← Eesti

3-3-1-41-15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

§ 222

alusel tasutud 1 375 879 eurot ja 93 senti või alternatiivselt 1 375 879 euro ja 93 sendi suuruse kahju hüvitamiseks ning 7123 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja Haridus- ja Teadus​ministeeriumi kohustamiseks tasuma Tallinna linnale tulevikus kantavad kulutused Kaebaja Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu Vastustaja Vabariigi Valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium Tartu Ringkonnakohtu

  1. märtsi
  2. a otsus haldusasjas nr 3-13-1329 Tallinna linna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebused Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada Tallinna linna kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Tallinna linna kaebus Haridus- ja Teadus​ministeeriumi kohustamiseks tasuda Tallinna linnale ajavahemikul
  6. jaanuarist 2013 kuni
  7. novembrini 2014 kantud kulud 618 720 eurot.
  8. Teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale ajavahemikul
  9. jaanuarist 2013 kuni
  10. novembrini 2014 kantud kulud 618 720 eurot 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
  11. Jätta Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebus rahuldamata.
  12. Jätta Haridus- ja Teadusministeeriumi menetluskulud tema enda kanda. Haridus- ja Teadus​ministeeriumi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 eurot tagastada AS-i Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene arveldusarvele nr EE
  14. Tallinna linna tasutud kautsjon tagastada ja kanda Tallinna Linnakantselei Finants​teenistuse arveldusarvele nr
  15. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  16. Tallinna linn esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Haridus- ja Teadus​ministeeriumi tasuma

(EraKS) § 222 alusel (ajavahemikul

  1. septembrist 2011 kuni
  2. detsembrini 2012) eraüldhariduskoolidele tasutud 1 375 879 eurot ja 93 senti või alternatiivselt mõista sama summa Haridus- ja Teadusministeeriumilt välja kahju​hüvitisena. Lisaks palus Tallinna linn kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi hüvitama 7123 euro ja 91 sendi suurune kahju ja tasuma Tallinna linna tulevikus tehtavad kulutused.
  3. Tartu Halduskohus jättis
  4. veebruari
  5. a otsusega haldusasjas nr 3-13-1329 kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et erakoolide tegevuskulude katmises osalemine on omavalitsuslik ülesanne ning olemuslikult kohaliku omavalitsuse vastutusala. Kohus ei leidnud alust jätta EraKS § 222 väidetava põhiseaduse vastasuse tõttu kohaldamata.
  6. Tallinna linn esitas Tartu Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles selle otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada Tallinna linna kaebus. Kaebuse põhjenduste järgi on EraKS §-st 222 tulenev kohaliku omavalitsuse kohustus osaleda eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises oma olemuselt riiklik kohustus. Tuginedes Riigikohtu üldkogu
  9. märtsi
  10. a otsusele asjas nr 3-4-1-8-09, leidis apellant, et nimetatud säte on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11 ja 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) §-dega 7 ja 71 ning § 10 lg-ga
  12. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  13. oktoobri
  14. a otsusega asjas nr 3-4-1-26-14 põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduse §-ga 222 pandud kohustuste rahasta​mise riigieelarvest. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa eraüldhariduskooli tegevuskulude katmist käsitada kohaliku omavalitsuse olemusliku ülesandena. Sellise ülesande ja kohustuse panemist tuleb käsitada riigi kohustusena. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse PS § 154 lg 2 teise lause kohaselt riigieelarvest. Seega peab riiklike kohustustega seotud kulude katmine olema õiguslikult sätestatud, mida aga tehtud ei ole.
  15. Tallinna linn taotles oma
  16. novembri
  17. a selgituses kaebuse nõude kohta kaebuse nõude osalist muutmist ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamist välja arvutama ja tasuma

§ 222alusel 1.

jaanuarist 2013 kuni kohtuotsuse jõustumiseni tekkinud kulud hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. novembril
  2. a-l täpsustas kaebaja veel kord oma nõudeid ning sõnastas need järgmiselt: 1) kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma

§ 222

alusel tasutud 1 994 599 eurot ja 93 senti ning kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi 250 324 eurot ja 21 senti, alternatiivselt kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi hüvitama Tallinna linnale tekitatud kahju 1 994 599 eurot ja 93 senti ning tasuma kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi 250 324 eurot ja 21 senti; 2) kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi hüvitama

§ 222

rakendamise võimatuse tõttu tekkinud kahju 7123 eurot ja 91 senti; 3) kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi osalema erakooliseaduse §–s 222 sätestatud riikliku ülesande täitmisel ning kandma erakooliseaduse §-s 222 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tingimustest lähtudes

§ 222

täitmiseks vajalik raha üle 30 päeva jooksul arvates Haridus- ja Teadusministeeriumile kulude kohta arve esitamisest; 4) mõista Haridus- ja Teadusministeeriumilt Tallinna linna kasuks välja menetluskulud 1711 eurot ja 65 senti.

  1. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
  2. märtsi
  3. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt. Kohus jättis läbi vaatamata Tallinna linna
  4. novembril
  5. a-l esitatud apellatsioonkaebuse täpsustuses märgitud viivitusintressi väljamõistmise nõude. Kohus tühistas Tartu Halduskohtu
  6. veebruari
  7. a otsuse menetluskulude jaotuse osas ning osas, millega jäeti rahuldamata Tallinna linna kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamiseks tasuma

§ 222rakendamisest tulenevate kulude katteks 1 375 679 eurot ja 93 senti.

Kohus tegi uue otsuse, millega kohustas Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma

§ 222

rakendamisest tulenevad kulud 1 375 879 eurot ja 93 senti 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus mõistis Haridus- ja Teadusministeeriumilt Tallinna linna kasuks menetlus​kulude katteks välja 1568 eurot ja 85 senti. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus apellatsioon​kaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsuse selles asjas lõppjäreldustes muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi oma otsuse põhjendustega. Osas, milles apellat​sioon​kaebust ei rahuldatud, põhjendas kohus oma otsust järgmiselt. 1) Apellandi taotluse puhul kohustada vastustajat tasuma Tallinna linnale ka ajavahemikul

  1. jaanuarist 2013 kuni
  2. novembrini 2014 erakoolidele tasutud summa ei ole tegemist rahalise nõude suurendamisega, vaid varem esitatud kohustamiskaebuse aluse muutmisega, mis ei ole aga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg-te 1 ja 2 järgi alles apellatsioonimenetluses lubatav. Kohustamiskaebuse lahendamisel tuleb juhinduda asjaoludest, mis esinesid halduskohtusse kaebuse esitamise hetkel, mitte aga vastavas kohtuastmes otsuse tegemise ajal. 2) Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata ka taotluse kohustada Haridus- ja Teadus​minis​teeriumi hüvitama Tallinna linnale EraKS § 222 rakendamise võimatuse tõttu tekkinud 7123 euro ja 91 sendi suurune kahju, milleks on asja materjalidest nähtuvalt kolmes varasemas haldus​asjas Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja mõistetud menetluskulud põhjusel, et kohtud rahuldasid erinevate eraüldhariduskoolide kaebused ja kohustasid linna osalema kooli tegevuskulude katmises. Selliseid menetluskulusid ei ole võimalik pidada linnale tekkinud kahjuks, mille on põhjustanud Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevus või tegevusetus. Kohalikul omavalitsusel oli võimalus esitada nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks, mida kaebaja ka praeguse kaebuse esitamisega teinud on. Samas ei olnud linnal võimalik väitega, et riik ei ole talle kohe vajalikke rahalisi vahendeid eral​danud, õigustada enda kohustuse täitmata jätmist või täitmisega viivitamist kolmandate isikute ees. 3) Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata ka nõude kohustada vastustajat eraldama kaebajale jooksvalt raha erakoolidele tegevustoetuse maksmiseks ka selliste summade osas, mille maksmise kohustus tekib kaebajal alles tulevikus. Praegusel juhul ei ole andmeid, et vastustaja on tulevikus tekkivate kulude hüvitamisest keeldunud. Samuti ei saa vastustajale võimalike tulevaste kohustuste puhul ette heita tegevusetust või viivitust, kuna vaidlusaluste kulude hüvitamiseks ei ole ette nähtud tähtaega. 4) Viivitusintressi nõue jääb läbi vaatamata, sest halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda ringkonnakohtule esitada selliseid nõudeid, mida halduskohtule ei esitatud. Halduskohtule ei ole kaebaja sellist nõuet esitanud.
  3. Nii Tallinna linn kui ka Haridus- ja Teadusministeerium esitasid Tartu Ringkonnakohtu selles asjas tehtud otsuse peale kassatsioonkaebuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  4. Tallinna linn palub kassatsioonkaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. märtsi
  6. a otsuse resolutsiooni p 5, millega apellatsioonkaebus jäeti osaliselt rahuldamata, ning teha selles osas uue otsuse, millega kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma

§ 222alusel kantud kulud 618 720 eurot.

  1. Tallinna linna kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kohus on ebaõigesti leidnud, et kaebuse nõude suurendamine on kaebuse aluse muutmine. Alates
  2. jaanuarist 2013 kantud kulude hüvitamist taotles kaebaja esitatud nõude suurendamisena. Nõuete õiguslikud alused ning muud riigi kohustuse olemust põhistavad asjaolud on samad. HKMS § 49 lg 3 p 2 kohaldamise tavapärasemaid põhjusi on ajavahemik, mille jooksul võivad kohustused suureneda. 2) Kohtuotsus on õigusvastane, sest kohus jättis lahendamata kaebaja alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude. Juhul, kui kaebajal ei oleks olnud võimalik ringkonnakohtus suurendada kohustamis​nõuet, oleks kohus pidanud hindama, kas kaebust on võimalik rahuldada ja nõude suurendamist lubada kahju hüvitamise nõude raames. Selles asjas on täidetud kõik kahju hüvitamise kaebuse rahuldamise eeldused. Alternatiivnõude lahendamata jätmine on käsitatav kohtumenetluse normi olulise rikkumisena. 3) Tartu Ringkonnakohus ei võtnud Tallinna linna esitatud täienduste kohta määrusega ega ka kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta, mistõttu on otsuse resolutsioon vastuolus HKMS § 162 lg-s 1 sätestatud kaebuse selgelt ja ühemõtteliselt lahendamise nõudega. Ebaselge otsuse tõttu ei ole resolutsiooni punkt 5 otsuse muude osadeta arusaadav ja täidetav, olles seega vastuolus HKMS § 162 lg-ga
  4. Haridus- ja Teadusministeerium taotleb oma kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsuse punktide 2–4 tühistamist ning tühistatud osas Tallinna linna kaebuse läbi vaatamata jätmist. Alternatiivse taotluse kohaselt peaks kohus jätma Tallinna linna kaebuse tühistatud osas rahuldamata või saatma asja tühistatud osas uueks menetluseks tagasi Tartu Ringkonnakohtusse.
  5. Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Tartu Ringkonnakohtu otsus kohustab Haridus- ja Teadusministeeriumi tegema õigusvastase toimingu. Tallinna linn on
  6. märtsil
  7. a-l esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse EraKS § 222 täitmisel kantud kulutuste hüvitamiseks.
  8. mai
  9. a vastuses on Haridus- ja Teadusministeerium kulutuste hüvitamisest keeldunud. Nimetatud vastus vastab haldusakti tunnustele, sisuliselt on tegemist haldusmenetluse seaduse § 43 lg 2 ja § 51 lg 1 kohase haldus​aktiga. Seda haldusakti pole tühistatud ega ka muudetud. Puudub kahtlus, et Tallinna linna
  10. märtsi
  11. a taotlus oli taotlus haldusakti andmiseks. Ringkonnakohus on rahuldanud kohustamis​nõude, jättes tähelepanuta, et nimetatud haldusakt on endiselt õigusjõus. Tartu Ringkonna​kohus jättis oma otsusega jõusse Tartu Halduskohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata Tallinna linna nõue Haridus- ja Teadusministeeriumi
  12. mai
  13. a haldusakti tühistamiseks. Seega on Tartu Halduskohtu
  14. septembri
  15. a otsus jõustunud osas, milles Tallinna linna tühistamiskaebus jäetakse rahuldamata. 2) Tartu Ringkonnakohus on rahuldanud kohustamiskaebuse, mida Haridus- ja Teadusministeerium pole õigustatud täitma. Ministeerium haldusorganina ei saa teha toiminguid materiaalõigusliku aluseta. Kuivõrd puudub õigusaktidega sätestatud menetlus EraKS § 222 põhiseaduse vastaselt puuduva kohustuse täitmiseks, ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumil võimalik asuda täitma ringkonnakohtu otsusega tuvastatud kohustust Tallinna linnale kulude tasumiseks. Olukorras, kus kohustamiskaebuse täitmine ei ole võimalik, puudub ka võimalus kohustamiskaebuse rahuldamiseks (RKHK
  16. mai
  17. a lahend haldusasjas nr 3-3-1-5-09). 3) Kerkinud probleemide lahendamiseks on vaja seadusandlikku sekkumist, millega lahendatakse nii hüvitise maksmise alused ja kord, järelevalve kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamine ülesande täitmisel. 4) Kohus on menetlusõigust rikkudes rahuldanud definitiivse kohustamiskaebuse. Riigikohus tuvastas oma otsuses asjas nr 3-4-1-26-14, et regulatsiooni puudumine on põhiseaduse vastane üksnes ulatuses, milles ei ole õigusaktidega ette nähtud EraKS §-s 222 sätestatud kohustuste rahastamist riigieelarvest. Samas ei nähtu sellest, et Haridus- ja Teadusministeeriumil puuduks igasugune kaalumisruum taotluste rahuldamisel ja raha maksmisel, seda eriti olukorras, kus tegemist on riikliku kohustuse täitmisega. Rahastamise korda reguleerivate õigusaktide puudumise põhi​seaduse vastaseks tunnistamine ei too vältimatult kaasa kõigi kohalike omavalitsuste vastava​sisuliste taotluste rahuldamist. Definitiivse kohustamiskaebuse rahuldamise puhul on tegemist võimude lahususe põhimõtte olulise riivega. Kohtuotsusega on teistelt riigiorganitelt võetud võimalus teostada oma ainupädevusse kuuluvat järelevalvet eelarveliste vahendite kasutamise üle. 5) Tartu Ringkonnakohtu otsus on põhjendamata. Otsuses pole piisavalt põhjendatud, miks on just Haridus- ja Teadusministeerium subjekt, kellel on kohustus tasuda Tallinna linnale EraKS § 222 täitmisel tekkinud kulud. EraKS § 222 on tunnistatud põhiseaduse vastaseks rahastamise kohustuse, see on riigieelarvelise küsimuse osas. PS § 115 kohaselt võtab Riigikogu iga aasta kohta seadusena vastu riigi kõigi kulude ja tulude eelarve.
  18. Haridus- ja Teadusministeerium leiab oma vastuses Tallinna linna kassatsioonkaebusele, et Tallinna linna kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Muu hulgas väidab ministeerium, et rahalise nõude suurendamine on HKMS § 49 lg 3 alusel lubatav vaid ulatuses, mis ei too kaasa asjaolude ja tõendamiseseme muutumist. Ministeerium on seisukohal, et kohtuotsuse resolutsioon on selge ning õiguspärane.
  19. Tallinna linn palub oma vastuses Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebusele jätta see kassatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna linna väitel on vastustajal võimalik hüvitada kaebajale riikliku ülesande täitmisega kaasnenud kulud Riigikohtu
  20. oktoobri
  21. a kohtuotsuse nr 3-4-126-14 alusel. Tallinna linn leiab, et vastustajal on olnud piisavalt võimalusi kaebuses sisalduva nõude põhjendatuse kontrollimiseks. Põhjendatud ei ole ka teised vastustaja kassatsioonkaebuse väited. Haridus- ja Teadusministeerium esitas vastuse ka Tallinna linna vastusele Haridus- ja Teadus​ministeeriumi kassatsioonkaebusele, milles taotles Tallinna linna kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ning enda kassatsioonkaebuse rahuldamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  22. Tallinna linn taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus kohustaks Haridus- ja Teadus​ministeeriumi tasuma

§ 222alusel kantud kulud 618 720 eurot.

Sellise täiendava nõude esitas Tallinna linn apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu järeldus, et kohustamiskaebuse aluse muutmine ei ole HKMS § 49 lg-te 1 ja 2 kohaselt alles apellatsiooni​menetluses lubatav, on ekslik. Kolleegium leiab, et täiendava nõude esitamine on võimalik HKMS § 49 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt võib apellatsiooni- või kassatsioonimenetluses kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab selle seadustiku kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kolleegium ei kahtle taotluse otstarbekuses. Nõue põhineb samadel õiguslikel alustel, on adresseeritud sama subjekti vastu ning faktiliste asjaolude erinevus seisneb eelkõige taotlusega hõlmatud ajavahemikus (

  1. jaanuar 2013 kuni
  2. november 2014). Kolleegium arvestab ka seda, et vastustaja võimalikud sisulised vastuväited muudetud nõudele ei saaks erineda esialgsele nõudele esitatud vastuväidetest. Siinjuures peab kohus oluliseks, et vastustaja on apellatsioonmenetluses esialgse nõude osas leidnud, et nõude summale on raske vastu vaielda, st on sisuliselt nõude suuruse omaks võtnud ning kohus on nentinud, et nõude suuruse põhjendatuse üle ei vaielda (toimiku
  3. kd lk 29–30). Selles kohtuasjas täiendava nõude arvessevõtmine ja lahendamine aitab vältida uut kohtuvaidlust ja on kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, mis on põhiseaduslikku järku väärtus.
  4. Kolleegium ei nõustu Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebuse väitega, et Tartu Ringkonnakohus on kohustanud ministeeriumi teostama õigusvastase toimingu. Ministeerium leiab, et kohtulahend on otseses vastuolus ministeeriumi tühistamata ja õigusjõus oleva haldusaktiga. Sellise haldusaktina käsitleb ministeerium oma
  5. mai
  6. a vastust Tallinna linnale. Selle väitega seoses peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Tallinna linn oma kaebuses haldus​kohtule on märkinud, et juhul, kui halduskohus käsitleb vastustaja
  7. mai
  8. a vastus​kirja haldus​aktina, palub kaebaja vastustaja haldusakti tühistada. Halduskohus oma otsuses ei käsitlenud nimetatud kirja, ei võtnud seisukohta, kas tegemist võib olla haldusaktiga. Küsimus nimetatud vastuse õiguslikust iseloomust ei kerkinud ka apellatsioonimenetluses. Vastustaja on ka ise menetluse käigus seda dokumenti hinnanud kui vastuskirja, mitte aga haldusakti. Esmakordselt esitas vastustaja nimetatud vastuväite kassatsioonimenetluses.
  9. Kohtud võisid küll rikkuda menetlusõigust, kui jätsid kaebaja eelnimetatud kirja puudutava konkreetse väite tähelepanuta, kuid see ei toonud iseendast kaasa ekslikku lahendit. Kohtu​menetluse praegusel etapil ei oleks võimaliku menetlusvea kõrvaldamine ning vastuskirja õigusliku iseloomu ja õiguspärasuse selgitamine (sealhulgas hinnangu andmine ministeeriumi asekantsleri pädevusele anda haldusakte) vajalik ega eesmärgipärane. Sõltumata sellest, kas kiri on käsitletav haldusaktina või mitte, nähtub sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi ühe​mõtteline keeldumine Tallinna linna taotluse rahuldamisest. Kolleegium möönab, et ringkonna​kohtu otsusest tuleneb sisuline järeldus ka kantud kulutuste hüvitamisest keeldumise õigusevastasuse kohta. Tehes keeldumise suhtes vastu​pidise sisuga otsuse, on ringkonnakohus keeldumise sisuliselt ka tühistanud. Juhul, kui Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et tema kassatsioonkaebuses haldusaktina käsitatud vastuskirja näiline kehtivus tekitab segadust, on ministeeriumil võimalik nimetatud väidetav akt selgesõnaliselt kehtetuks tunnistada ka kohtuvõimu sellekohase ettekirjutuseta.
  10. Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et ringkonnakohtu otsuse täitmine eeldab haldusakti andmist, mitte vaid toimingute sooritamist. Nimetatud väide võib olla põhjendatud. Samas ei tulene vaidlustatud kohtulahendist siduvat ettekirjutust kohtu kohustuse täitmise asutusesisese korralduse kohta. Millises haldusmenetluslikus korras hüvitatakse kohalikele omavalitsusüksustele nende poolt EraKS § 222 täitmisel kantud kulud, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Kolleegium rõhutab, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  11. oktoobri 2014.a otsusega kohtu​asjas nr 3-4-1-26-14 põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmise, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksustele erakooliseaduse §-ga 222 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. Asjaolu, et sellist regulatsiooni, mis muu hulgas sisaldaks ka vajalikke menetlussätteid, ei ole tänini kehtestatud, ei saa olla takistuseks kohalike omavalitsus​üksuste vastavate nõuete lahendamisel. Kolleegium asus
  12. mai
  13. a otsuses asjas nr 3-3-1-84-14 p 15 seisukohale, et õiguslik alus raha eraldamise nõudeks tuleneb Riigikohtu põhiseaduslikkuse järele​valve kolleegiumi otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-26-14 seni, kuni riigi rahaline kohustus kehtestatakse seadusega. Samadel põhjustel ei nõustu kolleegium väitega, et Haridus- ja Teadus​ministeerium ei saa kohtulahendeid täita õigusliku regulatsiooni puudumise tõttu.
  14. Eelnevaga seondub ka Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht n-ö definitiivse ettekirjutuse tegemise kohta. Ministeeriumi hinnangul on õigusevastane rahuldada kohustamiskaebus nõnda, et Haridus- ja Teadusministeerium kohustatakse tasuma Tallinna linnale tema kantud kulud 1375 879 eurot ja 93 senti. Ministeerium leiab, et omavalitsusüksuste õigus saada erakooliseaduse §-ga 222 pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha riigieelarvest ei tähenda, et Haridus- ja Teadus​ministeeriumil puuduks igasugune kaalumisruum taotluste rahuldamisel ja raha maksmisel. Ministeerium võib endiselt kontrollida, kas raha tasumisel erakoolidele on järgitud erakooliseaduse §-s 222 ja selle alusel PGS §-s 83 sätestatut. Ministeeriumi väitel on sellise definitiivse kohustamis​kaebuse rahuldamise puhul tegemist võimude lahususe põhimõtte olulise riivega. Kohus saaks rahuldada vaid indefinitiivse kohustamiskaebuse, s.o kohustada taotlust uuesti läbi vaatama.
  15. Kolleegium peab selles kohtuasjas kohustamiskaebust konkreetse rahasumma maksmiseks lubatavaks ning ringkonnakohtu lahendit selles osas põhjendatuks. Üldjuhul ei peaks kohus sekkuma täitevvõimu otsustussfääri juhul, kui haldusorganil on kaalutlusruum. Selles kohtuasjas Haridus- ja Teadusministeeriumi kaalutlusruum sisuliselt puudub. Vaidlust ei saa olla selle üle, kas kohalike omavalitsusüksuste kulud tuleb hüvitada. Õige on ministeeriumi väide, et kulude oma​valitsus​üksustele hüvitamise kohustus ei välista vajadust kontrollida nende kulude asjassepuutuvust ja õiguspärasust. Kohus arvestab siinkohal seda, et vastustajal on olnud menetluse kestel piisavalt aega kontrollida Tallinna linna taotlustes esitatud nõuete suuruse põhjendatust ning vajaduse korral esitada sellekohaseid sisulisi vastuväiteid ka apellatsioonimenetluse käigus. Selles asjas on vastustaja nõustunud kulude suurusega.
  16. Kolleegium rõhutab seoses erakoolide rahastamist puudutavate kohalike omavalitsusüksuste ja täidesaatva riigivõimu vaheliste vaidlustega järgmist. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  17. oktoobri
  18. a lahendist asjas nr 3-4-1-26-14 tuleneb riigi kohustus rahastada omavalitsuse üksustele EraKS §-ga 222 pandud kohustuse rahastamist riigieelarvest ning Riigikohtu halduskolleegiumi
  19. mail 2015 asjas nr 3-3-1-84-14 tehtud otsuse kohaselt on kohaliku oma​valitsusel PS § 154 lg 2 teise lause alusel õigus nõuda riigilt kohtu kaudu riikliku ülesande täitmiseks puuduolevat raha. Vaatamata asjakohaste eriregulatsioonide kestvale puudumisele ei pea kolleegium asjakohaste kohtulahendite olemasolul halduskandjate vaheliste rahastamise küsimuste kestvat lahendamist kohtuvõimu vahendusel mõistlikuks. Seetõttu tuleb nende küsimuste lahendamisel esmajärjekorras kasutada ökonoomsemaid haldusesiseseid menetlusi.
  20. Tallinna linna kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab Tartu Ringkonnakohtu
  21. märtsi 2014 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata Tallinna linna nõue kohustada Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma

§ 222rakendamisel ajavahemikul 1.

jaanuarist 2013 kuni

  1. novembrini 2014 kantud kulud 618 720 eurot, ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega kohustab Haridus- ja Teadusministeeriumi tasuma Tallinna linnale 618 720 eurot 30 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tallinna linna tasutud kautsjon tagastatakse.
  2. Haridus- ja Teadusministeeriumi kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. Haridus- ja Teadus​ministeeriumi menetluskulud jäävad tema enda kanda. HKMS § 107 lg 5 ja lg 9 alusel tagastatakse ministeeriumi poolt tasutud kautsjon. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Viive Ligi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.