3-2-1-144-15

Riigikohtunik Jaak Luige eriarvamus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembril 2015 asjas nr 3-2-1-144-15 tehtud otsuse kohta Nõustun kolleegiumi otsuse järeldusega, et hageja kui avalik-õiguslik juriidiline isik saab tuginevalt VÕS § 1047 lg-le 4 nõuda eraõigussuhtes tema kohta avaldatud ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavalt isikult ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Ma ei jaga aga käsitletava otsuse järeldust, et hageja saab nõuda üksnes selliste faktiväidete ümberlükkamist, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse üksust kui sellist, mitte selle organi üksikuid liikmeid või nende tegevust. Leian, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasema praktika järgi saab hageja nõuda ka selliste faktiväidete ümberlükkamist, mis järelduvad avaldatud kaudsetest asjaoludest, mis otseselt ei peagi käima kohaliku omavalitsuse üksuse kohta.
2. Hagimenetluses määravad vaidluse eseme pooled ning hageja nõudest lähtuvalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel (TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1). Hageja väidab, et ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka nn kaudsed faktiväited, st selliste väidete ja väärtushinnangute kogum, millest järeldub faktiväide. Hageja leiab, et
3. ja
4. mai 2013 artiklite vaatlemisel kogumis kujundatakse lugejale arusaam, et Tallinna Linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et Tallinna Linnavalitsus oli sellise tegevuse heaks kiitnud. Kostja leiab, et käsitletavates artiklites ei viidata linnavalitsuse teadmisele ning heakskiidule, vaid linna „kõrgete juhtide", Edgar Savisaare ning Taavi Aasa teadmisele ja heakskiidule, äärmisel juhul ka Keskerakonna teadmisele.
5. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. mail
7. a tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktis 12 antud selgituse järgi võidakse aga isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kolleegium leidis, et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav: hageja saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul avaldatust järelduva asjaolu ümberlükkamist.
8. Inimene tajub, mõistab, interpreteerib ja hindab informatsiooni oma mõistmistasandilt. Sellest tõsiasjast tingitult hõlmab „mõistliku isiku (inimese) arusaam" kõiki arukalt põhjendatavaid interpretatsioone. Teksti tähenduse selgitamine ja põhjendamine kuulub semantika valdkonda. Vaieldamatult kahjustab
9. ja
10. mai 2013 artiklites avaldatud informatsioon kogumis nii kohaliku omavalitsuse üksuse, füüsiliste isikute kui ka eraõigusliku juriidilise isiku mainet, st käib nende kõigi kohta. Hageja vaidlustab aga kahe, kohaliku omavalitsuse üksuse kohta käiva, tema arvates kaudsetest asjaoludest järelduva faktiväite vastavuse tegelikkusele. Seega peab ringkonnakohus selgitama, kas hagejat on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude esitamisega, millest mõistlikult saab järeldada, et linnavalitsus oli teadlik kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest ning et linnavalitsus oli sellise tegevuse heaks kiitnud.
11. Pooled ei vaidle ning ka kohtul ei saa tekkida kahtlust, et vaidlustatud järeldused (otsustused) kriminaalasjas süüdi mõistetud ametnike ebaseaduslikust tegevusest linnavalitsuse teadlikkuse ning sellise tegevuse heakskiitmise kohta on faktiväited. Jaak Luik