Obsah (10)

§ 691§ 381§ 377§ 378§ 692§ 371§ 663§ 3111§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-161-15 Määruse kuupäev Tartu, 13. jaanuar 2016. a Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Tambet Tampuu ja Malle Seppik Kohtuasi Grig

§ 691

p 2, § 692 lg 1 p 5 ja § 701 lg 3 järgi tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb uue määruse, millega jätab rahuldamata kostja määruskaebuse ning jätab muutmata maakohtu määruse, arvestades käesoleva määruse põhjendusi. Hageja määruskaebus rahuldatakse.

1. Ringkonnakohus on hagi tagamise tühistamisel tuginenud ekslikult kolleegiumi varasemale seisukohale, mille kohaselt ei anna hagi esitamine TMS § 221 lg 1 järgi võlgnikule õigust alusetult täitemenetlust venitada ning kohtul on vajalikel juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagi tagamise taotluse hoolikam kontroll võib olla vajalik mh juhtudel, mil võlgnik tugineb hagis tasaarvestusolukorra olemasolule (vt Riigikohtu
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Seda seisukohta on kolleegium hiljem täpsustanud, lisades, et hagi tagamise hoolikam kontroll saab seisneda hagi õigusliku perspektiivikuse ja hagi tagamise asjaolude põhistatuse (vt

§ 381

lg 2) kontrollimises, mitte aga hageja nõude aluseks olevate tõendite hindamises (Riigikohtu 4. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12115, p 12).

§ 377

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

§ 378

lg 1 p 6 järgi on hagi tagamise abinõuks muuhulgas täitemenetluse peatamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tulenevalt

§ 377

lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul on tegemist hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada TMS § 48 p 4 alusel (Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 15). Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise hetkeks olla lõpuleviidud, nt hüpoteegiga koormatud kinnisasi juba müüdud. Seetõttu tuleks üldjuhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus

§ 377

lg 1 ning

§ 378lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud.

Eelkõige tuleb kohtul hinnata, ega kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt kahjustata (

§ 378lg 4 esimene lause).

Praeguses asjas on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud laenuleping, mitte kohtulahend, mistõttu ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ sundtäitmise eelduste täitmist kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud (vt selle kohta Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 14). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on võlgniku (praeguses asjas hageja) jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida. Ringkonnakohus leidis, et võlgnik oli teadlik enda vastu toimuvast täitemenetlusest ning on käitunud täitemenetluses selgelt pahauskselt (ringkonnakoht määruse p 21). Ringkonnakohtu need kaalutlused ei sisalda aga hagi õigusliku perspektiivikuse või hagi tagamise muude eelduste põhistatuse kontrolli. Seetõttu ei olnud ringkonnakohtul alust tühistada maakohtu määrust ning ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. 10.

§ 692

lg 4, § 695 ning § 701 lg 3 järgi ei pea Riigikohus ringkonnakohtu menetlusõiguse olulise rikkumise korral asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Tühistades ringkonnakohtu määruse, saab kolleegium praegusel juhul teha uue määruse, millega jätab muutmata maakohtu

1. juuni
2. a määruse, st määruse, millega maakohus tagas hagi, peatades täitemenetluse. Maakohus leidis, et täitemenetluse jätkamisel ei ole hagiga soovitud eesmärki hagi rahuldamise korral võimalik saavutada, kui hageja kinnistu müüakse enampakkumise korras. Maakohus leidis veel, et kuna sundtäitmine lükkub vaid edasi, siis ei koorma hagi tagamine kostjat üleliia (I kd, tl 90 pöördel). Kolleegium nõustub nende seisukohtadega. Kostja ei ole maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses ega ka Riigikohtus toimuvas määruskaebemenetluses tuginenud asjaoludele, mis annaksid alust maakohtu määrust tühistada. Kolleegium leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral tuleks hagi rahuldada. Seega ei ole ka hagi õiguslikult perspektiivitu. Pealegi võib ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on hagi menetlusse võtnud, hagi edulootust kontrollida kitsamates piirides kui

§ 371lg 2 p 1 korral (Riigikohtu 24.

septembri

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 15).
2. Kuigi ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada eeltoodud põhjendustel, nõustub kolleegium ka määruskaebuse väitega, mille kohaselt maakohus jättis

§ 663lg-t 3 rikkudes hagejalt määruskaebusele vastuse küsimata.

Ringkonnakohus jättis maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tähelepanuta ning lähtus asja lahendamisel sellest, et hageja määruskaebusele ei vastanud.

§ 663

lg 3 kohaselt toimetab maakohus määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. Tsiviilasja toimikust nähtub, et ringkonnakohus edastas kaebuse koos lisadega e-posti aadressile info@nordgliht.ee (II kd, tl 14). Samas on hageja esindaja terve menetluse jooksul kasutanud e-posti aadressi info@nordlight.ee (vt nt I kd, tl-d 1, 17, 54) ning sellest on lähtunud ka kohus (vt nt I kd, tl-d 38, 90). Kuna määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks tähtaja määras kohus vaid eelviidatud valele e-posti aadressile saadetud kirjas, siis rikkus kohus

§ 663lg-t 3, jättes hagejalt küsimata seiskoha kostja määruskaebuse kohta.

Seda rikkumist ei muuda olematuks asjaolu, et tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt on määruskaebus hageja esindajale avalikus e-toimikus

§ 3111lg 3 ning § 321 lg 1 järgi kätte toimetatud 7.

augustil 2015 (II kd, tl 13).

1. Hageja esitas määruskaebusega Riigikohtule Läti kütusetankla tšekid, et tõendada oma viibimist Lätis ajal, kui toimus kohtutäituri fikseeritud ning kostja viidatud juhtum täitemenetluses. Kuivõrd Ringkonnakohtu kaalutlused olid hagi tagamise avalduse lahendamisel asjakohatud (vt ülal p 9), siis ei tõenda määruskaebusega esitatud tõendid ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumist. Esitatud tõendid ei ole asjassepuutuvad. Seetõttu ei võta kolleegium neid dokumente asja juurde. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus need hagejale tagastada.
2. Kuna kolleegiumi määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. 14. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel tagastada kautsjon.

Henn Jõks, Tambet Tampuu, Malle Seppik