RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi ni

) § 17 lg-s 3 sätestatud 10-aastane täht​aeg (vt ka HKMS § 46 lg 4). Tähtaja ennistamiseks alused puuduvad. Seetõttu tuleb nende nõuete osas menetlus lõpetada; 2) ülejäänud osas on halduskohus kaebuse õigesti rahuldanud; 3) kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude osas ei ole asjassepuutuv Riigikohtu praktika, mis käsitleb olukordi, kus kohtueelse menetlusega seotud kulude väljamõistmist on taotle​tud kohtumenetluse kulude väljamõistmise regulatsiooni alusel. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-86-14 (määruse p 25) möönnud, et

§ 7

lg-test 3 ja 4 tulenevalt on avaliku võimu teostamisel teki​tatud kahju hüvitamisel asjakohane ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-s 3 sätestatu. See norm võimaldab otsese varalise kahjuna nõuda mh mõistlikke kulusid kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktika kohaselt ei ole nõude kohtuväliselt maksma​panemise katsetega seonduvate kulude hüvitamise nõude esitamine kahjunõudena millegagi välista​tud. Professionaalse õigusabi kasutamine juba kohtueelselt on üldjuhul mõistlik ning võib aidata kaasa kokkuleppe saavutamisele, samuti aitab see pooltel valmistuda kohtuvaidluseks. Pole põhjust eeldada, et kaebaja pidanuks olema suuteline iseseisvalt välja selgitama oma õiguste kaitse võimalu​sed. Seega ei õigusta kulutuste kannatanu kanda jätmist ka asjaolu, et vastustaja ei esitanud kinnistu väärtuse hüvitamisele vastuväiteid ning võttis kahjusumma väljaselgitamisel aktiivse rolli. Advokaat on osu​ta​nud õigusabi kokku 11 tundi (1650 eurot, sh käibemaks) – seda ei saa pidada ülemääraseks; 4) kuna apellatsioonimenetluse tulemusel on kaebus rahuldatud 96,27% ulatuses, tuleb samas proportsioonis rahuldada ka tema menetluskulude väljamõistmise taotlus, lähtudes halduskohtu poolt põhjendatuks peetud summast. Apellatsiooniastmes ei ole kaebaja menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Vastustaja ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Justiitsministeerium esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kaebajale kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude eest välja kahju​hüvitise 1650 eurot. Kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud palub kassaator jätta kaebaja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtueelses haldusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamine selles kohtuasjas põhjendatud, kuna puudus sisuline vaidlus kinnistusosakonna õigus​vastase tegevuse üle. Haldusorgan võttis aktiivse rolli asjaolude väljaselgitamisel ja kinnisasja turu​väärtuse hüvitamisel, algatades ise vastava haldusmenetluse. Avalik-õiguslikes suhetes haldus​organile seadusest tulenevad kohustused ja põhimõtted (ärakuulamine, selgitamis- ja uurimis​kohustus) erinevad olemuslikult era​õigussuhetes kohalduvatest põhimõtetest, kuid ringkonnakohus on sellele tähelepanu pööramata lähtunud Riigikohtu tsiviil​kolleegiumi praktikast.

§ 7

lg 4 võimaldab teha VÕS sätetest erandeid avalik-õiguslike suhe​te eripärast tulenevalt. Arvestada tuleb ka avalike ressursside mõistliku kasutamise põhimõtet. Kassatsioonkaebuse rahuldamise korral rahuldatakse kaebus suuresti ulatuses, nagu on kompromis​si​na pakkunud vastustaja. Seetõttu tuleks jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud tervikuna kaebaja kanda.

1. I. Valdmaa vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Kaebaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei nõustu sellega, et kahju hüvitamise võimalused peak​sid olema teistsugused pelgalt seetõttu, et teiseks pooleks on haldusorgan – vahetegu poleks isiku​te õiguste kaitse seisukohalt millegagi põhjendatud. See, et seadusandja arvates võib isikul olla vaja​dus õigusabi järele ka kohtueelses haldusmenetluses, nähtub nt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-st 6, mis võimaldab sel eesmärgil õigusabi saada. VÕS § 128 lg 3 kohaldatavust avalik-õiguslikus suhtes on Riigikohus möönnud. Asjas ei olnud küll vaidlust kinnistusosakonna tegevuse õigus​vastasuse üle, kuid vaidlus oli kahju suuruse üle (mh nähtub see praegusest vaidlusest). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kassatsiooniastmes on vaidlus ainult kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvita​- mise ning kohtumenetluses kantud kulude üle. Ülejäänud osas on esimese ja teise astme kohtu otsused jõustunud. 11.

§ 7

lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevu​se​- ga avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaits​mise või taastamisega.

§ 7

lg 3 järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 7

lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik​õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

1. Kolleegium on varasemas praktikas pidanud VÕS § 128 lg-t 3 riigivastutuse kontekstis kohal​- da​tavaks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 25). Praegusel juhul asjassepuutuvat osa (mõistlikud kulud kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks haldus​menetluses) ei ole kolleegium varem käsitlenud. Vaidemenetluse kuludega seoses on kolleegium menetluskulude jagamisel asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabi​kulusid (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-120-11, p 18). Haldusmenetluse seadus (HMS) ja maksukorralduse seadus ei näe ette võimalust vaide​menetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks, mistõttu pole vaidemenetluses tehtud kulutuste välja​​mõistmine vaide​menetluse teiselt poolelt võimalik. Ka
2. jaanuarist 2012 kehtima hakanud haldus​​kohtu​menetluse seadustik ei anna alust neid seisukohti muuta ning vaide​menetluses kantud kulusid HKMS alusel välja mõista ei saa (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-60-13, p 17). Asjas nr 3-3-1-93-04 käsitles kolleegium vaidemenetluse kulude hüvitamist riigivastutuse seaduse alusel. Kolleegium leidis, et kuna vaidemenetlus oli vabatahtlik ja kohtumenetluses kohtukulude jagamine üldteada, oli kaebajal võimalik vältida kulutusi, mis seisnesid vaidemenetluse õigusabi​kuludes. Seetõttu polnud haldusaktiga tekitatud kahju vältimatu ning haldusakti ja kahju vahel puu​dub põhjuslik seos. Vaidemenetluse õigusabikulude hüvitamine oleks vastuolus vaidemenetluse ole​musega – vaidemenetluse üks eesmärke on anda isikule võimalus kaitsta oma õigusi võimalikult liht​sas, kiires ja odavas menetluses. Vaidemenetlusele laieneb haldusmenetluse uurimispõhimõte ja haldusorgani selgitamiskohustus. Seega saab igaüks ka õigusabi kasutamata esitada vaide sellest sõltumata, kas tal on vastavaid eriteadmisi ja kogemusi. Kui vaie ei vasta HMS §-s 76 esitatud nõue​tele, peab haldusorgan HMS § 78 alusel aitama puudused kõrvaldada või andma selleks isikule 10päevase tähtaja. Pealegi tooks kannatanu õigusabikulude hüvitamise võimalus kaasa ka võimaluse hüvitada haldusorgani sellised kulutused (otsuse p-d 13–14).
3. Kolleegium on seisukohal, et ka kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabi​kulude hüvitamiseks ei ole avalik-õiguslikes suhetes alust. Kuigi VÕS § 128 lg 3 on riigivastutuse seaduse alusel kohaldatav ka avalik-õiguslikes suhetes, on

§ 7

lg 4 kohaselt eraõiguse kahju hüvi​tamise sätete kohaldamine võimalik ainult juhul, kui see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Haldusorganile esitatud kahjunõue lahenda​takse haldusmenetluses, mistõttu laienevad sellele menetlusele HMS-s sätestatud põhimõtted, sh uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Erinevalt eraõiguslikest suhetest on haldusorganil kahju​nõude kohtueelsel lahen​da​misel kohustus selgitada välja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Haldusorgan selgitab menetlus​osalisele muu hulgas tema õigusi ja kohustusi haldusmenetluses ning seda, millised taotlused, tõendid ja muud doku​mendid tuleb esitada (HMS § 36 lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-153-09, p 21). Juhul kui esitatud avalduses on puudused, peab haldusorgan võimaldama isikul need puudused kõrvaldada (HMS § 15). Seega ei ole isikul avalik-õiguslikes suhetes esitatud kahjunõude kohtueelses menetluses eraõiguslike suhe​tega samaväärset vajadust kvalifitseeritud õigusabi järele. Arvestades, et kahjunõude, nagu ka vaide esitamine haldusorganile on üldjuhul vabatahtlik (

§ 17

lg 1), on isikul võimalik vältida kohtueelses menetluses õigusabikulude kandmist, pöördudes selle asemel otse kohtusse. Halduskohtumenetluses on õigusabikulude hüvitamine selge​sõnaliselt ette nähtud. Seega laieneb ka kahjunõude kohtueelsele menetlusele asjas nr 3-3-1-93-04 esitatud seisukoht, et see kahju ei ole vältimatu. Kolleegium märgib, et kui seadusandja sooviks võimaldada kohtueelse menetluse õigusabi​kulude hüvitamist avalik-õiguslikes suhetes, vajaks see täpsemat regulatsiooni kulude välja​mõistmise kohta haldusorgani poolt.

1. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused tühistada osas, millega kohustati Justiitsministeeriumi hüvitama Ivar Valdmaale kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud 1650 eurot. Riigikohus teeb selles osas uue otsuse, millega kaebus jääb rahulda​mata. Ülejäänud kaebuse rahuldamise osas ei ole Justiitsministeerium ringkonnakohtu otsust vaidlustanud.
2. Justiitsministeerium palub kassatsioonkaebuses jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 3 sätestab, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks aruta​miseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kassatsioonkaebuse rahuldamise tagajärjel on kaebus rahuldatud suuresti ulatuses, nagu on kompromissina pakkunud vastustaja. Vastustaja pakkus haldus​kohtus kompromissi, millega ta nõustunuks hüvitama ekspertiisikulud (822 eurot). Lisaks sellele on ringkonnakohtu otsus praeguseks jõustunud ka osas, mis puudutab maamaksu hüvita​mist (467 eurot ja 83 senti). Seega puudub alus kohaldada HKMS § 108 lg-t
3. Halduskohus pidas põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 2737 euro ja 53 senti ning riigilõivu 91 eurot ja 62 senti, seega kokku 2829 eurot ja 15 senti. Pooled ei ole menetluskulude põhjendatuks loetud ulatust vaidlustanud. Apellatsiooni- ega kassatsiooni​astmes ei ole kaebaja menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Eeltoodud põhjustel muudab Riigi​kohus menetluskulude jaotust ning mõistab Justiitsministeeriumilt I. Valdmaa kasuks välja menetlus​kulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamise ulatusega, st 1200 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Viive Ligi, Ivo Pilving, Jüri Põld