Obsah (4)

§ 66§ 65§ 64§ 18

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine 3-4-1-33-15 4. jaanuar 2016 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes

) § 18 lõike 1 punkti 1 alusel algatada järelevalve Hiiu Valla Valimiskomisjoni otsuste üle, mis puudutavad volikogu liikmeks määramisi, volituste peatamisi ja tagasiastumisi, sealhulgas M. Potari poolt viidatud otsus.

1. Hiiu Maakonna Valimiskomisjon tegi
2. detsembril
3. a otsuse nr 6, milles leidis, et J. Ojasoo volitused Hiiu Vallavolikogu liikmena on õiguspärased. Maakonna Valimiskomisjon leidis, et
4. detsembri
5. a seisuga peavad Eesti Reformierakonna nimekirjast Hiiu Vallavolikokku kuuluma Artur Valk ja J. Ojasoo. Vallavalimiskomisjon oleks pidanud J. Ojasoole ja A. Kriiskale selgitama, et asendusliikme volitusi peatada ei saa. J. Ojasoo avalduse sõnastus ja viidatud säte näitab tema tahet jääda volikogu asendusliikmete nimekirja. Vallavalimiskomisjon oleks pidanud määrama J. Ojasoo esmalt volikogu liikmeks ja seejärel peatama tema volitused. T. Kriisi volituste taastamisel
6. novembril
7. a tekkis olukord, kus valla volikokku kuulusid kaks isikut, kes olid registreeritud
8. a oktoobris toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel Hiiu Vallavolikogu liikmeks. Seetõttu oleks pidanud vallavalimiskomisjon lugema lõppenuks J. Ojasoo ja A. Kriiska kohta tehtud valimiskomisjoni otsused ja nende aluseks olevad tahteavaldused. Tähtaja saabumisel ei oleks nad saanud eeldada, et saavad volikogu liikmeks, sest mõlemad põhiliikmed olid olemas. J. Ojasoo ja A. Kriiska muutusid tagasi asendusliikmeteks ja asendusliikme volitusi peatada ei saa. T. Kriisi tagasiastumisel teavitas vallavalimiskomisjon õiguspäraselt J. Ojasood õigusest saada Hiiu Vallavolikogu liikmeks.
9. Hiiu Maakonna Valimiskomisjon märkis otsuses nr 6, et

§ 66

kohaselt võib huvitatud isik, kes leiab, et otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) sätestatud korras kaebuse Riigikohtule. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis.

1. M. Potari esitas
2. detsembril 2015 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Hiiu Maakonna Valimiskomisjoni
3. detsembri
4. a otsuse nr 6 peale. M. Potari leidis, et T. Kriisi volituste lõppemisel oleks pidanud taastuma tema volitused Hiiu Vallavolikogu liikmena, kuna J. Ojasoo oli oma volitused peatanud kuni
5. septembrini
6. Kaebaja palus tühistada Hiiu Valla Valimiskomisjoni
7. novembri
8. a otsus nr 25 ja anda talle Hiiu Vallavolikogu liikme volitused.
9. Vabariigi Valimiskomisjon vaatas M. Potari kaebuse läbi ja jättis
10. detsembri
11. a otsusega nr 106 rahuldamata.
12. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et M. Potaril on kaebeõigus, kuna J. Ojasoo volikogu liikmeks määramise küsimuses on M. Potari huvitatud isik. M. Potari ja J. Ojasoo on mõlemad Eesti Reformierakonna nimekirjas kandideerinud isikud ning M. Potari on asendusliikmete nimekirjas J. Ojasoost tagapool.
13. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus Hiiu Maakonna Valimiskomisjoni
14. detsembri
15. a järelevalveotsuses nr 6 tehtud järeldusega, et J. Ojasoo volikogu liikme volitused on õiguspärasused. Vabariigi Valimiskomisjon selgitas, et Hiiu Valla Valimiskomisjon oleks
16. septembri
17. a otsuse tegemisel pidanud volituste peatamiseks soovi avaldanud asendusliikmetele J. Ojasoole ja A. Kriiskale selgitama, et neil tuleb vastavalt KOKS § 20 lõigetele 52 ning 6 otsustada, kas nad soovivad volikogu töös osaleda. Otsustades volikogu töös osalemise kasuks, oleks neil olnud võimalus oma volikogu liikme volitused peatada. Loobudes osalemast volikogu töös, kaotanuksid nad oma koha asendusliikmete nimekirjas. Isikute esitatud avaldustest võis välja lugeda tahet volikogu tööst ajutiselt loobuda. Sellele, et isikud ei soovinud oma kohast lõplikult loobuda, viitab muuhulgas avaldustes märgitud volituste peatamise lõpptähtaeg.
18. Ebaselge avalduse saamisel peab haldusorgan paluma avaldust täpsustada. Hiiu Valla Valimiskomisjon ei teinud pärast J. Ojasoolt ja A. Kriiskalt avalduste saamist nende kohta ühtki otsust ning jättis nad oma
19. septembri
20. a otsuse nr 20 tegemisel asendusliikmete nimekirjas õigusvastaselt vahele. Volikogu liikmeks määrati M. Potari, kelle volitused loeti lõppenuks
21. novembril 2015, kui volikogu liikmeks naasis T. Kriis. See volikogu liikme asendamine on lõppenud ning tagantjärele ei ole võimalik selles osas olukorda muuta.
22. Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul ei oleks põhjendatud lugeda J. Ojasoo ja A. Kriiska volikogu asendusliikmete nimekirjas koha kaotanuks valla valimiskomisjoni ebakorrektse tegevuse tõttu. Volikogu liikme ja asendusliikme õigused ei saa sõltuda valimiskomisjoni vigadest. Seega, ehkki J. Ojasood ja A. Kriiskat ei määratud
23. septembril 2015 volikogu liikmeks, jäid nad edasi asendusliikmete nimekirja, kuna nad ei olnud avaldanud üheselt arusaadavalt soovi volikogu tööst lõplikult loobuda.
24. Kuna valla valimiskomisjon ei määranud oma
25. septembri
26. a otsuse nr 20 tegemisel J. Ojasood ega A. Kriiskat volikogu liikmeks, puudub nende esitatud avaldustes märgitud volituste peatamise tähtajal õiguslik tähendus. Asendusliikmete nimekirjas olev isik oma volitusi peatada ei saa (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
27. detsembri
28. a otsus kohtuasjas nr 34-1-36-05, punkt 10). Seega on õiguspärane, et T. Kriisi tagasiastumisel tekkis õigus volikogu liikme volitused saada asendusliikmete nimekirjas M. Potarist ja A. Kriiskast eespool oleval J. Ojasool.
29. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et vastavalt

§-le 66 võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule.

1. M. Potari esitas
2. detsembril 2015 kaebuse Riigikohtule.
3. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Potari kaebuse Riigikohtule
4. detsembril
5. Kaaskirjas vaidles Vabariigi Valimiskomisjon kaebusele vastu, jäädes oma
6. detsembri
7. a otsuses nr 106 esitatud seisukohtade juurde. KAEBAJA SEISUKOHAD
8. M. Potari palub kaebuses lugeda õigustatuks tema kuulumine Hiiu Vallavolikokku alates
9. novembrist
10. Kaebaja leiab, et Hiiu Maakonna Valimiskomisjon ja Vabariigi Valimiskomisjoni järeldused on ebaõiged ja rikutud on tema õiguspärast ootust asuda tööle Hiiu Vallavolikogu liikmena. Kuna kaebaja volitused Hiiu vallavolikogu liikmena lõpetati Hiiu valla valimiskomisjoni otsusega
11. novembrist 2015 nr 24 seoses T. Kriisi volikogu liikmeks saamisega, jäi tema uuesti asendusliikmete nimekirja. T. Kriisi lahkumisel volikogust, peaks volikokku saama kaebaja kui T. Kriisi eelmine asendusliige. A. Kriiska esitas avalduse peatada tema volitused Hiiu Vallavolikogu töös kaheks aastaks, s.o.
12. septembrini
13. J. Ojasoo esitas avalduse peatada tema volitused Hiiu Vallavolikogu töös kuni
14. septembrini
15. Kuigi volikogu asendusliige ei saa seaduse kohaselt oma volitusi peatada, eeldas kaebaja, et Hiiu Valla Valimiskomisjon on oma otsused teinud seaduse kohaselt.
16. Lisaks sellele märkis kaebaja, et esitas kaebuse Hiiu Maakonna Valimiskomisjonile esimesel võimalusel, kohe peale Hiiu Valla Valimiskomisjoni
17. novembri
18. a otsusest nr 25 teadasaamist.
19. Kaebaja on seisukohal, et järelevalvemenetluses jäi tähelepanuta, et ebaseaduslik on Hiiu Valla Valimiskomisjoni
20. aprilli
21. a otsus nr 13, millega Hiiu Valla Valimiskomisjoni esimees on Hiiu vallasekretäri asendaja. Seetõttu on alates
22. aprillist 2014 tehtud Hiiu Valla Valimiskomisjoni otsused seadusevastased. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kolleegium leiab, et M. Potari kaebus ei ole lubatav.
24. Selleks, et vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus Riigikohtus, peab kaebaja olema huvitatud isik, st otsus peab sekkuma tema õigustesse (

§ 66lõige 1, PSJSK § 37 lõige 1).

1. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga selles, et Hiiu Valla Valimiskomisjoni
2. novembri
3. a otsus nr 25, millega lõpetati T. Kriisi volitused ja nimetati Hiiu Vallavolikogu liikmeks J. Ojasoo, võis mõjutada M. Potari õigusi. M. Potari oli seetõttu huvitatud isik vallakomisjoni otsuse nr 25 vaidlustamiseks. Kui kaebus niisuguse otsuse peale jääb läbi vaatamata või rahuldamata, on isikul õigus otsus ka edasi kaevata (

§ 65lõige 1).

24.

§ 64

lõike 2 kohaselt tuleb kaebus valla valimiskomisjoni otsuse peale esitada maakonna valimiskomisjonile kolme päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest. M. Potari esitas otsuse nr 25 peale kaebuse Hiiu Maakonna Valimiskomisjonile

1. novembril
2. Maakonnakomisjon leidis, et M. Potari kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes ja jättis kaebuse läbi vaatamata.
3. Kohtuasja materjalidest (M. Potari
4. detsembri
5. a elektronkiri maakonnakomisjoni esimehele) nähtub, et
6. detsembril 2015 esitas M. Potari Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse üksnes maakonnakomisjoni otsuse nr 6 peale, kuid maakonnakomisjoni otsust nr 5 ta ei vaidlustanud. Seega on otsus nr 5 lõplikult jõustunud ja Riigikohus ei saa anda hinnangut küsimusele, kas M. Potari kaebuse läbi vaatamata jätmine vallakomisjoni poolt oli õigustatud. M. Potarti väide, et ta esitas kaebuse vallakomisjoni otsuse peale esimesel võimalusel, ei ole seetõttu käesolevas vaidluses asjakohane.
7. Praeguses kohtuasjas vaidlustab M. Potari otsust, mille Vabariigi Valimiskomisjon tegi vaadates läbi M. Potari kaebust maakonnakomisjoni otsuse nr 6 peale. Nimetatud otsuse tegi maakonnakomisjon

§ 18lõike 1 alusel toimunud järelevalvemenetluses.

Järelevalvemenetluse eesmärk ei ole kaebuse esitamisega hilinenud isiku õiguste kaitse. Järelevalvemenetlus toimub valimisasjades üksnes avalikes huvides. Seepärast ei saa isik pöörduda kohtusse, kui järelevalvemenetluses ei tehta talle meelepärast lahendit. Kui edasikaebeõigus on kaebetähtaja möödumise tõttu minetatud, ei saa edasikaebeõigus taastuda järelevalvemenetluse kaudu. Vastasel korral muutuks kaebuse esitamise tähtajad valimisasjades sisutuks. Samuti ei saa õigus esitada kaebus Riigikohtusse tekkida sellest, et valimiskomisjon on jätnud isiku kaebuse rahuldamata olukorras, kus see oleks tulnud jätta läbi vaatamata.

1. Järelevalvemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisel on huvitatud isikuks üksnes isik, kelle olukorda järelevalvemenetluses tehtud otsus halvendab. Selline oli olukord kohtuasjas nr 3-4-1-1514, kus kaebuse esitasid isikud, kes pidid järelevalvemenetluses tehtud otsuse tulemusena volikogust lahkuma (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. mai
3. a otsus). M. Potari olukorda maakonnakomisjoni otsus nr 6 ei halvendanud. Vallakomisjoni otsused ja M. Potari õiguslik seisund jäid maakonnakomisjoni otsusega nr 6 muutmata.
4. Kolleegium märgib, et kaebetähtaja regulatsioon peab tagama õiguste efektiivse kaitse. Kui isik ei saa enda õigusi rikkuvast otsusest teada enne kaebetähtaja möödumist, võib see olla mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaeg ennistada.
5. Eeltoodust lähtudes ja tuginedes PSJKS § 40 lõike 1 punktile 1 jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium M. Potari kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni
6. detsembri
7. a otsuse nr 106 peale läbi vaatamata. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Ivo Pilving