatsioon, ei saa tal tekkida nõuet, mille lähtepunktiks on põhiõigus. Praegusel juhul on nõude aluseks põhiseaduse (PS) § 45 (väljendusvabadus ja selle piirangud). Kui isikul aga puudub põhiõigusvõime, ei ole võimalik jaatada tema õigust aule ja reputatsiooni kaitsele. Seega puudub hagejal kui avalik-õiguslikul isikul materiaalõiguslikult põhiõigusvõime ning võime olla selles tsiviilasjas hagejaks.
  9. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
  10. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  11. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  12. mai
  13. a otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus hageja kanda. Viidates PS § 9 lg-tele 1 ja 2, §-le 17 ning §-le 19, leidis ringkonnakohus, et kõigepealt peab põhiõigusvõime laienemine juriidilisele isikule PS mõttes olema kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega. Juriidiliste isikute üldised eesmärgid ei saa tähendada konkreetse juriidilise isiku põhikirjas fikseeritud eesmärki, vaid eesmärgid peavad olema laiemad. Seega teoreetiliselt võiks juriidiline isik olla põhiõiguste kandja, kui tema eesmärk seisneb individuaalsete õiguste realiseerimises. Ringkonnakohus viitas PS § 154 lg-le 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg-le 1, leides, et ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohaliku omavalitsuse eesmärk seisneda individuaalsete õiguste realiseerimises. PS § 9 lg 2 välistab põhiõiguste kaitse laienemise avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Neil avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel, kes vajavad põhiseaduslikku kaitset riigi eest, on põhiseaduslikud autonoomiagarantiid (PS § 38 lg 2, §-d 111 ja 112, § 154 lg 1). Riigikohtu üldkogu on pidanud kohaliku omavalitsuse (KOV) autonoomiat sisuliselt kõikehõlmavaks funktsiooni kaitse sätteks (nt Riigikohtu üldkogu
  14. aprilli
  15. a otsus asjas nr 3-4-1-1-05, p-d 17 ja 35). KOV autonoomia põhimõte eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides ning tähendab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peavad saama otsuseid langetada sõltumata riigi keskvõimust, seades esikohale kohalikud huvid. Kohalike huvide realiseerimine kohalikul tasemel, vajadusel ka vastuolus keskvõimu huvidega, on omavalitsuse autonoomia põhimõtte olemuslik sisu. KOV autonoomia annab KOV-le kõikehõlmava kõigi positsioonide kaitse, mida avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul olemuslikult üldse kaitsta saab. See kaitse on tal aga vaid riigi riivete korral. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avalik-õiguslik juriidiline isik tulenevalt põhiõigusvõime puudumisest oma head nime kaitsta võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamisega. Hageja ei saa taotleda kostjalt andmete ümberlükkamist ka siis, kui andmete avaldamine ei olnud õigusvastane (VÕS § 1047 lg 1). Kuna hageja ei saa esitada hagi oma õiguste kaitseks, ei olnud maakohtul vaja hinnata asjaolu, kas kostja avaldatud andmed on käsitatavad faktiväidetena või väärtushinnangutena, samuti, kas kostja peab väited ümber lükkama või nende avaldamise lõpetama. Vastavad põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  16. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kostja pidanuks asjas tõendama, et tema väited, mille kohaselt Tallinna Linnavalitsus teadis ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning kiitis selle tegevuse heaks, vastavad tegelikkusele. Kostja seda teinud pole, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja on artiklites avaldatud otseste faktiväidete ja kaudsete asjaolude esitamise koosmõjul loonud mulje, millest iga mõistlik lugeja teeb järelduse, et hageja oli ametnike õigusvastasest tegevusest teadlik ja selle ka heaks kiitnud. Kostja artiklitest jääb mulje, et Tallinna linn kohaliku omavalitsusena toimib selliselt, et tema juhtorganid (s.o linnavalitsus) aktsepteerivad korruptiivseid tegevusi linna asjaajamises ning on need tegevused heaks kiitnud. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kui õiguskaitsevahendi kohaldamise õigus on tagatud nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (vt nt Riigikohtu
  17. jaanuari
  18. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-166-12, kus Riigikohus jaatas erakonna õigust nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist). Samuti on juriidilistele isikutele tagatud VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahend. Hageja esitas hagi oma õiguste kaitseks. Väited ei olnud esitatud konkreetsete füüsiliste isikute kui eraisikute vastu, vaid just nimelt nende kui Tallinna Linnavalitsuse liikmete vastu. Seega avaldati andmeid Tallinna linna kui juriidilise isiku kohta. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et hageja ei saa VÕS § 1047 lg-le 4 tuginedes nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kostja ei ole tõendanud oma väidete tõelevastavust, mistõttu tuleks hagi rahuldada, hageja kohta avaldati ebaõigeid faktiväiteid.
  19. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, ringkonnakohtu otsus muutmata ning menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  20. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  21. Hageja tugineb kassatsioonkaebuses mh sellele, et ringkonnakohus leidis ekslikult, et hageja ei saa VÕS § 1047 lg-le 4 tuginedes nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Ringkonnakohus leidis, et avalik-õiguslik juriidiline isik ei saa tulenevalt põhiõigusvõime puudumisest oma head nime kaitsta võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamisega. Hageja ei saa taotleda kostjalt andmete ümberlükkamist ka siis, kui andmete avaldamine ei olnud õigusvastane. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Sellel, kas hagejal on põhiõigusvõime või mitte, ei ole eraõigussuhtest tuleneva nõude esitamisel VÕS § 1047 lg 4 alusel tähendust. Seadusandja võib anda nõudeõiguse isikule sõltumata sellest, kas isikul on põhiõigusvõime või mitte. Seadusandja ei ole VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitajate ringi piiranud füüsiliste isikute või eraõiguslike juriidiliste isikutega, VÕS §-s 1047 räägitakse isikust ja kannatanust.

§ 24järgi on juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt.

Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.

§ 25

lg 2 järgi on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Hageja ehk Tallinna linn kui kohaliku omavalitsuse üksus on seega avalik-õiguslik juriidiline isik

§ 25

lg 2 mõttes.

§ 25

lg 3 järgi kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti, ning

§ 25

lg 4 järgi ei või avalik-õiguslik juriidiline isik omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Kolleegium leiab, et seadusandja ei ole piiranud avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel eraõigussuhtest tuleneva VÕS § 1047 lg 4 järgse nõude esitamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudmise õiguse andmist avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ei saa pidada ka vastuolus olevaks tema eesmärgiga, seetõttu on hagejal kui kohaliku omavalitsuse üksusel õigus esitada VÕS § 1047 lg 4 järgne nõue. Seejuures tuleb arvestada, et ka VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet (vt täpsemalt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse alusel sisuliselt maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimata. Kuna kolleegium ei saa TsMS § 688 lg-test 3-5 tulenevalt ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
  3. Arvestades seda, et hageja kui avalik-õiguslik juriidiline isik saab tugineda VÕS § 1047 lg-le 4 ja nõuda eraõigussuhtes tema kohta avaldatud ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine on õigusvastane või mitte, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel hinnata apellatsioonkaebuse alusel (arvestades Riigikohtu juhiseid), kas hagis vaidlustatud osas on kostja esitanud avaldusi hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse või siiski füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku kohta. Kui hagis vaidlustatu käib füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku kohta, mitte aga hageja kui kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, ei ole hagi esitatud hageja õiguste kaitseks, vaid konkreetsete füüsiliste isikute või eraõigusliku juriidilise isiku huvide kaitseks ning hageja esitatud hagi rahuldamiseks poleks alust. Faktiväited, mis puudutaksid kohaliku omavalitsuse üksust ja mille ümberlükkamist ta saaks nõuda, peaks puudutama kohaliku omavalitsuse üksust kui sellist, mitte selle organi üksikuid liikmeid või nende tegevust. Kui ringkonnakohus leiab, et hagis vaidlustatu käis hageja kohta, tuleb hinnata ka seda, kas avaldatu näol on tegemist ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutega ning sellest tulenevalt lahendada ka asi.
  4. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, jääb hagiga seotud menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
  5. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel tagastada hageja esindaja advokaadibüroo pangakontole. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Jaak Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.